Ehitusfoorum

Maja fassadil on mitmest kohast peno lahti tulnud. Maja on hiljuti rekonstrueeritud.
Kuidas probleemi kõrvaldada ?



Tänan.

Pole ühetgi ühest vastust. Ekspertiis peale ja vaadata, kui suured on kahjud ning kuidas ja kas üldse on võimalik tehtud praaki parandada.

Parandada saab kindlasti, katkine koht võetakse lahti, saetakse uus vahtplastiplaat asemele, kinnitatakse, krohvitakse. Pärast sama värvi või muu kattega üle.

Mis moodi lahti
Sein on soojustatud ja krohvitud ja nüüd seinast lahti kõik või
Raske juhus .Kui tegemist suure seinaga ja peno lahti (ning kummis) ,siis rahaline väärtus tuleb suur ,et uuesti teha
Järelikult peno kinnitatud ka segupätsiga ja tüübleid pole pandud
Kus olid siis järelvaataja silmad (kaetud tööde akt tehtud -kes vastu võttis)

Jah, sein on soojustatud ja krohvitud. Peno on lahti maja mitmel küljel. Tüübleid pole kindlasti kasutatud.
Kaetud tööde aktid puuduvad, eelmine omanik pole neid meile andnud ja ilmselt ei kasutanud ka järelvaataja abi.
Kas seda viga on võimaliku ka lihtsamini parandada või on ainuke lahendus ikkagi kogu maja fassad uuesti teha ja peno korralikult tüüblitega kinnitada.
Kui mõnel on veel selline probleem tekkinud, siis kuidas lahendasite olukorra?

Tänan.

Martaa kirjutas: Peno on lahti maja mitmel küljel. Tüübleid pole kindlasti kasutatud.

Kui nii siis mina valmistuksin kogu fassaadi renoveerimiseks/vahetamiseks. Sellisel juhtumil lappimisse puudub usk.

tüübeldamise osas - ma võibolla eksin veidi täpsusega, aga juhendi järgi kui pind alla 8m siis ei tohiks tüübleid nõutud ollagi.

Kui uus maja siis jah .aga samas peavad soojustuse plaadid olema nakkunud seinaga vähemalt 40% ulatuses
Samas see tüübel ei maksa nii palju et panna vähemalt nurkadesse ja ümber akende
Eks kuidagi saab ikka parandada ,aga uue armeeringu ja krohvi peate ikka panema

Jah nii on et tootja poolt ettekirjutus ka olemas et tüüblid alates 8 meetrist kuigi mina olen alati ise koik kinni tüübeldanud.Ja penoplasti plaat peab olema seina liimitud perifeerselt ehk terve plaadi servad seguga pluss mõni päts keskel.Aga kui teil ongi fassaad pandun tervenisti pätsidega siis jah lõhnab uue fassaadi järgi, sest sellis süsteemiga see soojustus ei toimi ka nii nagu peaks.
Aga edu igatahes

Pärnumaal on sama probleem ühel korteriühistul kus omal ajal suur Pärnu firma fassaadi tehes hoidis kokku tüüblitelt ja pani ainult plaadi nurkadesse. Nüüdseks on plaadid seinast lahti tulnud ja ainult tüüblid hoiavad plaate seinas. Kummaline on aga vaatepilt hetkel sest maja fassaad näeb välja nagu meekärg- peno on kummi läinud ja moodustab selgelt välja plaadi jätkukohad. Ei oska öelda, et kas majaelanikud on rahul oma maja kauni fassaadiga ja kas tema kassutegur on selline nagu vaja aga nii see on juba aastaid ja kuulda ei ole, et keegi muretseks. Maja on paneelidest ja krohvitud millele pandi peno ja krohv. Kõige ilusam pilt on külg päikesega siis joonistavad plaadid kõige paremini välja
Tahtsin öelda sellega seda, et kui vaja panna üks siis pane kindluse mõttes kaks kinnitusvahendid- on ju ka ütlus, et küll küllale liiga ei tee.

