Ehitusfoorum

Tere!

Ehitan 2 korruselist saunamaja, 200mm Aeroc karp välismõõtudega 8,5x6,5m peaegu valmis. Katusetüübiks tuleb 1 kaldega 7 kraadine viilaktus, paneks valtskatuse, kuid tava roovituse tegemine nii madala kaldega katusle oleks väga tihe ja suhteliselt aeganõudvam kui vineeri paigaldus. Ehk siis vineeri peale otse valtsplekk, sarika samm tuleb 400mm, nii tihe sest, nii madal kalle ja sarika sille 6,5, lisaks karbi keskele tuleb hiljem kandev telliskivimüür, mis toetaks keskelt ka sarikaid.
Küsimus ongi selline, et kas miskit liigniiskust vms mis iganes seda pleki alust vineeri lammutama ei hakka, samas võib lisaks puurida näiteks 20mm augupuuriga auke sinna vineeri sisse siis oleks plekil tuulutusvahega mõnevõrra parem kontakt(tuulutusvahe sarika ja selle vineeri vahel planeeritud 50mm, ehk siis 50mm pruss löödud sarika külge kinni, 50mm prussiga ka löödud kinni villa tuuletõke Ja kas näiteks 6mm niiskuskindel vineer oleks sobilik materjal.

Kui sarikad kulgevad languse suunas, siis õhukese vineeriga tekib selline küsimus, et kuhu valtspleki klambrid kinnitada Kui kulgevad risti, siis on OK saab iga 40 cm peale klambri kinnitada. Võimalus on muidugi nii kitsad valtsipaanid teha, et jääksid sarika sammuga... Mis tuulutusvahesse puutub, siis 50mm on ikka selgelt vähe 13 protsendise kalde korral. Mis vineeri puutub, siis põhjanaabrid igastahes praktiseerivad selliseid lahendusi valtspleki all. Olen isegi seda teenust pakkunud...et eks nad ise tea mida tellivad. Kohe SBS peale paigaldatakse seal ka valtsi üpris tihti. Milleks see hea ole, ei tea..
Pildil läks kivikatuse roovile 15mm vineer peale ja sellele tuli kleepida sbs alusrull, siis valtsplekk otsa. Osa katust elas talvegi selle bituumeni rulli all üle.
http://mb1.live.hot.ee/rps/D/2228818.JPG

Lõpptulemus ka
http://mb1.live.hot.ee/rps/D/2228819.JPG

taastaja

Pildil olev roovi tuulutust küll väga suureks eeskujuks ei tasuks võtta. Ma ei riskiks selise lahendusega igatahes.

suure lombi taga on 90% põhjas asuvad katused tehtud bituumensindlist, mille all on OSB laadne materjal. Iga 10 a. tagant vahetavad igaksjuhuks sindli välja. ''rooviga ei tehta midagi, sest see on nagu uus.
Ega pleki all see situatsioon teistsugune ei ole....

Tänud vastuste eest:)

Siis polegi variante, sarikaid risti ei pane, kuna siis sille 8m ja kaob ka keskelt tugimüürivimalus ära.
Kitsamaid paane ei teagi kas on mõtet tellida, juvist oluliselt kallim võrreldes vineeri kasuks rääkivat hinna ja ajakulu laudise suhtes.
Kasutab siis tava lauda valtspleki allapanekuks.
Tuulutus siis moodustab 22mm ja 50mm, tuulutuspruss on sarikasuunas ja laudise suhtes risti, arvate, et sellest siiski jääb väheks?

Meil Norras enamus alused 12 mm vineerist tehtud, aluskate vineerile ja edasi läheb katusepaan.Klambrid roostevabast ja kruvidega

Eks ta ole jah, 15mm vineer peaks 3x kallim olema kui tolline tava laua m2, olen ka näinud roostevabast tava kinnitist 2x laiemaid aukudega kinniteid. Ise teen plekist käsitsi need kinnitid:D

Üks Hiiumaa vend käib Rootsis valtsi paigaldamas ja ütles ka, et täislaud või vineer on all, aga paanid määritakse üleni valtsimäärdega alt kokku. See ju jube töö ja ohtlikult libe kui juhtumisi peaks astuma sinna. Vennad töötavad ainult redeli pealt.

Meil ei ole tögatamist esinenud. Aluskattele on paigaldatud plastist kiht, mis meenutab väljanägemise poolest nõukaaegset panninuustikut .See tagab ka õhuliikumise pleki all. Kasutame seda nii tavalise pleki kui ka titaan-tsingi (RHEINZINK)puhul.

