Ehitusfoorum

Sooviks arvamust sellise idee kohta. Objekt 70'ndatel ehitatud maja saepurutäidisega, millel peal kõrkjamatt+krohf. Idee oleks võtta maha kõrkjamatt ja asemaele mingi 100 mm penot ja see siis krohviga katta. Kui mõistlik on selline lahendus? Kui kalliks 1m2 umbes läheb. Mõte oli, et, kui seinad juba lahti, siis täidaks ka allavajunud saepuru osa ära, või tasuks asendada millegiga? Kuidas yldse toimub peno krohvimine? Sinna käib mingi võrk alla vist ja kas krohf käib mingi pritsiga.

Küsimusi tuli robinal, katsun riburada oma arvamust avaldada.

Esmalt jääb selgusetuks, miks on plaan see kõrkjamatt eemaldada. Kas sellepärast, et hoone soojapidavusega on tajutavad probleemid või lihtsalt kui ebausaldusväärne lahendus? Majade termopildistamisel on meil ette juhtunud ka paar roomattsoojustusega maja. Üllatsulikult on tulemus päris hea olnud, nii et mõne objekti puhul on isegi lisasoojustamise vajadus sisuliselt puudunud. Seda muidugi juhul, kui väliskrohv on korralik ja seega tuul ja vesi seina sisse ei pääse.

Kui nüüd ikkagi vahetamiseks läheb ja kui seinad on nagunii avatud, siis ühest küljest oleks hea see saepuru välja vahetada, kaasaegsete soojustusmaterjalide vastu, mis on 2-3 korda soojapidavamad. Samas kui vahetada välja mineraalvilla vastu, siis ebasoodsate asjaolude kokkulanemise puhul võib seinas hakata niiskus välja kondenseeruma.
Selle vältimiseks peab kas saepuru asendama samuti penoga, mineraalvilla kasutades lisama kogu piirde ulatuses sissepoole aurutõkke või jätma saepuru alles ja kompenseerima seina madalamat soojuspidavust paksema penokihiga.

Peno plaadid tuleb siis soovitud lahenduse puhul seina liimida (NB! iga plaadi serv peab olema liimiga kaetud, mitte ainult pätsikestega pandud) ja kindlustada tüüblitega. Edasi kaetakse pind võrguga ja krohvitakse spetssegudega.
Seda kõike on ilmselt targem lasta teha spetsialistidel.

Maksumus sõltub sellest keda ja kuidas palgata. Täiesti ametliku asjaajamise puhul ja kõiki makse arvestades jõuab hind ~1000 eeku/m2

pilliroo peal olev krohv on suht pragunenud ja väike kartus on, et tuleb üllatusi ka alumiste prusside juurest. Kui ainult krohv eemaldada, siis arvan, et pind jääb liiga ebaühtlane. All olevale laudisele peaksid peno plaadid paremini kinnituma. Aga kas saepuru asendamisel ei tule mitte liigpalju soojustust. Asja maksumus on ikkagi suht valus koht, et kas lisakstäidetud saepuru+ 100 peno pole juba piisav korralikuks soojustuseks.

Või peaks peno kiht paksem olema?

kui paks see saepuruseina osa on? 150mm?
arvestades et ehitatakse 200ne fibo pluss 100mm. peno, siis sinu sein külmem küll ei ole.
kas see peno tihedam ei ole, kui saepurusein? siis hakkab seina sees mädanema

Kuule Hiid!
Kas 200 ne fibo on`s siis tihedam, kui peno?

endal ka väike huvi antud projekti vastu
üks puitmaja oli küll 100 penoga üle tehtud alltöövõtu korras. laudisele vahuga peale (ega õige liim eriti kaua puidul ei püsi ) seibiga kruvid sisse ja armeering koos struktuurkrohviga. Seda ei tea kuidas ta edaspidi seinas püsib ja kas see termomurdepunkt ka kondentsi tekitab.

Ma üritasin seda seina väheke arvutada ja tulemus oli, et kui jätta saepurusoojustus ja eeldada, et seda 150 mm ikka on ning välja panna 100 mm peno, siis sellise seinakomplekti U-arv tuleb ~0,26 e. küllaltki optimaalne. Teoreetiliselt tekib õhuniiskuse väljakondenseerumise oht saepuru ja peno vahel, kui õues on -20 ja toas 40% või rohkem suhteline õhuniiskus. Soojema välisilma puhul saab saepuru taas kuivama hakata. Nii on probleem pigem teoreetiline.
Kui nüüd asendada saepuru villaga, siis seina U-arv on ~0,19, kuid väljakondenseerumine hakkab juba, kui õues on -20 ja toas niiskust vaid 25%, seega märksa reaalsematel väärtustel. Lisaks ei kuiva mineraalvill nii tõhusalt sobivamatel tingimustel, nagu saepuru seda teeb. Sellisel juhul on kindlasti vajalik lisada seinte sisepinnale efektiivne aurutõke, mis aga olemasoleva hoone puhul pole kuigi kerge ülesanne.