Ka meie majal on päikesega hästi näha plaatide jätkukohad. Selle peale ütlesid tegijd, et see on normaalne.

Aga mul on jätkuvalt mure fassaadiga.Kui soojustus on lahti, kas siis pole maja ka sellest kohast sooja- pidav.
Mida asjatundjad soovitavad, kas tuleks uuesti kõik lasta teha või saab paranda ?


Ette tänades

Selline peno panek oli varem. Nüüd on päästeameti nõue, et ümber akna peab panema ROCKWOOL plaadid ja alla keldri joonele ja katuse aaärele 50cm laiune ja iga korruse vahele ka kivivilla tuletõrje riba.
Kui korralikult teha, siis kogu maja tuleks katta tugeva ROCKWOOLI plaadiga. Penoplast hakkab tulekahju korral sulama ja põlemisel tekib mürgine gaas

Tere. Juhin tähelepanu, et kui te näiteks oma mööbli toas põlema panete, siis eraldub samuti üsna mürgine gaas. Seetõttu oleks soovitav kõik puit, tekstiil, plast jm sellised põlevad materjalid siseruumidest eemaldada. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

tahtsin just ka õelda, et ega siis maja ei ehitata selleks, et seda siis hiljem põlema panna. isegi kui läheb põlema, siis mis valu seda mürgist gaasi õuest tuppa hakkab ajama.

werta kirjutas: Nüüd on päästeameti nõue, et ümber akna peab panema ROCKWOOL plaadid ja alla keldri joonele ja katuse aaärele 50cm laiune ja iga korruse vahele ka kivivilla tuletõrje riba.

Too palun viide sellisele nõudele.

uudo kirjutas:tahtsin just ka õelda, et ega siis maja ei ehitata selleks, et seda siis hiljem põlema panna. isegi kui läheb põlema, siis mis valu seda mürgist gaasi õuest tuppa hakkab ajama.

Meie Kü oli mõte, et soojustame penoga keldri lae alt poolt. Aga enne helistasin Päästeametisse, et pole edaspidi arusaamatusi. Anti telefon päästeameti inspetorile ehituse alal ja tema ütles, et peno kasutamine majas seespool on keelatud ja nii jäigi meil ehitus tegemata.
Kes tahab veel tutvuda kirjandusega, siis lugege "Äripäev 3.veebr.2010.a." Et Venemaa tahab üldse keelutada peno kasutamise ehitusel.
Ma olen ka jälginud 2011.aasta sügisel majade soojustamist ja olen küsinud,et miks te kasutate Rockwooli ? vastavad, et tuleohutuse pärast. Et nemad töötavad kinnitatud projekti järele. Tulekahju korral tuletõrje mehed ei sisene majja kui maja on üleni kaetud penoplastiga!! Kas on see nii või mitte??

leidsin siis sellise teksti:
§ 18. Välisseinad
(1) Välissein tuleb ehitada nii, et tuli ei leviks:
1) piki välisseina välispinda;
2) välisseina konstruktsioonis;
3) välisseina ja tuletõkkekonstruktsioonide ühenduskohtade kaudu.
(2) TP1-klassi ehitise välissein peab üldjuhul vastama vähemalt klassile B-s1,d0. Soojusisolatsioon, mille
tuletundlikkus on vahemikus C-s1,d0 klass – E-s2,d2 klass, tuleb paigaldada nii, et tule levik mööda
soojusisolatsiooni ning ühest tuletõkkesektsioonist teise ja ehitiselt teisele ehitisele oleks takistatud.
(3) TP1-klassi kuuluva:
1) maksimaalselt kahekorruselise ehitise välisseina konstruktsioonid ja enam kui kahekorruselise ehitise
mittekandva välisseina konstruktsioonid võib teha D-s2,d2 klassi materjalidest, kusjuures soojusisolatsiooni
materjal peab vastama vähemalt A2-s1,d0 klassi nõuetele;
2) üle kahekorruselise ehitise kandev välisseina konstruktsioon tehakse vähemalt A2-s1,d0 klassi materjalidest;
3) maksimaalselt kaheksakorruselises ehitises võib välisseina välispinna osa olla klassist D-s2,d2, kui neid osi
ümbritsevad konstruktsioonid tõkestavad tule levikut seina pinnal, kusjuures fassaadi katteplaatide kinnititeks
võib kuni kaheksakorruselises ehitises kasutada vähesel määral D-s2,d2 klassi materjale.
(4) TP2-klassi kuuluva:
1) kuni kahekorruselise ehitise välissein peab vastama tuletundlikkuse nõuetele, kui see on ühtlasi
konstruktsiooni sisepind, kaitsekate, õhutuspilu pind või seina välispind;
2) kolme- või neljakorruselise ehitise välisseina konstruktsioon võib vastata klassile D-s2,d2, kusjuures
soojusisolatsioon ja muu täitematerjal peab sellisel juhul vastama vähemalt klassi A2-s1,d0 nõuetele.

