Ehitusfoorum

Tere

On plaanis soojustada lage. Lael on 10cm saepuru ja 3cm liiva. Kas selle peale võib panna EPS 60 Fassaad 600x1000 .
Seest väljaspoole: Krohv (2cm) - mustlaud - 3cm tühimik - mustlaud - 10cm saepuru - 3cm liiva.

Miks vanasti jäeti selline tühimik ? Kui keegi oskab põhjendada siis Suured tänud.

NB: Miks 600x1000 kuna laepeale viiv luuk on 700x500mm

Jaksu.

Vill oleks lollikindlam.

Ühel majal kus ma sellise tühimiku avastasin, tuuldus see välisõhust!!! Seega oli hea, et liiva minema viskasime, tühimiku kõrvaldasime ja villaga asendasime, muidu kui villa peale laotanud oleksime, poleks mingit kasu olnud.

meesi kirjutas:Tere

On plaanis soojustada lage. Lael on 10cm saepuru ja 3cm liiva. Kas selle peale võib panna EPS 60 Fassaad 600x1000 .
Seest väljaspoole: Krohv (2cm) - mustlaud - 3cm tühimik - mustlaud - 10cm saepuru - 3cm liiva.

Miks vanasti jäeti selline tühimik ? Kui keegi oskab põhjendada siis Suured tänud.

NB: Miks 600x1000 kuna laepeale viiv luuk on 700x500mm

Jaksu.

NAgu Sa ehk märkasid, on Sinu loetelust puudu auru/niiskuse tõke, mis peaks olema krohvi ja laudise vahel. Ja ega seda varasematel aegadel väga ei kasutatud.
Niiskus liigub reeglina ikkagi sooja õhuga lae alla, kust edasi konstruktsioonidesse. Eks see vahe siis jäetud et konstruktsioon piisavalt tuulduks. Kas ta nüüd otse räästasse peaks tuulduma, on kahtlane. Meil on sarnane lagi ja sarnane tuulutusvahe lõppeb müürilatis/ematalas, ehk otsad korralikult kinni.
Sellisele laele oleks vist puistevill parem, ise tegime serviti vanadest laudadest 15+15cm raamistiku, tellisime villapuhuri ja läks +30cm saepuru/liiva segule otse peale. Subjektiivsel hinnangul: hea sai. Oleks veel midagi kerget tuuletõkkeks vaja peale vedada, aga eks kannatab.
Üks illustreeriv pilt ka, vanast laest, mis varemalt krohvitud ja hiljem kaetud "püssi"plaadiga, mis suhteliselt aurutihe. Niiskus koos sooja õhuga on leidnud tee plaadi vahelt sisse ja siis !kruviaukude kaudu tee edasi lae vahele. Kunstilised jäljed, või kuidas?

hulgus kirjutas:
Niiskus liigub reeglina ikkagi sooja õhuga lae alla, kust edasi konstruktsioonidesse. Eks see vahe siis jäetud et konstruktsioon piisavalt tuulduks. .... Meil on sarnane lagi ja sarnane tuulutusvahe lõppeb müürilatis/ematalas, ehk otsad korralikult kinni.

Kuhu tal tuulduda on.
Ülemine lauakiht kannab kogu seda "soojustust" (liiv, saepuru, jne.) Alumine kuulub juba "iluravi" e. viimistluse juurde. Võtate alumise ära ja suurt peale välimuse ei muutu. Võtate ülemise ära ....
Selle vahe tekitab sinna ju ülemisi laudu kandev liist.

rokikas kirjutas: Kuhu tal tuulduda on. ...

Kas nüüd sõna otseses mõttes tuulduda, aga mingi effekt sellisel õhuvahega konstruktsioonil on, sest see niiskus mis tekkib, ei lahkunud sealt enamuses mitte läbi ventilatsiooni (mida on täpselt 1 rest korstnajalas 70 ruudu jaoks), ega ka antud juhul mitte läbi seinte mis olid aurutõkkeks pergamiiniga seestpoolt korralikult üle löödud, lagedes aga ainult krohv. Laepealne kenasti purukuiv ja kahjustusteta.

Üks konkreetne näide veel lagede "hingamisest".
Vana maja, ventilatsioon olematu, samasugune vahelae konstruktsioon. Teisel korrusel kütmata katusealune, mis suveks elamiskõlblikuks kohendatud. Tihe laudpõrand, saepurutäide.
juhtumisi ununes teise korruse põrandale suurem kile, millele midagi oli peale laotatud. Sügisesel ajal läks see kilealune kiirelt alt rõskeks, kile lausa tilkus. umbes paari nädalaga mis kile põrandal, oli laual hallitus seljas...

st aurutihedaid materjale lae peale julgeks soovitada ainult siis, kui toa poolt aurutõke olemas.

Tere taas

Ma pole uurinud, kuid arvasin et 2cm krohvikiht on ise nagu aurtõke, kuna krohvikiht on õli laadse värviga värvitud.
Kas on vaja eraldi juurde aurutõke teha? Ei plaaniks uut siseviimistlust teha. Vana on piisavalt hea.

Jaksu

hulgus kirjutas:Kas nüüd sõna otseses mõttes tuulduda, aga....

Siiski oletaks et sõltumata selle õhuvahe olemasolust liikus aur sellest laest läbi ilma suuremate probleemideta. Kui ka seda alumist lauakihti ei oleks olnud (puuduks järelikult ka see "tuulutusvahe") oleks kõik korras olnud.

hulgus kirjutas: aurutihedaid materjale lae peale julgeks soovitada ainult siis, kui toa poolt aurutõke olemas.

Mina ei julgeks isegi siis sest kas ma saan ikka olla päris kindel et see aurutõke toimib piisavalt hästi ning paigaldusvigu ei esinenud. Milleks asjatult riskida. Seetõttu soovitaksingi seal laepeal kasutada villa aga mitte EPSi. Kui see saepuru sealt eemaldada ja kogu soojustuskihiks panna EPS siis teine lugu.

meesi kirjutas: Kas on vaja eraldi juurde aurutõke teha?

Mina ei teeks. Aga soojustamiseks kasutaksin villa.

Ega kui konstruktsioonis esineb vaba õhuliikumine, siis ei päästa siin ka vill. Pigem teeb asja hullemaks. Epsiga on isegi lollikindlam, tuleb vaid ületada soojustuskihiga muu huumuse tegur.