Ehitusfoorum

Mure ongi järgmine, et ahi läheb päris kuumaks, aga tuppa sooja ei anna. Tegu ilmselt pottahjuga. Pole üldse ekspert ega tea ahju liikidest eriti midagi,aga ahi on kaetud suurte ristküliku kujuliste kividega.
Maja seinad päris paberist pole,et sooja ei peaks pidama. Kui elektriradikaga kütta,läheb kenasti soojaks ja püsib ka soojana. Aga küta ahju kuidas tahad, tuba sellest eriti soojemaks ei muutu. Oma lolli peaga korraks mõtlesin,et kas ei oleks võimalik ahju plekiga katta? Vanematekodus on plekkkestaga ahjud,mis annavad imehästi sooja,samas kus majaseinad olid varem puhas saepuruplaat kohati ja soojustamata.
Et kui need n.ö ahjupotid ära võtta ja plekk asemele panna? Või laguneb ahi laiali,kui väliskivid(või on nad plaadid, jumal seda teab. Tuleb vist veidi näppida) ära võtta?

Andke mulle rumalale andeks sellised lollid küsimused ja kirjeldused. Naisterahvas,mis teha.. Ei taipa sellest ehitusmaailmast nii hästi.

Ruumi soojuskaod on suuremad, kui ahi suudab soojust ruumi ise anda. Kui sul on näiteks kaks ühekilovatist (kW) elektriradikat seda ruumi 24 tundi järjest kütmas maksimaalsel võimsusel, võibki see ruum soe püsida. Pottahi annab välja äkki 0,5 kW ühe ruutmeetri enda pinna kohta, kui on maksimaalselt soojaks köetud? Kuid ahjuukse sulgemisest alates hakkab ahi jahtuma, kuna soojust juurde ei teki põlemise lõppemise tõttu.

Oma tudengiaastate jooksul elasin Tartus 3-s puumajas ja mitte üheski neis ei suutnud ahjud alati tube ära kütta. Viimases korteris oli samuti pottahi/pliit (oligi selline hübriid ahi koos eraldi koldega pliidile, millel ka pliidiplaat), milliseid Supilinnas ja Karlovas ikka leidus. Ja see ahi -15 enam ei kütnud, aga põrandaliistude vahelt puhus tuul sisse, põrandad olid jääkülmad ning vanad aknad. Endal on maja Märjamaal, 15 cm karkass ja saepuru vahel, 5 cm rooplaat krohvitult veel peal ja maja püsib tunduvalt paremini soe (tuul ei puhu seinast läbi nagu palkmajadel kipub olema). Aga pottahju soojuskiirgus on ikka tunduvalt mõnusam kehale.

Minu jutu lühike kokkuvõte on see, et korter ei pea piisavalt sooja ja sul ongi vaja juurde kütta näiteks elektriga. Enamus meie eluaseme fondist on rekonstrueerimist vajav. Paraku suur osa rekonstrueerimisest tehakse üle jala ja soovitud tulemust ikka ei saa.

Tere.
Loll küsimus on igal juhul parem kui loll vastus. Arvan, et ahjupottide ära kangutamine ja plekiga katmine pole just kõige parem lahendus ja seda veel vastu talve. Et asjast veidi aimu saada, võiks kirjeldada olukorda. Kui suurt ruumi see ahi peab soojaks kütma? Kas ahjupotid on glasuuritud või ülevärvitud ? Kui suur on see ahi kui kiiresti see jahtub ? Kas aknad-uksed peavad tuult ?
Kõige parem aga, oleks see ahi mõne pottsepaga üle vaadata.

Andres

Kuna jutust järeldub, et küsija on ahjude kohapealt ikka täitsa umbluu, siis pakuks et põhiprobleem on hoopis oskamatu kütmine. http://www.kodusoe.ee/foorum/viewtopic.php?f=6&t=405

sashaobrok kirjutas:pakuks et põhiprobleem on hoopis oskamatu kütmine.

Ahju ju soojaks ta saab Tuba va sinnder ainult ei taha sellest välja teha. Või õigemini vist siiski teeb aga omanik ei ole tulemusega rahul. Eks tuleb soojustamisega tegeleda/aknaid vahetada.

Lugedes seda lugu, näen väikest ohtu: tuba soojaks ei lähe, kannatus katkeb ja köetakse ahi üle, kuni tahm( pragulises) slepes põleb.

Kui saaks teada elektrikütte 24h tarbitava võimsuse, millega saab toa köetud, siis saab puukütte rehkendusega võrrelda, enne kui midagi maha peaks põlema.

Ahju mõõdud oleksid kah head teada...

DELFI

Lugejad on meile teada andnud päris mahlakaid lugusid, kuidas nad olude tahtel ka oma naabri korterit kütavad või vastupidi, naabrite kütmisest kasu lõikavad.


Nii rääkis üks kahekorruselise ahiküttega kortermaja alumise korruse elanik, et küttis varasemalt talve jooksul ära 20 ruumi puid, samas kui ülemine naaber küttis vaid mõned korrad pliiti ning ahju üldsegi mitte.

"Ühel hetkel sai kõrini, soojustasime endal lae ära. Oh sa jutt, kus ülemine naaber sai kurjaks! Pidi ise kütma hakkama! Aga mul vähenesid küttekulud kaks korda," kirjutas ta.



