Ehitusfoorum

Hei, mure siis järgmine:

Paar aastat tagasi hakkas üks tuttav oma maamaja hoovi väikest valgustust paigaldama. Plaanis oli panna umbes sellised tulukesed: http://baumax.delfi.ee/UserFiles/Image/ ... x-1943.jpg

Probleem aga selles, et lasi kaablid vedada mingil soss-sepal, kes suutis maasse kaevata ligikaudu 150m tavalist 3G1,5 kaablit. Muidugi ei märgand ta kaablile isegi mitte kõri ümber panna.
Minuteada ei tohi aga seda tavalist (PPJ) kaablit isegi mitte koos kõriga maasse panna, rääkimata siis ,,paljalt''.
Nüüd aga küsimus, et kas on ka mingi reaalne oht, et kaabliga midagi juhtub/juhtus(paigaldatud liiva sisse), kui kõrvale jätta igasugused nõuded...

Tahaks selle valgustuse asja ära lõpetada, aga kuidagi ei tahaks jälle tervet hoovi üles kaevata ja uut kaablit vedada...
Endal oli mõte panna kogu see jama tööle läbi rikkevoolu, et natukenegi asja parandada.

Tänud vastajatele!

Mõned aastad ikka vastu peab - rikkekas annab märku kui aeg on kõik jälle üles sonkida...

Paigaldasin enda värava valgustid aastal - oli vist 1990 ? Maakaablit saada ei olnud ja ega ei osanud tahtagi. Juba valge kolme soonega kaabel - kas oli PPJ või muu - kes seda enam mäletab - oli võrreldes seni kasutatud vene alumiiniumkaablitega pikk samm edasi ! Panin maase ja töötab tänaseni. Pole viitsinud lahti kaevata, et vaadata, kuidas ta seal maa sees vastu on pidanud. Seega paarkümmend aastat on kestnud.

treK kirjutas: Endal oli mõte panna kogu see jama tööle läbi rikkevoolu, et natukenegi asja parandada.

Rikkevoolukaitse peaks olema vist igal juhul. Ka siis, kui kaabel on nõuetele vastav.

PPJ ja MMJ markeeringuga kaablid on tõesti paigaldamiseks ainult siseruumidesse ja teatud temperatuurivahemikele vastavuses. Kindlasti soovitaksin kaht asja. Esiteks peaks olema selle välisvalgustuse peal kindlasti õiged kaitsmed. Mõtlen et ei topiks sinna C karekteristikuga 6A kaitset vaid juba pigem B karakteristik ja arvutada vajalik kaitsme suurus välja valemist N=I*U
N-võimsus
U- pinge(230V)
I- Voolutugevus

Ehk siis kui näiteks on teada et lamp on 25 W ja neid on 15 ehk siis koguvõimsusega 375 W. Asendad valemisse ja saad tulemuseks et I=N/U (375/230=1,6 A) Ehk siis kaitse peaks olema B 2. See oluline et oleks maksimaalne kaitse mingi rikke puhul. Rikkevoolu kaitse peab olema märgades ja niisketes oludes jah. Ühefaasiline RVK vahele ja on ok.

kyveltech kirjutas: .....Esiteks peaks olema selle välisvalgustuse peal kindlasti õiged kaitsmed. Mõtlen et ei topiks sinna C karekteristikuga 6A kaitset vaid juba pigem B karakteristik ja arvutada vajalik kaitsme suurus välja valemist .......
.... ja saad tulemuseks et I=N/U (375/230=1,6 A) Ehk siis kaitse peaks olema B 2. See oluline et oleks maksimaalne kaitse mingi rikke puhul. .....

Järelemõtlemiseks:

valem õige aga mida hakata peale faktiga, et hõõglambi käivitusvoolutõuge on 10 korda suurem nimivoolust?

Ja tean vaid ühte tootjat, kes toodab B3 automaate. Teistel justkui algab B tunnusjoone rida alates 6-st amprist.



rikkevoolukaitsme mõte pole paha..

kyveltech kirjutas:See oluline et oleks maksimaalne kaitse mingi rikke puhul

C tunnusjoonega on ka 2A automaate, kuid kui pole tegemist mootoritega, valitakse kaitse lühise vastu.
Kui peaks vaja olema väiksemat, kui C6 kaitset, on lood kehvad.