mürgiste gaaside kohta hetkel viidet ei leidnud, aga nagu eelpoolmainitud, siis neid gaase tekitab samahästi ka mööbel ja muu sisustus ning ma tahaks näha sellist pritsumeest, kes ütleb, et ta keeldub sellisesse majja kustutama minemast. antud seadusesäte on ellu kutsutud selle jaoks, et konstruktsioonid ette antud aja jooksul püsti seisaks inimeste evakuatsiooni tarbeks.

siiski, olenevalt kasutuskohast eristatakse tuletundlikkust.

§ 7. Tuletundlikkus
(1) Tuletundlikkusena käesoleva määruse tähenduses käsitatakse ehitise osa omadusi tulega kokku puutudes:
1) süttida;
2) eraldada soojust;
3) levitada tuld;
4) eraldada suitsu;
5) eraldada mürgiseid gaase;
6) eraldada põlevaid (kuumi) tilku.
(2) Tuletundlikkus määratakse ehitise osale lähtuvalt:
1) siseseinast;
2) laest ja katuslaest;
3) põrandast;
4) ehitisse paigaldatavate seinte, lagede ja põrandate kattematerjalidest;
5) fluidumi transportimiseks mõeldud ehitise osast, nagu näiteks torustik või õhukanal;
6) välisseinast;
7) katusekattest.
(3) Ehitise osad jaotatakse tuletundlikkusega seonduvalt järgmiselt:
1) A1 – ehitise osa, mis ei ole tuletundlik;
2) A2 – ehitise osa, mis on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub eriti vähesel määral suitsu
eraldumises;
3) B – ehitise osa, mis on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub süttivuses ja eriti vähesel määral suitsu
eraldumises ning põlevaid tilku ega tükke ei esine;
4) C – ehitise osa, mis on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub vähesel määral suitsu eraldumises ja
kiiresti kustuvates põlevates tilkades või tükkides;
5) D – ehitise osa, mis on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub tulekahjus (põlemisprotsessis)
osalemise lubatavuses;
6) E – ehitise osa, mille osavõtt tulekahjust on tavapärane (lubatav);
7) F – ehitise osa, millega toimuv ei ole tulekahjus määratud;
s1 – ehitise osa, milles suitsu moodustumine (eraldumine) on eriti vähene;
9) s2 – ehitise osa, milles suitsu moodustumine on vähene;
10) s3 – ehitise osa, milles toimub suitsu moodustumine, mis ei täida s1 ega s2 nõudeid;
11) d0 – ehitise osa, milles põlevaid tilku või tükke ei esine;
12) d1 – ehitise osa, milles põlevad tilgad või tükid kustuvad kiiresti;
13) d2 – ehitise osa, milles põlevate tilkade või tükkide esinemine ei täida d0 ega d1 nõudeid.

