Ehitusfoorum

Tekkisid mõned huvitavad küsimused, millele ei leia vastust.

1. Pikselöögi ja muude suurte pingekõikumiste eest kaitseb eramut liigpingepiirik. Välgu - no seal 250KV otsetabamusel pool liigub toa suunas - kus siis liigpingepiirik ja piirikud katkestavad ohu.
Aga kui ma olen plekkvannis või käsipidi radika/veekraani küljes - kas välgu otsetabamusest mis jookseb peamaanduslatti ja sealt mööda potensaalühtlustust minuni pole nagu miskit ? 8- )
Ma ei oska muud arvata kui potensaalide ühine osa maandab/tasandab kogu tekkiva pinge ?

2. TN-C tuleb õhuliinist, küsimus kus maalt tuleb ta teha TN-C-S-ks ehk 5 juhiga toiteks. Ei loe kuskilt välja..Saab nii otse eramus korteris kui ka varem..Eramutes saab näit. õues õhuliini posti otsas olevas liitumiskilbis(seal jookseb PEN ka maasse) juba eraldada PEN-ist N ja PE. Loogika järele võiks eeldada et mida kaugemalt lahku seda parem ? Seisukohast et rikke-ja liigpingepiirikud töötaksid.

3. Kas rikkevoolu kaitse paigaldamiseks tuleb kaitstava tarbijani kilbist vedada oma kaabel või saab näit 5X2,5 kabla otsast toita iga tarbijat eraldi faasi aga ühise N ja PE -ga. Kas summaarne lekkevool ei hakka välja taguma kaitset ? ..suurendada kaitse rikkevoolu väärtust ju saab ..pannes näi 100 või 300-se kaitse aga siis on ainult tuleohu kaitse, arutlen..?

1.
Liigpingepiirik kaitseb liigpingeimpulsside eest (õige piirik ka pikse tekitatud liigpingeimpulsside eest). Pingekõikumiste (mis on pikaajalised) eest liigpingepiirik ei kaitse, põleb maha.

Välku ei iseloomusta pinge vaid vool. Kas tahtsid küsida 250 kA vooluga välgu otsetabamuse kohta?
Piiriku ülesanne on luua väiksema takistusega elektriahel tööjuhi (L, N) ja maandusjuhi vahel kui on kasutatav elektriseade või inimene. Kui läbi sinu ja põranda on maakeraga väiksem takistus kui radiaatoritoru ja maanduskontuuri vahel, siis läheb piksevool jah läbi sinu ja annad otsad. Sellepärast ongi hoonel vaja teha hea maandus ja kõik juhtivad osad ja konstruktsioonielemendid selle hea maandusega hästi ühendada, et vool ikka läbi nende kulgeks, mitte kuskilt mujalt teed ei hakkaks otsima.

2.
Põhimõtteliselt võib seda elektrotehniliselt teha igal pool, enamasti siiski tehakse kas hoone peakilbis (toite saab sisse tuua neljasoonelise väliskaabliga, mis on odavam?) või liitumiskilbis. Hoone enese maanduskontuur tuleb igal juhul ühendada peapotentsiaaliühtlustuslatiga mis liigpingekaitse seisukohalt peab paiknema ise samuti hoones (mida lähemal elektritoite sisendile, seda parem). Rikkevoolukaitsmed töötavad igal juhul, liigpingekaitsmed samuti - kuid kui oled liigpingekaitsmed ühendanud liiga pikkade juhtmetega, siis kaitstavatele aparaatidele langeb lisaks nendes juhtmetes tekkiv täiendav pingelang ja kokkuvõttes võivad nad ikkagi kannatada saada.
Vaja oleks mõelda teistpidi - eeskätt tuleb paika panna piirikud nii, et nende ühendusjuhtmed oleks võimalikult lühikesed ja võimalikult jämedad. Hoone elektriseadmete toide aga võtta nende piirikute klemmidelt.

