Ehitusfoorum

Olen seda foorumit nüüd tiba jälginud ja paar tegelast tunduvad päris pädevad. Seega siis küsimus neile kes asjatundjad.

Praegusel hetkel väidetakse, et maasoojuspumba kasutegur kõrgetel temperatuuridel on suhteliselt väike. Ehk siis ei sobi see agregaat radiaatorite kütmiseks.

Aga kui viia radiaatorite võimsuse arvutusel pealevoolu temperatuur valemis näiteks 70 kraadilt 45-le ja seetõttu panna sama võimsuse saavutamiseks suuremad radiaatorid, kas siis on asjal jumet?

Jah, see väide on õige.

Ega see soojuspump aru ei saa kas soojus juhitakse põrandaküttesse või radiaatoritesse.
Kui rohkem uurida siis on tootjate lehtedel ka antud maasoojuspumpade ja õhk-vesi soojuspumpade parameetrid nt võimsus ja COP nt A2/W45, mis tähendab et välisõhu t +2 C ning küttevee t soojusvahetis 45 C puhul on seadme võimsus.... .

No, maasoojuspumabal on kirjutatud 0/45 .

Esmaspäev või mitte aga teemaalgataja teadmatus sellisest asjast näitab ka tema pädevust üldisemalt küttesüsteemidest. Selle põhjal tuleb ka hinnata tema nõuandeid/soovitusi teistes kütteteemades.

No olete Teie alles kurjad tegelased:-P

Ma tegelikult mõtlesingi sel teemal arutleda. No kuidas ma siis täitsa lammas olen või kuidas mu arutelu Teis sellist tuska kohe tekitas. Kas ei ole nii et radiaator annab teatud võimsust välja arvestusliku temperatuuri juures? Kas selleks on 50 või 70 või 90 kraadi? Kas sellest pealevoolu temperatuurist ei olene radiaatori võimsus?

Jah, radiaatori võimsus sõltub pealevoolu temperatuurist, vee voolukiirusest, toatemperatuurist, radiaatori paigutusest jne

Siis sellisel juhul ei ole ju arutelu loodud siia selleks et näidata kui lammas ma olen:-P

Aga targemad võiks anda nõu, et kas on ideel jumet kui radiaatorid on suuremad kui tavaliselt. Ehk siis radika vajaliku võimsuse arvutamisel lihtsalt madalamaid temperatuure. Kas need radiaatorid läheks väga palju suuremaks ja kaoks mõte?

Äkki kirjeldad siis, milline see maja on.
Põhimõtteliselt saab radiaatorite ülekandepinda suurendades soojuspumba parameetrid paremaks kuid praktiliselt igal majal on erinev küttesüsteem ja ilma et keegi olukorraga põhjalikumalt tutvuks ei saa nõu anda.

Lugesin vahepeal ka neid teiste foorumite postitusi ja jääb küll segaseks , mida teema algataja taotleb.

Lihtsalt huvi pärast küsin. Et kas keegi on sellisele rakendusele mõelnud üldse. Ei taotle suurt miskit. Huvi vaid....

kyveltech kirjutas: Et kas keegi on sellisele rakendusele mõelnud üldse.

Eks ikka ole. Suht tavapärane lahendus 1. korrus põrandaküte ja 2. korrus madalatemperatuurilised radiaatorid. Eks mõnel ka kogu lahendus suurte radikatega tehtud.

kyveltech kirjutas:Lihtsalt huvi pärast küsin. Huvi vaid....

Enese harimine on tänuväärne ettevõtmine ja eks minagi näiteks seda siin tasapisi teen.
Vahest on uute tulijate puhul lihtsalt alguses raske seisukohta võtta. Kas tegemist spetsialistiga kelle arvamust tasub tõsiselt võtta või minusuguse iseõppijaga kes ARVAB ja OLETAB milline lahendus EHK konkreetse küsija muret leevendada aitaks.
Igatahes tere tulemast ja head uudistamist/õppimist.

Ma olen tegelikult selle asjaga mingid aastad tagasi olnud põhitööna seotud ning olen ehitanud nii väiksemaid kui ka suuremaid katlamaju ja küttesüsteemesüsteeme ning soojussõlmi jms. Vahepeal sai sellest jamast suhteliselt kõrini ja muid asju avastatud ja kuna ma tegelikult õpin seda sama asja ülikoolis on igasugu põnevaid küsimusi ja arvamusi mida siin avaldada või mida küsida:-P. No ma saan õnneks öelda seda enda kasuks, et kunagiste klientide tagasisside pole kunagi negatiivne olnud, hea seegi. Meeldib asju teha ikka nii, et kui saab tehtud siis rohkem ei pea pead valutama:-P

Muidugi on mõnikord ka olnud mingeid eksimusi, mis on lahenduse saanud jooksvalt. Meenub üks hea lugu, kus sai katlamaja ehitatud ning kahesüsteemse boileri ühendamisega oli meeletu rutt taga. Panin siva torustiku külge ja boilerile selle originaal tagasilöögi-kaitseklapi ka vahele kuid selle panin valepidi. Seal majas oli ka teine boiler samas võrgus. Läks peaaegu aasta mööda ja see inimene pöördus minu poole murega et tsirk pumbale panna vahele leevendused et müra ei kanduks majale. Torustik kõik oli betoneeritud kinni ja kerge müra oli hoones. Sai siis paigaldatud need vibratsiooni summutavad kummid ja tuli jutuks et kuidas rahul on. Siis ütles et kõik ok, aga see boiler tundub kuidagi kahtlane. Et ei teagi kas töötab:-) Ja siis hakkasin vaatama, ja nägin seda apsakat. Oi kui piinlik on siiani Aga rohkem nagu ei meenu mingit porri niiöelda:-P

PS! Nüüd vähemalt sõnaseppadele tootmiseks materjali:D Soovitan- See on ju see klapimees kes ei tea kumba pidi vahele toppida vms:-P

kyveltech kirjutas: ...Praegusel hetkel väidetakse, et maasoojuspumba kasutegur kõrgetel temperatuuridel on suhteliselt väike. Ehk siis ei sobi see agregaat radiaatorite kütmiseks...