---

kaminahi kirjutas:...Lugejad on meile teada andnud päris mahlakaid lugusid, kuidas nad olude tahtel ka oma naabri korterit kütavad või vastupidi, naabrite kütmisest kasu lõikavad.---

Ise saan praktiliselt igal ühistu koosolekul "sõimata" ülevalt naabrite käest, et nende korteri põrand on külm ja selle põhjus olen mina. Minu vastusele ja küsimusele, et mul ka põrand külm ja mida mina tegema pean, kästakse mul põrand ära soojustada.

Minul sama probleem. UUS ahi 6kuud vana. Korter värskelt remonditud ja seinad soojustatud,elan siis 2kordses telliskivi majas teisel korrusel. Seina soojustasin seest poolt krohvi peale tuuletõkke plaadiga ja siis 45mm kipskarkass koos villaga loomulikult.
Õhtul kütan oma kümme kilo puid ja hommikul ahi on kuum aga toas 17-19C.
AA unustasin ahju mõõdud on 103x73 ja korter on 43m2.

karl25 kirjutas:elan siis 2kordses telliskivi majas teisel korrusel.

Milline on lae soojustus?

karl25 kirjutas:Seina soojustasin seest poolt krohvi peale tuuletõkke plaadiga ja siis 45mm kipskarkass koos villaga loomulikult.

Miks sellist soojustusviisi loomulikuks pidada tuleb

Vene aja kahekordne, 4 korteriga tüüpmaja. Seinad kahekordsetest tellistest ja vahel natuke linaluuplaati. Katuseks hästi madala viiluga eterniitkatus raudbetoonpaneelil. Ju sinna paneelile kunagi ka natuke klaasvatti visati. Igastahes on see viil nii madal, et äärte peale küll midagi ei mahu. Seesama paneel on teise korruse laeks.
Olgu lae villaga kuda on, aga paneeli otsad tulevad otsapidi õue. Väga palju sooja läheb külmasilla kaudu õuet kütma.
Õnnetul kolhoosi lüpsjal oli külm laudas ja kodus. Millegipärast meenus kohe Leida Peipsi nimi. Tänapäevased inimesed ei tea sellest kangelasest midagi.

Motamees..Kas on pakkuda mingit lahendus sellele kui soe mööda paneeli välja läheb.
Madis64... Mis soojustus varjanti seina sina oleks kasutanud. Ja lae soojustus on ilmselt siis klaasvill nagu Motamees ütles.Minul toa seest poolt paneel ja peal siis ilmselt see mis kunagi 1967aastal paigaldati.

karl25 kirjutas:Motamees..Kas on pakkuda mingit...

Maja tuleb soojustada väljaspoolt. Sama ka paneeliga. Koos seina soojustamisega saab ka paneeli ots soojustatud.
Seespoolt soojustamine on jama. Varsti on musta hallitust kõik täis. Ilma seespoolt soojustamata on isegi parem. Muidugi tuleb rohkem kütta.
Kui on paksud kiviseinad, siis tuleb sügisel varakult kütma hakata, muidu ei saagi pärast maja soojaks.

karl25 kirjutas: peal siis ilmselt see mis kunagi 1967aastal paigaldati.

Aga asenda see "asi" millegi tänapäevasemaga. Näiteks puistevillaga. Kui pääsed paneeli otstele ligi siis saad ka need isoleerida (EPS näiteks) aga kui ei .... Välisseina võiks ikka ühiste jõududega (ühistu?) väljast soojustada.

ahjul on sisemus ära,pott ise on tegelikult väärtuslik.Hiljutigi kohtasin üht,kes kurtis,et ahi läheb kuumaks aga sooja ei hoia,vaatasin sisse võlv ammu tuhaga välja viidud,mõni löör veel seisis püsti.Aga selliseid asju ennegi näind,kus ahju sees pole enam praktiliselt miskit.

Kui sisemus ära on viidud tuhaga siis kuidas ta hommikul veel kuum on?

Ilmselt leidsin lahenduse oma probleemile.Tubade ventilatsiooni luugid (suletavad) viidud ainult läbi kipsi ja väljast poolt vaates on siis rest ja selle taga auk kuigi peaks olema toru restist luugini.
Kas oskab keegi öelda millest tekib ahju uksele sisemisele poolele (must läikiv ja kleepuv kiht) kas puud halvad või märjad.

karl25 kirjutas:...kas puud halvad või märjad.

... või põlemisõhku napib. Selle põhjuseks võib olla kütja viga, halb tõmme, ...

motamees kirjutas:

karl25 kirjutas:...kas puud halvad või märjad.

... või põlemisõhku napib. Selle põhjuseks võib olla kütja viga, halb tõmme, ...

kuidas saan teada, et põlemisõhku oleks piisavalt. Kui kütan siis teen kõik vent luugid lahti. Toas tuul vuhiseb ja varbad külmetavad ilma sokitetta.

Ahju mõõt on teada ja see, et klaasuks aga milline on kolle...?

kaminahi kirjutas:Ahju mõõt on teada ja see, et klaasuks aga milline on kolle...?

Tavaline uks on malm vist(Tartu võit). Kolle on 30x 60cm need mõõdud ei ole nüüd millimeetri täpsusega aga mõõtsin hetkel mõõdulindiga.

Rest või umbkolle?

motamees kirjutas:Rest või umbkolle?

Et kui seda mõtled kas mul on tuharest siis ei ilmselt siis umbkollle.Kolde põhi samottkivist.