Ehitusfoorum

Lihtne küsimus: Kas 70cm laius ja 100cm pikkus ahju ka tehakse? Kahe toa vahele, mõlemad u 10m2.

Põhimõtteliselt saab igat mõõtu ahju teha,lihtsalt vaja rohkem kive lõigata,kui kivi pikkus täpselt välja ei anna

Järgmine küsimus pole ehk õiges kohas aga säherdune asi ilmnend on,et toas muld sai välja,liiv alles(tundub ,et tegu savi või mingi vesiliiva taolise liivaga,vett palju),selle all sinine savi.Kuidas oleks kõige õigem sellele ahjule vundament teha?

Järgmine vastus pole ehk õige, aga oli selline juhus, et tohtrid leidsid mehel olema veresoonte lubjastumise, neerukivid ja vesi ka veel põlves. Mees palus otsida tohtritel ka tsementi, et siis saab hakata maja ehitama, omast materjalist.
Kui sina nüüd savi kaevates peaksid ahjuukse leidma, siis on sul kogu materjal ahju ehitamiseks omast maast võtta Saad hakata telliseid põletama

PS Proovi maja vundamenti järgida.

Kui on kahtlane pinnas, siis tasuks vundament laiem ehitada.
Kui paksult seda savi olla vöiks? Ehk tasuks see ka välja kaevata ikkagi.

Vundamendil sokkel kuni maapinnani laotud lubiseguga maakividest edasi sügavuse poole 70cm lihtsalt liivaga laotud(kivivundament).Jälgida pole siin midagi sest tuleb ju 1.20 peale välja kaevata(seega u 20-30cm savisse).
Savi välja kaevamine suht võimatu kuna seda ollust jagub kahe meetri peale välja, vabalt.Pealegi on ta suht kõva asi,annab päris rassida. Kaevasin hetkel augu külmumis piirini ära ja nüüd oleks vaja teada kudas edasi toimida(kas kaevata veel,panna alla kruusa/killustiku/kividest/korralikust liivast padi või mäs) ? Mõtlesin valada talla nii 800x1200x450 mm (kivikbetoon)(maakividega)ja sellele laduda columbia või fibo.Ega vist fibo3 ei sobi?

raudpats kirjutas:Savi välja kaevamine suht võimatu kuna seda ollust jagub kahe meetri peale välja, vabalt.Pealegi on ta suht kõva asi,annab päris rassida. Kaevasin hetkel augu külmumis piirini ära ja nüüd oleks vaja teada kudas edasi toimida ...

Sa oled selle küsimusega vales foorumis - pottsepad lihtsalt eeldavad, et mittevajuv vundament on nende jaoks juba valmis tehtud (nemad ju selle eest, kui ahi tervena Pisa torni kombel kalduma hakkab, vastutama ju ei pea).

Proovi parem õnne vundamentide foorumist või otsi mõni kohalik ehitusinsener üles.

Ei see on siin hea foorum kyll !
Ma arvan,et ega väga yle pingutama ka nyyd ei pea. All vöiks töesti törtsu liiva vista, sest siis vajub yhtlaselt oma vajumised.Kui on vöimalik, siis vöid ju sinna spets kangast ka veel köige alla panna ja kanga alla killustikku aga ikka vastavalt vöimalustele ( Soomes pannakse näiteks veel drenaasitorud sinna ja ka tuulutusrorud)
Selle maakivide kihi peale esimene armatuur ja plaat, siis pigi +niiskusetöke, siis soojustuseks fibo ja peale jälle plaat armatuuriga.
Mina vähemalt teeks siin foorumis nii, aga ega tarkust kunagi liiast pole.

raudpats kirjutas:...... Kahe toa vahele, mõlemad u 10m2.

raudpats kirjutas:.......Jälgida pole siin midagi sest tuleb ju 1.20 peale välja kaevata....... Kaevasin hetkel augu külmumis piirini ära .....

Kas majas talvel keegi ei ela et ahju vundament peab allpool külmumispiiri olema .

raudpats kirjutas:......liiv alles(tundub ,et tegu savi või mingi vesiliiva taolise liivaga,vett palju),selle all sinine savi.?

raudpats kirjutas:(seega u 20-30cm savisse).

Kui seal põranda all vett liigub siis see "kauss" täitub peatselt servani.
Mida laiema plaadi sa sinna alla valad seda rohkem on lootust et ehk jääb pidama.

rokikas kirjutas:Mida laiema plaadi sa sinna alla valad seda rohkem on lootust et ehk jääb pidama.

See väide võib tõõtada ka täpselt vastupidises suunas - mida laiema plaadi serva alla pääseb vesi, seda kergem on tal kogu plaati servast kergitada.

Ikkagi soovitaksin uurida naabermaja ahjuvundamente - teoreetikuid on alati piisavalt, kuid "tõe kriteerium on praktika"

Miks/kuidas peaks vesi betoonplaati seal servast kergitama Külmumine muidugi iseasi.

rokikas kirjutas:Miks/kuidas peaks vesi betoonplaati seal servast kergitama Külmumine muidugi iseasi.

Eespool ju külmumispiiri mainiti ...

Kui seal majas tõesti talvel kedagi ei ela (kummaline miks küll sinna seda ahju siis vaja on. Sügisõhtute jaoks peaks ka bursuikast piisama. Eks teemaalgataja kommenteerib.) ja on oht pinnase läbikülmumisele siis tuleb sügavale see vundament ajada tõesti (või kasutada sobivat soojustuslahendust.).

madis64 kirjutas:

rokikas kirjutas:Mida laiema plaadi sa sinna alla valad seda rohkem on lootust et ehk jääb pidama.

mida laiema plaadi serva alla pääseb vesi, seda kergem on tal kogu plaati servast kergitada.