Kas siis selline küsimus kõrgeltharitud "tarkpealt" tuli hommikuse pohmakaga

Eile sai natuke võetud küll kuid mitte piisavalt:-P Ma olen väga vähe maaküttega tegelenud. Tean et kasutatakse erinevaid variante jne, pigem on siin suurem seltskond kellel on kogemust ja oskavad tuua välja mingite süsteemide kulukust hilisemalt ehk siis tagasivaatavalt kas õigustab end üks või teine süsteem:-P

PS! Küsimuses ei ole ju nii vale???

Milliseid süsteeme sa täpsemalt võrrelda tahaks.

Maasoojuspump(kollektor maas)+põrandaküte
Maasoojuspump(kollektor maas)+radiaatorküte(suuremad siis)
Maasoojuspump(kollektor vees)+põrandaküte
Maasoojuspump(kollektor vees)+radiaatorküte(suuremad siis)

Aga jõudu siis siinsete teemade lugemiseks. Kõik need lahendused on siin mitmekortselt läbi mälutud ja siis veelkord mälutud . Tõsi "kollektor vees" tiba vähem.

Mul on kasutusel maasoojuspump (MSP). Alumisel korrusel on põrandaküte ja ülemisele nn madala temperatuurilised radiaatorid. Asi toimib täitsa OK. Siiski on vee temperatuurid all ja üleval erinevad.
St. MSP teeb radikatele sobivat vett (mis omakorda tähendab, et ei tööta päris optimaalsel rezhiimil!) ja eraldi kolmikklapp segab alumisele korrusele jahedamat põrandaküttevett.
Selle kolmiklapi seadistamine on omaette kunst. St, et igasuguse ilmaga oleks üleval ja all normaalne temperatuur. Mul läks paar esimest talve, kui katsetasin väga väikeste sammudega reguleerides. Seejuures on mõju tunda alles paari päeva pärast (kui ilm järsult ei muutu). Nüüd pole enam oma 4-5 aastat näppinud

Kui suur maja on ja milline kulu kuu lõikes?

Mul jällegi tekkis mõte, et kas teisel korrusel saab olema piisavalt sooja, kui all põrandaküte ja näiteks soojusvahetiga vent puhuks õhu ülesse.

Mul on õhk-vesi soojuspump ning 1.korrusel põrandaküte, teisel radikad. Töötab küll, algusest peale, ilma reguleerimiste ja katsetusteta. Esimese ja teise korruse vahel on betoonvahelagi - see aitab ka pisut kaasa - töötab soojusvahetina. Isegi, kui teise korruse osa tube veel välja ehitatud polnud ning seal radikad veel polnud, väga jahedaks seal ei läinud.

warlock kirjutas:Mul on õhk-vesi soojuspump ning 1.korrusel põrandaküte, teisel radikad. Töötab küll, algusest peale, ilma reguleerimiste ja katsetusteta. Esimese ja teise korruse vahel on betoonvahelagi - see aitab ka pisut kaasa - töötab soojusvahetina. Isegi, kui teise korruse osa tube veel välja ehitatud polnud ning seal radikad veel polnud, väga jahedaks seal ei läinud.

Kas ole rahul oma süsteemi tootlikuse ja soojahinnaga. Kas valmis süsteem kujunes selliseks nagu teeoorias ja projektidel oli planeeritud? Mida sa täna teeksid teistmoodi kui uue süsteemi ehitaksid?

Torud ühendaksin katlaruumis veidi optimaalsemalt ja kasutaks keevitatavaid (kokkusulatatavaid) või liimitavaid plastiktorusid. Praegu on osa süsteemi pl-al-pl (Henco) torudega. Teise korruse dušširuumis võiks paar radikaribi rohkem olla - külmade ilmadega jääb ruum veidi jahedaks, kuid nii suureks see probla kujunenud pole, et radikas maha võtta ning töö ära teha.

kyveltech kirjutas:Kui suur maja on ja milline kulu kuu lõikes?

Majal on I k. 100 M2 ja teine on tõstetud viilkatus, ehk siis umbes 80 M2. Aastane kütte + tarbevee soojendamsikulu on 8300 -9000 KW/h (eraldi voolumõõtja on vahel).
Mul allkorrusel kamin ka, aga ega seal eriti palju tuld teha ei viitsi. Talvel külmemate ilmadega võibolla 5 - 6 korad kuus.

warlock kirjutas:Teise korruse dušširuumis võiks paar radikaribi rohkem olla - külmade ilmadega jääb ruum veidi jahedaks, kuid nii suureks see probla kujunenud pole, et radikas maha võtta ning töö ära teha.

Dušširuumis on mul kasutusel põrandaküte. Tehtud veel eraldi tarbeveepealt käima, et suvel ka põrand soe oleks.

Et siis need maasoojus ja õhksoojuspumbad on päris mõistliku aastase kuluga arvestades väga olulist nüanssi, MUGAVUST?