Kuidas pealeliimitud peno laudisel püsib, seda ei oska kommenteerida. Puuduvad igasugused praktilised kogemused selles osas

Tänan vastuste eest. Jääb vast ikka saepuru sisse, kuigi saepuru paksus vist 10 cm. Aga sees ju lisaks ka mingisugune pehme soojustusplaat olemas (ei tea mis aga pehme ja 10 mm umbes). Ex näis, peno plaadid kavas mingite kruvidega ikka kinni tõmmata.

kas penoka paigaldamisel oleks hea iga plaat kruvi/naelaga kinni panna?
Mõned targad väidavad, et segust piisab, mingit lisakinnitust vaja ei ole?

Anonymous kirjutas:kas penoka paigaldamisel oleks hea iga plaat kruvi/naelaga kinni panna?
Mõned targad väidavad, et segust piisab, mingit lisakinnitust vaja ei ole?

madala seina puhul võib ka ilma (juhul kui sein ikka kannab liimimist)

seinaks on telliskivisein. Kõrgus on nii 4 -5 meetrit.

siin on n.ö. osaline näide
tegelikult asi näeb välja nii et alumised plaadid ja nurgaplaadid tüübeldatakse rohkem.

jagan natuke oma kogemust
Omal sama maja -saepuru+pilliroog+krohv. Lõin pilliroo minema jätsin saepuru alles ja peale peno.Aga mitte mingi liimiga ega nätsuga ega tatiga. Peno pannakse puidule AINULT!!!!! siinidega.Siinid annavad puidul elada peno taga oma elu ja püsimine on kindel.Esimese sellise maja tegin aastal1997 ja see on perfekt. Käisin seda veel vaatamas kui omale tegema hakkasin omal on 4 aastat.

Kas saad seda siinidega lahendust pisut rohkem lahti seletada?
Äkki on mõni pilt/foto ka olemas?

Saan ikka täna juba pime homme võin mõne siini otsida ja piltlikult asja olemuse ära seletada.

Kas mingid põhimõtted on muutunud. Siinsamas foorumis on eelnevalt läbi jooksnud analoogse maja soojustamine kus välistatakse peno kasutamine koguni ja täielikult. Mis nüüd siis insenerimõtlemises muutunud on? Plidistaja, rehkendamine tuleb sul hästi välja äkki paned mõne numbri kirja mis tekkib kui seinas on seest välja: laud 25mm;saepuru 150mm;TEPP plaat 50mm;krohv nii kuidas jumal juhatas ehk 20-50mm;tänapäevase lisandina 2x50mm villa ja peal 12mm tuuletõke. Tegelikult tegin siinsete soovituste järgi ja asi on nüüd paraku valmis. Seega, kas on väga puus?

eeludsel, et saepuruga on täidetud kogu seinaosa ja see töötab endiselt soojustusena, siis esialgu sain soojajuhtivuseks U=0,26W/m2K, norm nõuab välisseinalt U=0,28, seega ok. samas ei võtnud arvesse TEP-plaati, sest selle soojapidauvusest on juba anekdoot saanud, või on see minu subjektiivne arusaam? krohvi samuti ei saanud arvesse võtta, sest ei täpsustatud, mis krohviga on tegu (tsement, lubi, kips). arusaamatuks jäi ka, mis asi katab tuuletõkkeplaati. soojajuhtivuse seisukohalt seega midagi "väga puus" ei ole. arvesse võtmata jäänud kihid saavad olukorda ainult parandada, mitte halvendada.
sellise seinakonstruktsiooni puhul tuleks sissepoole panna aurutõkkekile.
P.S. selle polüstüreeni kohapealt puitehitises veel niipalju, et ükski normdokument, mis kirjeldab puitkonstruktsiooni soojustamist ei anna võimalust peno kasutamiseks. polüstüreeni veeauru difusioonitakistus koefitsent on vahemikus 20...100, okaspuidul 40, minu arusaamist mööda võib peno kasutada, kui tema koefitsent jääb alla 40, vastasel juhul puit jääb ummuksisse. jällegi, nii olen mina asjast aru saanud, kui eksin, parandage!