Jäätumisega kaasnevad vist päris suured "jõud" nii et "jaksamise "taha ilmselt see kergitamine ei jää.
Pigem eelistaksin et korsten on näiteks 2*2 plaadi keskel mitte aga 1*1 plaadil sest kui serv külmub ja kerkib 5 mm. siis suuremal plaadil asuval ahjul kahjustused/liikumised väiksemad. Kõik numbrid mul siin laest võetud.
Õige on loomulikult teha nii et mingit külmumisvõimalust ei jääks.

rokikas kirjutas:Õige on loomulikult teha nii et mingit külmumisvõimalust ei jääks.

Jah, kuid siis taandub ju vundamendiarvutus ainult aluse kandevõimele?

Tere õhtust.
Käisin,nägin.Sul ju vundanebdini ja korstna vundamendini ji üks suur pommi auk.Tee selle järgi ja aja ülejäänud värk t'idet täis.
Sul ju spikker olemas.
Meelis

Eelmisele postitusele võiks keegi tõlke juurde panna

Robi 1 kirjutas:.... siis soojustuseks fibo....

viewtopic.php?f=1&t=30538

raudpats kirjutas:.Jälgida pole siin midagi sest tuleb ju 1.20 peale välja kaevata(seega u 20-30cm savisse).
Savi välja kaevamine suht võimatu kuna seda ollust jagub kahe meetri peale välja, vabalt.Pealegi on ta suht kõva asi,annab päris rassida. Kaevasin hetkel augu külmumis piirini ära ja nüüd oleks vaja teada kudas edasi toimida(kas kaevata veel,panna alla kruusa/killustiku/kividest/korralikust liivast padi või mäs) ? Mõtlesin valada talla nii 800x1200x450 mm (kivikbetoon)(maakividega)ja sellele laduda columbia või fibo.Ega vist fibo3 ei sobi?

Lugedes teemat jääb mulje, et vint on selgelt üle keeratud.
Teatud puhkudel on puutumatu pinnas lõpp-tulemusele tervislikum, kui liigutatud ja songitud ebamäärane tagasitäide.

Robi 1 kirjutas:Ei see on siin hea foorum kyll !
Ma arvan,et ega väga yle pingutama ka nyyd ei pea. All vöiks töesti törtsu liiva vista, sest siis vajub yhtlaselt oma vajumised.Kui on vöimalik, siis vöid ju sinna spets kangast ka veel köige alla panna ja kanga alla killustikku aga ikka vastavalt vöimalustele ( Soomes pannakse näiteks veel drenaasitorud sinna ja ka tuulutusrorud)
Selle maakivide kihi peale esimene armatuur ja plaat, siis pigi +niiskusetöke, siis soojustuseks fibo ja peale jälle plaat armatuuriga.
Mina vähemalt teeks siin foorumis nii, aga ega tarkust kunagi liiast pole.

Et, siis liiv, killustik ja geotekstiil ?
Huvitav mis juhtuks kui järjestaks liiv, geotekstiil ja killustik ?

On arutamata võimalus seda ahju keerata , et laius kulgeks piki seina ja nii sobiks ehk kahe toa vahele mugavamalt.

Tere
Et teema oleks täiuslikum, soovitaksin veel vundamendi ühele küljele kleepida hüdroisolatsiooni. Ikka nii nagu on jätkuvalt näha paljudel ehitus objektidel hoonete vundamentidega.
Et millisele küljele kleepida? Järeldusi võiks iga konstruktor-leiutaja ise teha.

Juu ma vist olen "konstruktor-leiutaja" aga hüdroisolatsiooni kleebiksin ma ilmselt tõesti vaid ühele küljele.Täpsemini pealmisele küljele.

vuuk kirjutas:Et millisele küljele kleepida?

Et kus nüüd küsimus - kuna tegemist ahjuvundamendiga, siis ikke raudselt siseküljele, ikke sissepoole

Milleks lollitada, hydroiso. ikka soojustuse alla, mitte kuskile peale ja see on ka muidugi selge, et kangas läheb killustiku peale, muidu pole asjal mingit toimet.See ju sama nagu mätaskatuste ehitamine.Vesi imbub läbi kanga killustikku.

Robi 1 kirjutas: All vöiks töesti törtsu liiva vista, sest siis vajub yhtlaselt oma vajumised.Kui on vöimalik, siis vöid ju sinna spets kangast ka veel köige alla panna ja kanga alla killustikku aga ikka vastavalt vöimalustele

Robi 1 kirjutas:Milleks lollitada, hydroiso. ikka soojustuse alla, mitte kuskile peale ja see on ka muidugi selge, et kangas läheb killustiku peale, muidu pole asjal mingit toimet.See ju sama nagu mätaskatuste ehitamine.Vesi imbub läbi kanga killustikku.

Kaks erinevat postitust selle vahega, et ühes soovitad kangast alla ja teises peale?
Kui antud juhul üldse paigaldada geotekstiili siis ainult kahe erineva fraktsiooniga tagasitäite vahele, et vältida nende segunemist.
Nagu juba mainisin on sellise väikse pseudo probleemi ümber nii palju vahtu üles keerutatud, et loe ja imesta.

Hea on yle täpsustada. Minu möte oli, et kogu selle liiva ja vundamendi alla riie ja selle alla omakorda killustik. Nii ma igatahes ise teeks kui väga head vaja , aga sealt vöib töesti valesti aru saada kui lauset löpuni ei loe.
Vabandan.