Ehitusfoorum

Teemas:

viewtopic.php?f=1&t=31352&start=50

kribas Stupi:

"EN15544 järgi ei tohi alla 50% võimsusega kütta."

See väide esmapilgul võtab kukalt kratsima - et kuidas siis Standardi (EN 15544) järgi ahju kütta üldse lubatud on

Nii et kütmismeetodi arutlus algab küsimusest "millisel välistemperatuurile on EN 15544 järgi ahju nimivõimsus määratletud?"

Oskab keegi öelda?

Laiemad rahvahulgad saavad standardi refereeringuga tutvuda aadressil:
http://kodusoe.ee/EN15544.pdf

Toonitan, tegemist on refereeringuga!
Mina tõlgiks ja tõlgendaks päris standardit kohati teistmoodi.
Eesti keeles päris standardit ei ole.

Teine valem (valem (2), miskipärast valemitel pole refereeringus numbreid küljes):

mBmin = 0,5 . mB


minimaalne küttekogus= 0.5 maksimaalset küttekogust

See on minu tõlgenduses, et tegelikult on samaväärne: minimaalne võimsus = 0.5 maksimaalvõimsusest
Kust see soojus ikka tuleb kui leppa alla ei aja.

Vabandust,et minu arvamuse pihta suunatud mõtteavaldust kommenteerisin

stupiduser kirjutas:minimaalne küttekogus= 0.5 maksimaalset küttekogust

ikkagi - millisele välistemperatuurile on "maksimaalne küttekogus" arvestatud?

Ei maksa seda EN-i nüüd materdama hakata. Selle ülesanne on eelkõige see, et pottseppadel oleks tugi, mille alusel oma ahju kõlblus tõestada. Kes pole seda autoritelt kuulnud, nendega on raske teemas püsida.
Kõige suuremasse kimbatusse sattusid selle maaletoojad

madis64 kirjutas:

stupiduser kirjutas:minimaalne küttekogus= 0.5 maksimaalset küttekogust

ikkagi - millisele välistemperatuurile on "maksimaalne küttekogus" arvestatud?

Need rehkendused käivad ahju võimsuse kohta ja ei olegi seotud välistemperatuuriga. Ruumi soojusvajadus on midagi järgmist.

kaminahi kirjutas:Ei maksa seda EN-i nüüd materdama hakata.

See teema pole loodud materdamiseks, vaid "lahkamiseks ja prepareerimiseks"

Ehk teiste sõnadega "selleks, et reegleid rikkuda, tuleb neid väga hästi tunda" ...

EN-15544 on maakeeli saadaval ja minul töölaua sahtlis.

kaminahi kirjutas: Ruumi soojusvajadus on midagi järgmist.

Ruumi soojusvajadus (sõltub lineaarselt "delta-T"-st ehk sise- ja välistemperatuuride vahest) ja seda rahuldava küttekeha nimivõimsus peab olema standardis dimnensioneeritud ikkagi mingil temperatuuril.

Ehk siis millisel (-15, -20, midagi muud...)?

kaminahi kirjutas:EN-15544 on maakeeli saadaval ja minul töölaua sahtlis.

Stupi käis väite välja, Stupi peab siis ka teadma ...

Kas Sa ENi refereeringut vaatasid?

Valem (1) ütleb:

mB = Pn. tn /3,25


Mida veel vaja on?

Tellija ütleb, kui võimas peab ahi olema ja mitme tunni peale seda võimsust jaguma.

Pottsepp arvutab ENi järgi küttekoguse välja ja rehkendab ülejäänud ahju.
Ja ehitab sellise ahju!

Kõik!

See on mingi usin eestipärane jama, et pottsepp peaks mingeid maja soojusarvutusi tegema ja mida kõike veel.
Kõige kummalisem on, et seda nõutakse kutseeksamil.

Sa ehitad maja siis projekti järgi, onju?
Kui projekteerija ei kirjuta Sulle projekti seletuskirja maja soojusvajadust siis ära maksa talle sentigi ja võta pädev projekteerija.

Kas tänapäeval ei ole kohustuslik energiaaudit?

Kui Sa soovid kütta maja ahjuküttega siis lase projekteerijal küttekolded kohe projekti sisse kirjutada!
Ära hakka pärast halama, et tahad kuute tuba ühe ahjuga kütta, mis asuks kahekordse maja esikus.

PS mina olen arvutanud -20C. Tambovi koefitsiendiga läbi korrutatult.

