Ehitusfoorum

Teema lõpetatud.

No klõpsi hunnikus pilte ja pane siia. Hakkame lahkama. Eks siis selgub, kas "haige" sureb hoopis, või elab vigasena edasi.

Kui töö Sulle, kui 18.-aastase kogemusega ehitajale, plätserdise moodi välja paistab siis ongi tõenäoliselt tegemist plätserdisega.

Ahjumüürsepatöö on kõrgendatud nõudmistega müürsepatöö.
Mingeid auke vuukides ei tohiks olla, müüri paksuse teoreetiline lubatud kõikumine 4 mm (kivide tolerants on selline).
Vuugi paksus võib ju tegelikult kõikuda kui katmisele läheb aga seda juhul kui vuukide paksus jääb 7-9 mm vahele.

Arvan ma...

Kuidas diagonaalidega lood on?
On loodis enam-vähem?


Teisalt on olemas selline asi nagu hinna-kvaliteedi suhe.
Kui ladumise eest maksad plekkahju hinna (500-1000€) siis peadki saama plekkahju kvaliteedi.
Töö tempo viitab samuti sellele (kuna ahju mõõtmed on teadmata siis tempot adekvaatselt raske hinnata).

NB! Lohakas töö viitab sellele, et ka deformatsioonivuukidesse jne suhtutakse lohakalt

Teema lõpetatud.
Tänud kõigile kes viitsisid vaadata-, mõelda - ja vastata.

kas see "meistrimees" on ka väikese viina või sümboolse raha eest palgatud? päris õudne pildiseeria.

viuvioll kirjutas:... mehikesel muidu tuju sitt ja öö pimedatel tundidel igasugu hirmud ja lollid mõtted peas...

Nüüd on ka minul tuju sitt ja öötundidel igatsugu lollid mõtted peas.
Sellise pildiseeria peale ei oska kohe midagist kosta. Püüan siiski.
Vene ajal enamus plekusid sedapsi seest välja nägidki. Plekk varjas hirmupildi. Tänapäeval aga ei tohiks enam niiviisi tööd teha. Kui aga hind ahju eest väga madal, ehk siis paremat polegid tahta. Mõne aja ehk soendab tubagid.
Ja ma muretsen mõne juusprao pärast ahju seinas.

Ohh jah!

Mulle imponeerib kõige rohkem ukseava "silluse" pilt (pilt nr 15).

Tere

Minu arvates saavad jamad alguse ka sellest, et kuidas tänapäeval meistriks üldse saadakse.
Vanasti oli nii, et meistri käe all pidi töötama kaua õpipoisina, siis ükskord meister ülendas õpipaisi selliks.
Kui sell hakkas töötama iseseisvalt ja oma vahenditega, oli temast saanud meister. Igaühest ei saanudki selli ja meistrit ammugi mitte.
Tänane süsteem on selline, et meister on see, kes meistriks ennast ise peab või nimetab.
Kui inimene pole lähemalt näinud ja ja omandanud kogemusi meistri käe all siis inimene õpib sisuliselt omaenda vigadest.
Kuna ahjud, kaminad, pliidid on tüübilt ja ehituselt väga erinevad ja seda eriti tänapäeval, siis vigu võib tulla isegi suurte kogemustega iseõppijal ja tõeliseks meistriks saamine võib kujuneda ikka väga vaevaliselt.
Olen oma elus teinud ka kokku kümmekond ahju-kaminat-soemüüri-plekut. Vanameister A Veski raamatu järgi. Abiks on tulnud mul ka suured müüritöödealased kogemused.
Aga ma ei pea end kaugeltki meistriks sel alal, ehkki negatiivset tagasisidet oma tööde kohta seni pole.
Kummaline on näha, et mõned mehed arvavad, et see töö on lihtne, muudkui pane aga segu ja kivi ja oledki suur meister valmis.

viuvioll kirjutas:...kas keeran kohe ukse lukku ja seda venda enam tuppa ei lase või ...

... kui poleks teda kunagi pidanud uksest sisse laskmagi.

Vanade meistrite käe alt saab üldjuhul kõike vana, aga viimase kümne aastaga on pottsepanduses juhtunud rohkem kui seda vanad meistrid mäletavad. Oleks Arvo Veski kirjutanud oma raamatu täna, poleks see enam kaugeltki see raamat.
Internet on õpetusi täis aga kui ikka külge ei hakka või ei üritatagi ennast harida, siis ei saaks tõesti vana korra kohaselt õpipoisikski, see on tõsi.
Mind paneb parastama natuke see "väikese viina ja sümboolse tasu eest". Kutsu jah sellised meistrid kokku...Ega sa ju isegi ei ole võimeline õppima
Meistril on hind, mitte väikene viin

ausalt öelda ei kannatanud pilte lõpuni vaadata,halb hakkas,naisel kah....