kasutada tuleb fassaadipenot. see on kõige hõredam

Siinidel mpntaažiskeemi leidisn Caparoli juhendist üles. Tänud Kogemuse omajale. Seni ei ole praktikas ette tulnud sellise seina teadlikku kontrollimist (võimalik, et objektid on täiesti olemas, kuid klient ei ole sellest teavitanud- ka sel juhul on kõik hästi, kuna objekt on järelikult olnud korras ja sügavam piirete analüüs ei ole vajalik olnud)

Nüüd Suure? esitatud küsimuse juurde. Antud lahenduse puhul ma TEP-i töövõimet olematuks ei hindaks. TEP plaat on mind korduvalt positiivselt üllatada suutnud. Peamine töövõime languse põhjus on välise krohvikihi defektid. Kui aga väliskeskkond plaadile ligi ei pääse (nagu antud juhtumi puhul on), siis hoiab see materjal sooja umbes sama hästi, kui ristikiudu puit.
Arvutasin seina läbi ja kuna arvestasin siis ka TEP-i soojuspidavust sain loogiliselt tulemuse paremaks, kui Chef välja pakkus U=0,22W/m2°C.
Niiskuse liikumine seinas oli ka ilma väljakondenseerumisohuta. Kui nüüd ehitamisel ka mingeid vimkasid sisse pole jäetud, siis pole sellel seinalahendusel häda midagi.

Piirdesisesest niiskusest lähemalt. Materjali aurutihedus ei ole ainuke kriteerium, mille järgi hinnata, kas piirdes niiskusprobleeme tekib. Olulised on nii aurutihedus kui ka soojsupidavus ehk kuidas kogu piirdekomplekt käitub.
Teatud oludes võib väliseks kihiks rahulikult peno panna ja teistes oludes on see omajagu riskante, see pole päris rusikareeglite teema.

Tänud rehkendajatele. Asi on parem kui lootsin.

Näed ja töötab jälle. Vahepeal ei võtnud postitamine paar päeva kuidagi vedu, küll väitis, et parool vale ja muud kah veel. OK see selleks. Veelkord tänud Pildistajale ja Chefile. Pildistaja, mida pead silmas vimkade all? See konstruktsioon on võetud siisamast foorumist, keegi kodanik Ilmar küsis sama seina kohta. seal välistati peno täielikult. Aga tegelikult mida arvate nüüd sisemisest küljest. Kas ka niiskustõkke peaks panema? Varasem jutt oli: "las hingab".

see siis ikka aurutõkke! kui on hea ventilatsioon siis mina ei paneks, kui kehv, siis investeeriks selle parendamisse ja las hingab (muide, kui paned aurutõkke, siis jääb see seinakonstrui ikka hingavaks!)

Ehitajate vimkade all pidasin silmas villa või tuuletõkke hooletut paigaldamist. Niiskuse pärast pole vaja karta, aga need minu ja Chefi arvutatud soojapidavused kehtivad ikka ainult siis, kui töö on tehtud kvaliteetselt.
See on lausa uskumatu, kui nässu on võimalik teoreetiliselt väga hästi toimiv soojustussüsteem praktikas keerata.

Eks neid vimkasid võib seal sees olla. Olen Eesti mõistes kõva ehitaja, vähemalt kaks korda Nurgakivi saadet näinud. Maailma mõistes täielik diletant. Aga isetegemise rõõm on ka suur asi. Eks pidasin ikka targemate peadega ka vähe nõu aga tegemisest võib eraldi teema kokku panna. Näiteks ei teadnud, et musta/kipsi kruviga ehituskonstruktsioone kokku ei tohi panna. Ja nagu vened ütlevad zakon podlasti sain seda teada siis kui karkass koos. Sellega kaotasin 2 päeva - tuli õigete asjadega kogu tare üle käia. Tuuletõkke pidavuse kohalt võin peaaegu mürki võtta, ei ole kokku lugenud aga makrot läks hulgi. Kummalisi üllatusi oli veel. Näiteks tuuletõke tõmbab kuumaga kokku. Vähe nagu mõistuse vastane aga eelmisel päeval tihedalt üksteise vastu istutatud plaatidel oli järgmiseks lõunaks päikesepoolsel küljel 3-5 mm pragu vahel.
Samas nii kitsast pragu makroga ei võta, panin silikooniga ja kontaktpinna laiendamiseks vedasin pahtli labidaga üle. Aga nüüd lähen voodri laudadega võitlema, tahaks esmaspäevaks vähemalt pool valmis saada.