Ehitusfoorum

Kas keegi oskab öelda kas antud lahendus toimiks?



Katlal on olemas pump, ülerõhu klapp ja rõhu näidik.

akupaaki pole naha..

Ei toimi normtingimustega.

Küttesüsteem poolik, mitmed süsteemsed vead sees. Katlast ja selle liigist pole essugi.
Küttesüsteemil võib teinekord pisikene iseärasus seda oluliselt lihtsustada või vastupidi palju kallimaks teha.

Akupaaki ei ole kuna tegu gaasikatlaga.

Kahe pumbaga variant:



Ainult katla pumbaga:

Kalvis kirjutas:Küttesüsteem poolik, mitmed süsteemsed vead sees. Katlast ja selle liigist pole essugi.
Küttesüsteemil võib teinekord pisikene iseärasus seda oluliselt lihtsustada või vastupidi palju kallimaks teha.

Katel on gaasikatel. Katlal on oma paisupaak, pump ja rõhu näidik ning ülerõhu klapp juba sees. Kuna küttetoru on üle 400 meetri maas mõtlesin, et võiks olla parem 2 pumbaga variant.

Ehk saad täpsustada mis vead on sees ja kumb variant sobiks paremini?

Kui on madalatemperatuuriline gaasikatel siis võid põrandakütet otse juhtida, ongi otse taga. 3 tee ventiili pole vaja.
Nüüd on joonis õigem (ka siis kui pole madalatemperatuurilist gaasikatelt). Kui on kõrge temperatuuriline gaasikatel siis kardan, et pead tagasijooksu reguleerima ning tuleb veel üks pump panna põrandaküttele

Gaasikatla temperatuuri annab langetada 30 kraadini. Kui soovin lasta alla 30 kraadi temperatuuri põrandasse oleks seda vaja reguleerida juba tagasituleva vee arvelt.

Kas katla sees olev paisupaak vastab küttesüsteemis olevale vee mahule.

30 kraadiga saab juba hakkama.

Viimaste piltide juures jääb tiba segaseks, et kuda see ühe pumbaga asi peaks töötama. Kui 3T ventiili arvates on kollektorist tagastuv vesi piisavat soe siis ta suunab selle uuesti kollektorisse. Pump pressib vett vastu kinnist ventiili. Ehk siis unusta kogu see segusõlme teema ära, mis on peale pumpa. Ükskõik kus see pump siis asub. Katla sees olev pump ja temperatuuri reguleerimine peaks ise kogu töö ära tegema. Kahe pumbaga tekib ilma möödaviiguta lahenduse puhul igasugu muid "toredusi" kah veel. Kõige esimene pilt on gaasikatla puhul täiesti reaalne. Ehk siis katla pump EI OLE skeemis osaline. Enne segusõlme olev täiendav ühendus (sinine toru) jääb aga segaseks. Samas peab kindel olema, et see vesi katla pumbast reaalselt kah mööda läheb, muidu hakkab ta seda liiklust päris tugevalt pidurdama.

Kui katel tuksub madalate temperatuuridega,siis pole mingit 3T ventiili vaja.Paned 30-40 kraadi katla temperatuuriks,ja tuld.Esimene pilt toimib siis,kui katlast pump välja võtta ja see esimene sinine pulgake ära kaotada.

Katelt nagu lammutama ei tahaks hakata ja pumpa välja kookima. Mõtlesin, et teen segusõlme hädajuhuks kui tõesti on vaja temperatuuri langetada alla 30 kraadi. Muidu töötaks nii, et segusõlm on kinni ja kui tõesti vaja temperatuuri langetada siis saab käsitsi reguleerida tagasivoolu arvelt. Tagasivoolu klapp aitaks selle vastu, et vesi ringleks õiges suunas?

No siis unusta igasugu segusõlmed ja muu jura ära. See on kõik katla sees juba olemas. Rõhu näidik ja temperatuuri näidikud võid lisada. Samuti ka kraanid pole mingi liigne luksus. Ja ongi kõik olemas. Isegi ülerõhu klapp on reeglina katlal olemas. Ja kui seal ei ole siis pane mudafilter kah. Aga istu nüüd maha ja mõtle kohe tükk aega mida kuradit see segusõlm seal tegema peaks. Vbl ma olen liiga loll, et ise sellest aru saada.

duplex kirjutas:Katelt nagu lammutama ei tahaks hakata ja pumpa välja kookima. Mõtlesin, et teen segusõlme hädajuhuks kui tõesti on vaja temperatuuri langetada alla 30 kraadi. Muidu töötaks nii, et segusõlm on kinni ja kui tõesti vaja temperatuuri langetada siis saab käsitsi reguleerida tagasivoolu arvelt. Tagasivoolu klapp aitaks selle vastu, et vesi ringleks õiges suunas?