Küülaline kirjutas:

kyveltech kirjutas:See oluline et oleks maksimaalne kaitse mingi rikke puhul

C tunnusjoonega on ka 2A automaate, kuid kui pole tegemist mootoritega, valitakse kaitse lühise vastu.
Kui peaks vaja olema väiksemat, kui C6 kaitset, on lood kehvad.

Miks peaks vaja olema väiksemat?

Tuletaks vahelduseks meelde, et need automaadid on ikka kaabli/juhtme kaitseks, mitte nende taga oleva seadme kaitseks. Mis ohud seda seadet (antud juhul valgustit) ähvardavad?

trebla kirjutas:Miks peaks vaja olema väiksemat?

Mõtlesin seda, et kui mingi liini lõpus on lühisvool näiteks 40A. Aga siis tuleb muidugi eespool juba midagi ette võtta.

kaitsmed vastavalt kaablile ja rikkevool ette ! Kui maapind külmaga ei mängi ja suured autod maapinna peal ei sõda siis peab niikaua kui peab!!

Küülaline kirjutas:
Mõtlesin seda, et kui mingi liini lõpus on lühisvool näiteks 40A. Aga siis tuleb muidugi eespool juba midagi ette võtta.

B-tunnusjoon rakendub kindlalt 5x nimivoolu peale.

6A B seega 30 A peale... kõlbab küll

Ka arvestades, et hõõglambi takistus külmalt olla 10x väiksem kui soojalt - seega sinuarvutatud 1,6 amprit ei tohiks külmalt üle 16 A minna. 6B aga peaks kindlalt sees püsima 3x6=18A-ni.

Vähemalt teoreetiliselt on asi ilus...

kyveltech kirjutas:PPJ ja MMJ markeeringuga kaablid on tõesti paigaldamiseks ainult siseruumidesse ja teatud temperatuurivahemikele vastavuses...

Täpsustan, tootja lubab PPJ paigalduseks nii sise- kui välistingimustes, kuid viimasel juhul on vaja kaitsta otsese päikesekiirguse eest. Pinnasesse paigaldamine ei ole sellegipoolest ette nähtud.

Kui pinnas on tõesti kuiv siis peab kaabel piisavalt kaua vastu (arvatavasti aastakümneid). Olen näinud sarnase isolatsiooniga sisekaabli paigutamisel märga pinnasesse, kus vesi sõi 15 aasta jooksul isolatsioooni kaabli ümbert ära. Arvan, et kuivas pinnases peab küll palju kauem vastu, kuid õige inimene ei riski asjadega, kui on riskivaba lahendus. Kuid nüüd on juba hilja õiget kaablit asemele panna.
Pane kaabel kindlalt RVK alla, see annab piisavalt õigeaegselt teada kui kaabli isolatsioon kukub kriitiliseks ning ühefaasilise maalühisel ei pea oma selektiivsusega mässama (teised lühised on suurema lühisvooluga kaugemas otsas ja ei pea ka kaitse valikul niipalju põdema A, B või C karakteristikuga.

Kalvis kirjutas:ei pea ka kaitse valikul niipalju põdema A, B või C karakteristikuga.

Milline näeb välja kaitselüliti A-tunnusjoon?

Küülaline kirjutas: Milline näeb välja kaitselüliti A-tunnusjoon?

Termovabasti hoide-/rakendumisvool tunni aja jooksul 1,13/1,45 In,
nii nagu B, C ja ka D tunnusjoontega kaitselülititel.