Pikse otsesisselöögi voolu lahendada suutvad piirikud tuleb paigaldada võimalikult lähedale hoone elektrisisendile - seega siis peakilpi - ja seal pole vahet, kas PEN on jagatud PE-ks ia N-ks sealsamas või liitumiskilbis või juba alajaamas. (niipalju siiski on, et vahetult PEN lahutuskoha kõrval võib N ja PE vahelise piiriku ära jätta)

3. Kui sa 5x2,5 kaabli otsast hakkad ühefaasilisi hargnemisi tegema, (näiteks 3x1,5 kaabliga) siis sa pead sinna ju tekitama miski harukarbi kus vähemalt N ja PE hargneb. Kui kilbis oleva kaitselüliti nimivool ei ole suurem kui tema taga olevate ahelate kõige peenemale osale lubatud koormus (antud juhul siis 1,5-sele 10A (või max 13A) siis ülekuumenemisohtu ei ole. Harukarpide tegemine on kaabli kokkuhoiu mõttes igati mõistlik.
Jään vastuse võlgu, kuidas normid suhtuvad ühefaasiliste ahelate grupi kaitsmisesse ühise kolmefaasilise kaitseaparaadiga - kes teab täpsemalt , tsiteerige.

Kui ühe rikkevoolukaitsme taga on suur võrk ja hulk tarbijaid, siis kõik normaalsed lekked selles võrgus summeeeruvad ja lõpuks ületavad rikkevoolukaitsme rakendumisläve - seega võid saada tõesti tarbetuid rakendumisi. Samas väikese eramaja korraliku kaasaegse kaabliga kaabeldamisel ei tohiks 30 mA RVK veel rakenduma hakata. Kui sinna hakkad juba aga järgi ühendama poolpiduseid elektriseadmeid, siis võib jamaks minna küll. (jälle - kui uuemates normides on midagi täpsemalt keelatud - andke teada)

Inimese kaitseks on vaja 30 mA RVK-d. Suurema rakendumisvooluga on muudeks eesmärkideks.
Nii edasi arutledes jõuab sinna, et kõige parem on kaitsmeid mitte paigaldada - siis ei löö miski välja.

Jään vastuse võlgu, kuidas normid suhtuvad ühefaasiliste ahelate grupi kaitsmisesse ühise kolmefaasilise kaitseaparaadiga .....

Ei tea ka "pead anda" aga minu teada sellist määratlust seal polegi. Ühefaasiliste tarbijate ühendamine 3F toiteahela külge tähtühendusega on täiesti aktsepteeritav; eeldatakse sealjuures sarnaseid tarbijaid ja toiteahelate parameetrite võrdsustamist. Parandus- mõte on ebatäpne, näide ütleb võib olla rohkem. 3F PP-st hargnevad 1F PP-d on üldlevinud lahendus, küll aga asuvad need sel juhul samas läheduses ehk funktsioon on ühildatud. Küll aga kehtib põhimõte, et paigaldis jaotatakse erinevateks toiteahelateks iseseisva kaitseseadmega (seda töökindluse ja ohutuse seisukohast). Samuti tuleneb see tarbijate erinevast funktsionaalsusest ja võimsusest ning vähendab energiakadusid. Mida rohkem jaotatud seda parem paigaldis, kuskil on aga majanduslik optimum.

1
Välku ei iseloomusta vool vaid just pinge selles osas on uurial õigus (kui õigestimäletan siis 1cm elektrikaart = 3000V) ampreid on seal suhteliselt vähe küll aga tekib neid rohkem siis kui tegu on liigpingega mis on tekitatud induktsioonis kui lälitatakse pikaliini peal välja korraba väga suur koormus kus sellise külitusetagajärjel võib juhtmesse tekkida liig pinege üle 800V ja rohkem oleneb koormusest. Välguga sina kindlasti pihta ei saa kui on tehtud potensiaali ühtlustus, sest sina pole kindlasti parem maandus kui alajaam või kohalik maadnus seega pole välgul potilatist edasi toapoole asja - edasi võib ta minna ainult alajaama poole mööda faasi liine kuna alajaamades on parem maandus.

