Ehitusfoorum

Tere,plaan on hakata kõrvalhoonet soojustama.

Hoone ise koosneb maakividest lintvundamendist ja 10x10 prussist raamistikust mille peal on voodrilaud ja katus veneaegne eterniit.

Plaan on teha säästu soojustus penoga.
Plaan kasutada penost termokasti kaani mida on võimalik suuremas koguses hankida ja siis plokid omavahel sobiva paksusega kokku liimida.
Nagu õppejõult teada sain tuleb plaadid liimida servadest õhutihedalt ,et plaatide vahel õhk ei ringleks.
Sama moodi on üks maja soojustatud.Ka kokku liimitud kaaned ja siis seina.
Makroflex ise kestab 5-7aastat.. ?
Kuna ta jääb voodrilaua taha peitu siis vist peaks makroflex sobima?

Katus soovitati teha nii ,et sinine tuuletõkke plaat siis peno ja prussidele soovitati panna ~5cm laud ja siis panna peno nii ,et katab prussi servad ja siis alles plaat peale.OSB või servamata laud.

Mida arvavad teised?
Peaks nagu kõik ok olema ,kui ehitus inseneer ka sedamoodi teha soovitas.

Kuna präegust on hoone helipidavus parktiliselt olematu siis huvitab palju peno annab heli isolatsiooni?

Nüüd seda peno juba veetud paras hunnik juba kokku.
Kas teha täiesti siledad plaadid mis kokku liimida või jätta plaatide keskele ``õhupadi?
Mõlemad varrjandid peavad olema liimitud nii ,et õhk plaatide vahel ei liiguks.
Ise kaldun arvama ,et see ``õhkpadi`` annab aind paksust juurde aga soojapidavust mitte?

Ja millega parim/odavaim liimida?Peale makro.

``toorikust`` pilt kah.

Aga lase see õõnsus enne plaadi seina lükkamist vahtu täis - iga 10-15 cm tagant jutt. Iseasi, et vahtu läheb siis rohkem muidugi ja ei ole nii säästu.

Makro liimib isegi paremini kui spetsliim, kuid tema puudus on paisumine liimimisel. Seepärast otse liimimisel ei soovi ehitajad odavuse pärast makrot kasutada.
Kui viitsid telliskivide või muu raskusega makro paisumisfaasist üle olla, anna minna.

Mingi raskus tuleb peale jah panna see pole suur probleem.
Järelikult jääb ta suht õhutihe.
PVA-ga liimimine tuleks kulukam vist kuna suht jäme triip tuleb sellega teha?
Aga see segu millega fassaadi peale pannakse peno plaate?

Fassaadi liimsegu võid samuti kasutada. Kas see mitte kallim ei tule kui makro?

Nii nüüd arvutasin natuke,Kui plaadid lõigata ühtlaseks siis saab 2cm paksused plaadid.
Et 10cm paksune kiht seina saada kulub mul kuskil 90plaati ja sellest saab 2x2m suuruse pinna ummbes katta...

Või jätta plaadid lõikamata ja saab 3plaadiga 10cm kokku.

Nüüd siis küsimus millele pole vastust veel teada saand.
Kas plaatide vahel seisev õhk muudab seina soojapidavust võrreldes siledatest plaatidest kokku liimitud plaatidega?

Seisev õhk on väga hea soojusisolaator. Seega hoolitse, et plaadid oleksid lukus.

Nii,et kui ma nad makroga ilusti kokku liimin (3õhuga plaati ) siis ma saan parema tulemus kui 5 2cm paksut plaati üksteise otsal iimituna?

Segaselt seletasid, kuid vist jah

Kirjutan igaksjuhuks üle siis.
Kolm sellist plaati nagu pildil,liimin kokku ja on parem kui 5 sellist plaati mis on 2cm pakksuseks lõigatud ja siis kokkuliimitud.
Mõlemat moodi tuleb 10cm.