Magnetvabasti hoide- /rakendumisvool 2/3 In

Mõeldud väga väikese käivitusvoolutõukega seadmete toiteliinide kaitseks, võimaldab seega ehitada veel pikemaid liine kui B-tunnusjoonega kaitselülitid (vt esimene link):

http://www.google.ee/search?q=tripping+ ... =&ft=i&cr=

peamiselt Siemensi toode


Omaette teema on see, et kuna selles esimeses materjalis on lehe vasakus ülanurgas viidatatud EN-60 868 standardile (kodumajapidamises kasutatavad kaitselülitid), siis jääb mulje nagu sobiksid kõik sellel lehel toodud tunnusjooned kodumajapidamisse.
Samas on ainult B tunnusjoone kohta otsesõnu öeldud, et for European residential circuit protection - tegelikult on seda ka C ja D.

Minuteada A- tunnusjoont selles 60 898 standardis ei kirjeldatud ega ka mainitud ei ole. Seega peaks see olema kodukasutajale standardiväline tunnusjoon ( nagu ka R,Z,K,MA,S,H,L,U,G ...jne. tunnusjooned) ja ei tohiks sattuda paigaldisse kus mitteelektriala isik pääseb automaati näppima...

Relkaamtrükistes on tihti näpukaid - kindel olemiseks tuleks Siemensilt küsida vastavusdeklaratsioon..

Ehk mõni Siemensi mees kommenteerib?

Kalvis kirjutas:Kui pinnas on tõesti kuiv siis peab kaabel piisavalt kaua vastu (arvatavasti aastakümneid). Olen näinud sarnase isolatsiooniga sisekaabli paigutamisel märga pinnasesse, kus vesi sõi 15 aasta jooksul isolatsioooni kaabli ümbert ära.

No vesi nüüd polüvinüülkloriidi ära küll ei söö, sellest tehakse näiteks ka toidunõusid, pudeleid jms.

Mul on maja seina peal miski alumiiniumkaabel - vist selline veneaja lõpu toode(tuleb meelde, et tollal olid miski õhukese halli mantliga,suuremat remonti tehti seal 80-ndate lõpus). Selle mantel on lõunapoolses küljes UV(?) käes täitsa ära pudenenud, varjus on terve. Aga sooneisolatsioon tundub olevat ka pudenedud mantli all kobe (vist PVC-st -selline poolläbipaistev).

vtl, See polnud tänapäevane kaabel vaid nõuka aegne siseinstallatsiooni kaabel. Kuid fakt elust enesest, mis juhtub sisekaabliga maasees.

Ma ei usu hästi seda veeteemat. Neid kaablipõletamise urkaid on mustmiljon. Ja niipalju kui ma neid isolatsioonitükke olen torkinud ei paista küll midagi neil viga olema. UV kiirgus on ainuke mis neid lammutab. Vbl pinnases moodustub veest ja kohalolevaist asjadest mingi muu keemiline ühend mis seda plastikut lammutada mõistab.

Faktis ei maksa kahelda, kuna mina olin tollal kõigest abitööline, kes pidi uue asenduskaabli muhvitegemisel aitama. Õnnestus siis oma silmaga ära "söödud" kaablit näha ja see oli korralikult seest läbimärg ja väliskest oli täielik sõel. Kuid tegijad väitsid, et nõukaajal juhtus seda tihti, kui sisekaablit pinnasesse paigaldati ja nende jaoks polnud selles midagi uut. Samas Pirita kandis uue teeäärsed kaablid olid kõik veesees aastaringi, kuid väliskaablid ja vesi ei tee neile mitte midagi.

Üks mõte, mis mul tekkis oli see, et kui külmunud maapind kaablit liigutab, võib-olla tekitab see mingeid mikropragusid, mida siis vesi omakorda lõhkuma hakkab.

Tänud vastajatele! Eks siis ühendame ära, kestab kaua kestab Infoks veel niipalju, et ühe kaabli kohta, mis kilbist väljub, tuleb max kolm lampi... tegin kiiruga ka mingi kilbi joonise, ehk keegi leiab aega komenteerida http://imageshack.us/photo/my-images/820/valgus.png/

oioi. millega nii ilusaid pilte teha saab?

No tegelt kasutasin nii tavalist asja, nagu Microsoft Word lihtsalt nats nõkerdamist... Kui huvi, võin saata failid, millega selliseid asju lihtsalt teha saab

Saatsin meiliaadressi privaatsõnumiga.