2
Rikkevoolu kaitsepuhul võib kasutada 3 faasilist rikkevoolu 1 faasilistes süsteemides ja seda ka tehakse kuid sellisel juhul viid sa voolu peale rikevoolule ja 3-ele 1 faasilisele automaadile( või enamale kui vaja) kindlasti ei hakka rikkevool ennast väljapeksma kuna see 30mA on 1 faasi kohta rikkevool mõõdab täpsemalt voolu (ehk ampreid) mis sisenevad 2 faasi ja N ja mis sealt väljub kui see vahe on suurem kui 30 mA siis kaitse rakendub. Lekkevool mis eksisteerib igaljuhul ei lähe nii suureks kui sul ei ole liinipikkused kilomeetrites kuna isolatsiooni takistus on 500 000 oomi vähemalt siis ei saa seal nii suurt lekke voolu tekkid eriti veel 3 faasi peale kuna igal vaasil eraldi on kasutada 30 mA lekket.

trebla kirjutas:...

Vaja oleks mõelda teistpidi - eeskätt tuleb paika panna piirikud nii, et nende ühendusjuhtmed oleks võimalikult lühikesed ja võimalikult jämedad. Hoone elektriseadmete toide aga võtta nende piirikute klemmidelt.

Huvitav, kas kuskil on kirjas ka liigpingepiirikute ühendusjuhtide mm2? On see mm2 sõltuvuses kuidagi toitekaabli mm2-st?

amp kirjutas: .......................

Huvitav, kas kuskil on kirjas ka liigpingepiirikute ühendusjuhtide mm2? On see mm2 sõltuvuses kuidagi toitekaabli mm2-st?

Kuskilt tootja juhendist mäletan justkui soovitust T2 piirikutele min 6 mm2 (aga see on ju ka kilbi sisejuhtmestiku min ristlõige, kas pole?) ja T1 piirikutele min 10 mm2, kui aga majal piksekaitse siis min 16 mm2.

Veelkord - piirikute ühendusjuhtmed peaks olema võimalikult lühikesed ja võimalikult jämedad (samas enamikel ka korralikel T1 piirikutel pole ühendusklemme siiski üle 50 mm2 justkui kohanud). Piiriku ühendusjuhtme ristlõige ei sõltu niivõrd toitekaabli ristlõikest kui sisselööva välgulöögi voolutugevusest. Ja ei ole nii, et suured välgud löövad suude hoonesse ja väikesed väikesesse. Välk lööb ikka sinna kuhu tahab - kas majja, maja kõrvale puusse või kasvõi lagedale põllule - seda me oma siblimisega ette määrata ei saa (isegi aktiivvardad tambiti maha - need väitsid, et tõmbavad välgu igal juhul enda külge).

Piirikut on vaja sel hetkel, kui välk sisse lööb. Ja kui taevast tuleb 200, 100 või kasvõi ainult 30 kA, siis on ju üsna ükstakõik, kas maja kaablid on arvestatud 16 A või 160 A -le ? Kasulikum on ju ikka piirikul omada nii jämedat kaablit kui klemmi alla vähegi mahub (materjalikulu pole suur, sest need peavad ju olema võimalikult lühikesed).

Ehk siis küsimusele tuleb jälle teistpidi vastata - liigpingekaitse huvides on omada võimalikult jämedat toitekaablit - mis juhul, kui välk maja vardasse või maja kõrvale puusse lööb, juhiks võimalikult väikese takistusega voolu majast kaugemale, et ei tekiks suuri pingeid.

Vana hea Ohmi seadus:

U=I x R , I = U / R

Kui elektrike igapäevatöös on U konstantne ja I liigse kasvamise eest hoidutakse nii, et R ei lasta liiga väikseks minna, siis pikselöögi puhul on I konstantne ja selleks, et U jääks talutavatesse piiridesse, tuleb R vähendada nii kuidas vaid saab...