Siit veel teinegi küsimus teatavasti tuleb panna peno ja seina vahele mingi liist ,et seina ja peno vahele ei jääks niiskus.
Kui paks see olema peab kas kui jätta ~5mm vahe kas sellest piisab?

Liimi lihtsalt kokku ära nüüd servi maha lõikama hakka. 1-2 cm õhkvahet on bro, ei teki konvektiivset soojusülekannet.

1-2cm seina ja peno vahelt siis?
Proovisin selle konvektiivse soojusülekannde kohta uurida aga ei saand täpselt aru mida see tähendab..

Huvitav pallju teoretiliselt minu liimitav peno plokk erineb poes müüdavast 10cm plaadist?halvem parem?

saarlane kirjutas:1-2cm seina ja peno vahelt siis?
Proovisin selle konvektiivse soojusülekannde kohta uurida aga ei saand täpselt aru mida see tähendab..
Huvitav pallju teoretiliselt minu liimitav peno plokk erineb poes müüdavast 10cm plaadist?halvem parem?

http://et.wikipedia.org/wiki/Konvektsioon
http://www.soojuspilt.ee/?page=kuidas-s ... aob&lang=1
Pakun et pigem halvem kui "poeplaat" just selle õhuvahe tõttu. Kui sa selle õhuvahe "tükeldad" vahutriipudega nagu juba soovitati siis ehk saad tiba parema tulemuse.

saarlane kirjutas:Hoone ise koosneb maakividest lintvundamendist ja 10x10 prussist raamistikust mille peal on voodrilaud

Voodrilaua ja soojustuse vahele peab jääma tuulutusvahe (~25 mm.). Vaata et voodrilaua ala ja ülaserva jääks samuti vahed et see "korsten" toimima hakkaks.

Pean siis liimima peale servade ka keskelt nt kaks poolitavat triipu?
2,5cm jääb tuulutus vahe.Ülevalt avatud aga alt?Kas Peno ja alumine pruss mille peale ta toetub.

Soojustuskiht peab ilma pragude/vahedeta olema. Väljaspool soojustuskihti olev "asi" (antud juhul voodrilaud) peab tuulduv (välisõhk peab pääsema liikuma katte mõlemal küljel) olema.

Konvektiivne soojusülekanne ehk konvektsiooni õpetati koolis füüsikatunnis. Tegelikult on lubatud vahe kuni 4,5 cm, kuid seda vahet nüüd koolis tõesti ei õpetatud.

Kalvis kirjutas: Tegelikult on lubatud vahe kuni 4,5 cm

Too palun mõni pädev viide mis seda väidet kinnitaks.

Arvan, et leiad akende soojusarvutusest ka ise selle jutu ülesse. Abiks ülikooli raamatukogud (või vihjeks miks akendel on 2 klaasi vahe kuni 4,5 cm).

Kõik soojuslevi liigid koos arvutusetga http://www.eau.ee/~mhovi/soojus/Konspek ... nspekt.pdf

Kalvis kirjutas: Tegelikult on lubatud vahe kuni 4,5 cm

Nii et karkassi vahele paigaldades 25 mm. eps + 45 mm. õhuvahe + 25 mm. eps + 45 mm. õhuvahe + 25 mm. eps + 45 mm. õhuvahe +25 mm. epsi saame parema soojapidavusega (ja tunduvalt odavama) konstruktsiooni kui 235 mm epsiga . Kokkuhoid lausa 0,123 m3. epsi ruutmeetrilt.

Kui pallju heliisolatsiooni ma jurde saan nende peno plaatidega?

Vähe.

rokikale : JAH

Ilmselt oma harimatuse tõttu ma päris hästi su juttu ei usu aga.... ettetellimisega ma võin soovijatele neid eelpoolkirjeldatud 25 mm epsi + 45 mm õhku + jne. tehnoloogiaga tehtud soojustusplaate müüa. Hind 10% odavam kui sama paksu EPSi poehind. Kes usub selle toimivusse saab soovikorral minult siis osta neid. Soovid ja hinnapäringud palun saata meilile.