Arvan ma....

stupiduser kirjutas:Kas Sa ENi refereeringut vaatasid?...
..
Kõik!

Ära nüüd liialt ka põlema mine ...

stupiduser kirjutas:Sa ehitad maja siis projekti järgi, onju?
...
Kas tänapäeval ei ole kohustuslik energiaaudit?

Oi jeekim ...

stupiduser kirjutas:PS mina olen arvutanud -20C. Tambovi koefitsiendiga läbi korrutatult.

Ja olemegi jõdunud soovitud sihtpunkti - ka mina arvan, et -20 on küttekeha nimivõimsuse rehkendamiseks meie oludes mõistlik temperatuur.

Aga siis tuleb ju Auliku Standardi järgi välja, et suurema päevakeskmise soojaga kui +2 kraadi (sisetemperatuuriks võtsin 24 kraadi, täna näiteks päevakesmine EMHI andmetel + 8.6) tuleb ahju kütta üle päeva, või olen ma millestki väga valesti aru saanud

Ja see Standardikohane Ahi peab seega ka 2 päeva ühtlaselt sooja välja andma ...

Stupi on algusest peale jaganud ahjufüüsikat.

Madis, pane pump tööle

kaminahi kirjutas:Madis, pane pump tööle

Panen, panen, aga sina ehita ahi, mis Suvalise Maja puhul 50+%-lise koldetäiega +2 kraadi juures 2 päeva sooja annab ...

Ehitan, ehitan Suvalisse majja , suvalise ahju

kena köik

madis64 kirjutas: Aga siis tuleb ju Auliku Standardi järgi välja, et suurema päevakeskmise soojaga kui +2 kraadi (sisetemperatuuriks võtsin 24 kraadi, täna näiteks päevakesmine EMHI andmetel + 8.6) tuleb ahju kütta üle päeva, või olen ma millestki väga valesti aru saanud

Ja see Standardikohane Ahi peab seega ka 2 päeva ühtlaselt sooja välja andma ...

Või tuleb kütta üle mitme päeva.


Standadikohane ahi ei anna 2 päeva ühtlaselt sooja välja.

Üldiselt annab ahi sooja välja 12 või 24 tundi.
Mitteühtlaselt loomulikult.

Teoreetiliselt on võimalik ehitada ka küttekolle mida peab kütma iga kolme tunni tagant.
Iseasi kas tellija sellist soovib.

stupiduser kirjutas: See on mingi usin eestipärane jama, et pottsepp peaks mingeid maja soojusarvutusi tegema ja mida kõike veel.
Kõige kummalisem on, et seda nõutakse kutseeksamil.

Meile eestlastele on vist omane püüda olla "usklikum kui paavst".
Kuna tihtipeale tellitakse ehitamiseks vaid eskiisprojekt siis keegi peab ju selle soojusvajaduse samuti paika panema. Olgu siis selleks kasvõi pottsepp. Kindluse mõttes võiks ju sellise oskuse nõude ka siseviimistlejate kutseeksamisse sisse kirjutada aga ....need põrgulised ei tüki eriti eksameid tegema . Nii et jäävatki "võrku" hetkel vaid pottsepad. Jõudu teile .

madis64 kirjutas:-20 on küttekeha nimivõimsuse rehkendamiseks meie oludes mõistlik temperatuur.

Kuna kahjuks pottsepatöö sisulisest poolest ei tea ma suurt midagi siis küsin kas see kui -20 asemel võtta arvestuse aluseks -10 muudab tehniliselt ja eelkõige rahaliselt palju?

rokikas kirjutas:

madis64 kirjutas:-20 on küttekeha nimivõimsuse rehkendamiseks meie oludes mõistlik temperatuur.

Kuna kahjuks pottsepatöö sisulisest poolest ei tea ma suurt midagi siis küsin kas see kui -20 asemel võtta arvestuse aluseks -10 muudab tehniliselt ja eelkõige rahaliselt palju?

Sisuliselt muudab see kõige rohkem - nimelt külmema ilmaga kui -10 kraadi hakkad sa oma küttekeha üle koormama, mille tulemuseks on kasvava tuleoht ning ilmselt ka kindlustus ei kipu tuleõnnetuse korral siis midagi hüvitama.

stupiduser kirjutas:Või tuleb kütta üle mitme päeva.
Standadikohane ahi ei anna 2 päeva ühtlaselt sooja välja.