See panninuustik on kirjade järgi tervelt 8 mm paks. Kas nüüd sõna otseses mõttes see õhk seal pleki all liigub aga eks niiskusel ole kergem selle tõttu väljapääsu leida. Pidavat olema difuusne membraan ja soovitavad kasutada OSB või vineeri peal.

taastaja

Robi 1 kirjutas:Pildil olev roovi tuulutust küll väga suureks eeskujuks ei tasuks võtta. Ma ei riskiks selise lahendusega igatahes.

Jah, see kalts mis pildil roovide alt välja paistab on vana(!) kivikatuse aluskatus ega ole kuidagi uue katusekonstruktsiooni osa. Selle katuse all on hästi tuulduv pööning ja vaba juurdepääs pööningu 400m2 igale ruutmeetrile.

taastaja


PS vana on hüüumärgiga selle pärast, et kivikatusel oli vanust alles 20 aastat ja sellega ei osatud muud peale hakata, kui kallata uue sissesõidutee täiteks

Nägin minagi seda " panninuustikut" kui Soomes Nordea pangale katust ehitasime. See pidi olema väga kallis materjal. Arusaamatuks ikkagi jääb, et milleks seda kõikke vaja on kui tavaline tuulduva laudisega valtskatus kestab niigi väga kaua.

Äkki ei kolise?

Seda nüüd kindlasti, et ei kolise, aga kui ma ei eksi, siis maksis see matt 30 euri m2. Kolina saab ka odavamalt välja.
Sellest täiszinkplekist võiks eraldi teema kunagi teha, sest selle kohta võib koomilisi lugusid lausa rääkida, kuna materjal on hoopis erinev kui tavaline plekk ( kuumaga väga pehme ja külmaga jäik ja rabe ).

Robi 1 kirjutas: Sellest täiszinkplekist võiks eraldi teema kunagi teha, sest selle kohta võib koomilisi lugusid lausa rääkida, kuna materjal on hoopis erinev kui tavaline plekk ( kuumaga väga pehme ja külmaga jäik ja rabe ).

Jah , kui aus olla siis kapriissemat materjali annab välja mõelda Isegi suvel pilves ilmaga ei taha sõna kuulata, siis kuumutame fööniga ette--eriti ülestõsted.Kui rebeneb , siis istume gaasikolviga katusel ja tinutame.

Siin teemas ei tahaks väga sellest rääkida, aga ma ise sõitsin ennem kolm korda objektile kui ühegi valtsi kokku sain lüüa. Esimene kord oli - 15 külma ja valts lihtsalt murdus tervenisti. Mulle, aga räägiti, et on maailma pehmem plekk ja hea töödeldav... Samal objektil käisid ka teised plekksepad ja neil sama lugu. Lõpuks ei tahtnud sinna keegi tulla ja asi saadi valmis alles suvel kuidagi.

erks kirjutas:Meil Norras enamus alused 12 mm vineerist tehtud, aluskate vineerile ja edasi läheb katusepaan.Klambrid roostevabast ja kruvidega

Sain täna kokku kogenud Soome katusemeestega ja nad väitsid ka, et kui on hingamatu aluskatus, siis tuleks paanid kindlasti alt täies mahus möksitada.
Ise pooldan ikkagi vana ja aastasadu katsetatud tuulduvat lahendust.
Eile sai ka yhte katust vaatamas käidud, kus puuduliku tuuletuse tagajärjel oli kogu roovitus mustaks muutund ja katus peab vahetama ( siin Soomes tuleb uue valtskatuse hinnaks kuni 100 euri m2, koos lammutuse ja puiduga).

Ka mina pooldan tuulutusega lahendust, kuid siin (Norras) pean nende pilli järgi tantsima. On pisemategi asjade pärast tülisid olnud-- vanale koerale uusi kombeid ei õpeta. Kui midagi teed teisiti kui nemad (teed nagu kolleegid Soomes), siis vaadatkse su tööd,kommenteeritakse ja öeldakse seda teeme next time, kuid seda ei tulegi

Mul on endal Soomes nätuke vedanud, sest kliendid tellivad otse minult ja pundis on ka paar tähtsat arhitekti kes tööd tellind. Saan päris palju ise lahendusi otsida ja tööd tuleb aina juurde.
Olen ka firmas proovind tööd teha, aga see jube kiirus ja samas pidev teadmatus, et mida ikkagi tahetakse tegelikult, vot see väsitab löpuks ära.