Kui sul temp tõuseb kõrgemaks kolmikus etteantust (nt30) siis sulgub katlapoolne ots,ja pump hakkab vastu kinnist klappi taguma.3T ventiil töötab ikka nii pide,et pump tõmbab läbi ventiili,mitte ei lükka.Vastasel juhul asi lihtsalt ei hakka toimima.Kui tahad lükkama panna siis paigalda veneaegne elevaatorsõlm.

Mul on endal korteris 7 aastat selline kahe pumbaga lahendus töötanud.


Põrandaküttekontuurid on projekti järgi paika reguleeritud, eraldi andureid tubades ei ole (magamistuba ja köök-elutuba, 55m2) ning 3-T ventiili otsas on OUMAN automaatika mis seab veetemperatuuri graafikut vastavalt välistemperatuurile. Lisapump on paigaldatud kuna katla müüja kahtles, kas katla pump suudab teenindada ära põrandakütte (16mm toru, 8 kontuuri vist kui peast ütlen)

Katlal on piiratud küttevee temp 45 kraadi peale. Kui süsteemi veel täiendada, siis hea oleks nüüd lisaks katlale või siis automaatikale lisada ka toatemp andur - köögis teinekord küpsetades lööb tempi ikka üles ja kevadeti päikesega sama mure, samas on põrandaküte piisavalt aeglane, e. võibolla efekti ei saavutaks.

Pannud siis katlasse tootlikum pump,kui kartis et lahjaks jääb.Kui katlas nagunii temp piiratud,siis milleks veel eraldi segamissõlme vaja? Tuppa ruumitermostaadid ja kollektorile ajamid peale ,ongi kõik reguleeritud.Võid ju välisõhu järgi reguleerida,aga toa temp pannakse paika ikka ruumianduriga.

Teen ka selle süsteemi ikkagi. Muidui segusõlm ei toimi nii kuis peaks

No aga siis võiks veel igale kontuurile ka eraldi pumba panna, et äkki muidu ei ole piisavalt võimas ...

Lihtsamini tehtud tehniline lahendus on tahetud liigse (mittevajaliku) täiustamise tõttu ajada raketiteaduseks. Mina nii ei teeks

dumbuser kirjutas:No aga siis võiks veel igale kontuurile ka eraldi pumba panna, et äkki muidu ei ole piisavalt võimas ...

Veel parem oleks igale kontuurile oma segusõlm ka,saab igat ruumi eraldi reguleerida.

Põrandaküte töötab mis mühiseb ja majas on soe Ainukene häda oli vee sisselaskmisel lekkiv kollektor. Kollektor lekkis ülemiste läbijooksu näidikute alt. See häda sai kõrvaldatud.

Veeboiler on veel paigaldamata. Ainult küte on taga. Veeboileri paneb kevadel.

10m3 päevas kulub gaasi keskmiselt

Kui suur siis köetav pind on mis sööb 10m3 ööpäevas. Kuidas elamine soojustatud, kas ventilatsioonid töötavad. Mis temperatuur läheb põrandasse ja palju tagastub.

duplex kirjutas:

10m3 päevas kulub gaasi keskmiselt

Kui sa süsteemi alles tööle panid, siis ära esimese paari nädala küttekulu pärast eriti muretse, see ongi suur. Mäletan, et kui omal sai kunagi ammu äsja valminud majas maasoojuspump tööle pandud, siis esimese kuu elektriarve võttis jalad nõrgaks! Minu meelest pole mul sellist elektritarbimist enam kunagi olnud.

duplex kirjutas:Akupaaki ei ole kuna tegu gaasikatlaga.

Kahe pumbaga variant:



Ainult katla pumbaga:

Esimese kahe pumbaga skeemi puhul:
Milleks need tagasilöögiklapid??? Vähemalt ei ole nad õiges kohas

Teine skeem totaalselt vale, Segamine ei saa toimuda.