sellest lähtuvalt võib aru saada, miks keldri lakke ei ole vahtplast hea - pritsumehele tilgub põledes see peale ja katsu siis pärast riideid puhtaks saada

uudo kirjutas:leidsin siis sellise teksti:
§ 18. Välisseinad
(1) Välissein tuleb ehitada nii, et tuli ei leviks
..........
mürgiste gaaside kohta hetkel viidet ei leidnud, aga nagu eelpoolmainitud, siis neid gaase tekitab samahästi ka mööbel ja muu sisustus ning ma tahaks näha sellist pritsumeest, kes ütleb, et ta keeldub sellisesse majja kustutama minemast. antud seadusesäte on ellu kutsutud selle jaoks, et konstruktsioonid ette antud aja jooksul püsti seisaks inimeste evakuatsiooni tarbeks.

Eramu tuleohutus
Tulekahju süttimist ei saa alati vältida, kuid õnnetuse korral on tulekahju levimist takistavad konstruktsioonid ja materjalid äärmiselt tähtsad.


Tulepüsiv soojusisolatsioon

Soojusisolatsioon on tuleohutuse tähtsaks osaks. Turul pakutavatest soojusisolatsioonitoodetest täidab kõik tulepüsivusele seatud nõuded ainult kivivill. Kivivillplaadid ja -matid kuuluvad parimasse A1-klassi sarnaselt betooni ja telliskividega. Ka puistevill on tunnistatud mittepõlevaks.

Tulepüsivus tähendab seda, kui kaua materjal põlemisolukorras vastu peab. Kivivill sulab u. 1400 ºC juures ja seetõttu takistab efektiivselt tulekahju levimist ning kaitseb konstruktsioone.

Permi ööklubi "Lonkav hobune" süttis öösel vastu 5. detsembrit. Hukkus 155 inimest, kümned pidutsejad said raskelt viga. Ekspertide hinnangul põhjustas tulekahju pürotehnika väärkasutus. Uurimine pole veel lõppenud, kuid mitmed ametnikud on väitnud, et tule kiires levikus oli süüdi penoplast.
Permi ööklubis toimunud ohvriterohke põlengu tõttu võib Venemaa keelata soojustusmaterjalina tarvitatava penoplasti kasutamise ehitustel, kirjutas ajaleht Kommersant.

Sarnast keeldu rakendatakse juba mõnes Venemaa piirkonnas ja suurlinnas. Näiteks Orenburgi võimud otsustasid, et penoplast on keelatud ja selle panekust loobutakse ka juba varem heaks kiidetud ehitusobjektidel.

Tere. Ma küll täpselt ei tea, aga oletan, et Eestis võib aasta jooksul tulekahjus hukkuda ca samas suurusjärgus inimesi, kui seal Permis. Ja viimase 15 aasta jooksul MITTE ÜHTEGI PENOPLASTI TÕTTU. Mistõttu oleks Päästeametil aeg keelata Eestis kõik põlevad materjalid siseruumides, k.a. puitmööbel, tekid, padjad, kardinad, puitpõrandad jne. Orenburgi võimud ju võivad lollusi teha, aga kas maksab kohe uute lolluste järgi joonduda. Vaataks äkki selle asemel Euroopa poole, kus on tehtud penoplastiga miljoneid hooneid ja keegi ei kavatse seal penoplasti ära keelata.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Lisaks siia, et tuleohutuse A-1 klassi ei kuulu mitte ainult kivivillad, aga ka klaasvillad. Seda saab kontrollida igaüks villatootjate kodulehtedelt.
Kivivillade sulamistemperatuurist kõneldes võiks juurde lisada ka selle, et kivivillade kiudusid hoiab koos kleepaine. See aga hakkab aurustuma tunduvalt varem, kui seda on kivivilla sulamistemperatuur. Sellega kaasneb kivivilla stabiilsuse kadumine ja siis see ei kaitse enam tule eest.
Veel tasuks teada, et erinevatel kivivilladel on erinev töötemperatuur ja vastavalt sellele tohib neid kasutada seal, kus on olemas potentsiaalne tuleoht.