Ja jõuamegi tõdemuseni, et "EN 15544 kohast ahju ei ole standardi määrangute järgi võimalik eesmärgipäraselt kasutada kui ööpäevakeskmine välistemperatuur ületab +2 kraadi" - kütta tuleb üle päeva, kuid standard ei taga, et ahi 2 päeva ka nõutud kvaliteeditasemel sooja välja annab.

Ja mida eesti rahvas peab tulevikus tegema, kui eksami läbinud pottsepad ainult EN-ahjusid tegema hakkavad - ehk kuidas siis ikkagi soojemate ilmadega sooja saada?

Järeldus:ehita ainult 3'me süsteemne küttekompleks,mis sisaldab koos pliiti,kaminat ja ahju! Aga selleks vajaminev pind,materjalikulu+töö?

madis64 kirjutas: Sisuliselt muudab see kõige rohkem - nimelt külmema ilmaga kui -10 kraadi hakkad sa oma küttekeha üle koormama, mille tulemuseks on kasvava tuleoht ning ilmselt ka kindlustus ei kipu tuleõnnetuse korral siis midagi hüvitama.

Et kui rolleri normkiirusest ei piisa kiirteel liiklemiseks siis loomulikult kallame lennukikütust paaki. See on kindlasti mõistlik lahendus.

Antud juhul kui sellest -10ni piisavaks projekteeritud ahjust väheks jääb e. välis temp langeb näiteks -20ni siis
a. lepime +15 toatemperatuuriga mõned päevad aastas.
b. kasutame lisa soojuseallikat (minupoolest kasvõi elektriradikas. Nüüd tuleb vist ) need mõned päevad.
Kindlasti me ju ei ürita "8 halu" ahju ajada 10 halgu.

Lihtsalt tekkis selline uitmõte. Ja miks ka mitte asjatundjatelt küsida kui võimalus selleks ju siin on.
Kõik siinsed numbrid "laest" minupoolt võetud.

Kui kahe küttekorra vahel hoida piisav vahe (räägitakse 4 tunnist), siis pole tuleohtu karta. Kollet üle pole mõtet koormata. Nii saab väga külma perioodi üle elda.
Pole ju mõtet ka Ferrarit osta, kui kiirteed on ainult 3km. Kui aga oled võidusõidufänn, siis 3km võistlusrada on juba piisav maa kiire auto omamiseks.
Kui väga täpselt tahta ENi jälgida, siis on vast parem mitu väikest ahju, kui üks ilmatu mürakas.
Ja nagunii ei saa kõiki tahtmisi/eeskirju ühe korrag täita. Ikka peab kusagil olema kompromiss.

motamees kirjutas: Pole ju mõtet ka Ferrarit osta, kui kiirteed on ainult 3km. Kui aga oled võidusõidufänn, siis 3km võistlusrada on juba piisav maa kiire auto omamiseks.

madis64 kirjutas:

stupiduser kirjutas:Või tuleb kütta üle mitme päeva.
Standadikohane ahi ei anna 2 päeva ühtlaselt sooja välja.

Ja jõuamegi tõdemuseni, et "EN 15544 kohast ahju ei ole standardi määrangute järgi võimalik eesmärgipäraselt kasutada kui ööpäevakeskmine välistemperatuur ületab +2 kraadi" - kütta tuleb üle päeva, kuid standard ei taga, et ahi 2 päeva ka nõutud kvaliteeditasemel sooja välja annab.

Ja mida eesti rahvas peab tulevikus tegema, kui eksami läbinud pottsepad ainult EN-ahjusid tegema hakkavad - ehk kuidas siis ikkagi soojemate ilmadega sooja saada?

Loomulikult on võimalik ahi +2C jaoks ehitada. Tuleb lihtsalt tilluke ahi teha.
Külma ilmaga sellest muidugi ei piisa.

Voodriga ahjud püsivad ühtlasemalt soojad.
Meie majadesse need paraku üldjuhul ei sobi kuna lähevad vaid leigeks. Ja püsivad siis kaua suhteliselt ühtlaselt leiged

Tavalist ahju võid kah üle päeva kütta aga siis ei ole temperatuur ühtlane.

stupiduser kirjutas:...Meie majadesse need paraku üldjuhul ei sobi kuna...

Nimetame sõna MEIE ümber VANAD/AEGUNUD TERMOISOLATSIOONIGA MAJAD.
Tänapäeva tehnoloogiate järgi KORRALIKULT ehitatud majadesse sobivad leiged ahjud ideaalselt.