Ehitusfoorum

Tere,

tegemist vana talumajaga. Eelmisel aastal sai pooles majas põrand tehtu järgmiselt:
1.Pinnaseni puhtaks ja siledaks silutud
2. Kile
3. Armatuur
4. Betoon
5. Laagid
6. Laakide vahele 50 mm peno soojustuseks
7. Põrandalauad

Nüüd siis käsil teine pool majast ja on jäänud siinsetest põrandateemdest silma, et kile maapinnal ei ole hea mõte.

Kui kõik samamoodi teha ja jätta lihtsalt kile panemata (valada betoon otse armatuuriga kaetud pinnasele), kas sellisel juhul oleks õigesti tehtud põrandaga või mitte?

Ja kas keegi oskaks argumenteeritult põhjendada mis vahe on sellel, kui panna peno pinnasele ja sinna peale valada või kõigepealt valada ja siis soojustuseks põrandalaudade alla peno?

Mart

Tundub, et siin polegi ühtegi pädevat ehitusmeest, kes teeks selgeks mis vahe on panna peno betoonivalu alla pinnasele või valada betoon otse pinnasele ja peno soojustuseks põrandalaudade alla, laakide vahele...Või siiski on?

Küll siin vastajaid tuleb, kohe kui mina oma erapoletu seisukoha välja ütlen.
Mingit betooni poleks üldse tarvis sinna, sest kui plaadi alla niiskus tekib, siis sinna ka see jääb ja võib palju probleeme tekitada.Nimelt oli just Soomes selline juhtum, et aitasin oma tuttaval sellist kahtlast põrandat lõhkuda, sest kontrollaugust tuli tuppa juba hallituse haisu ja piisas vaid tunnikene seal ruumis tööd teha, kohe pea valustas.
Kõige mõtekam oleks teha alt tuulduv põrand. Lapid talade alla postid ja, siis soojustad talade vahe ära, soovitavalt siiski kergkruusaga, sest sinna ei tule ka hiired pesitsema.

Aitäh nõuande eest Robi!
Kui ma eelmisel eelmisel aastal neid põrandateemasid siin uurisin ja ise samuti alt tuulduva põranda peale mõtlesin, siis jäi silma üldine seisukoht, et kõige lihtsam on siiski teha betoonpõranda peale. Nii ka tegin, ainult selle vahega, et peno ei pannud otse pinnasele, betooni alla vaid põrandalaudade alla, laakide vahele. Ja pinnasele panin betooni alla hoopis kile (mis, tuleb välja, ei ole siiski hea lahendus, kuna pidavat hea tegur igasugustele seente kasvule olema).

Tegelikult tundub endale ka kindlam teha alt tuulduv aga sellisel juhul on vaja veel tuulutusavad kuidagi maakivi vundamendi sisse saada ja terve see lahendus tundub üldse palju töömahukam olema kui betooni peale teha. Betooniga on selles mõttes ikka hea lihtne, et ajad londi aknast sisse ja tunni ajaga on asi valmis. Konstruktsiooni ehitamine ja kogu see rihtimine on seevastu ikka päris mahukas töö.
No võta siis kinni...mis see optimaalsem variant oleks.

Keegi võiks ikkagi kommenteerida sellist lahendust ka: pinnas - armatuur - betoonivalu - laagid (nende vahel soojustuseks peno) - põrandalauad

Kindlasti saad igale maitsele kommentaare, aga eriti arvestades, et teil on tegemist vana majaga, siis võiks ikkagi veidike rohkem pingutada selle tuulduva varjandi nimel.
Poste pole üldsegi raske ehitada, sest laseriga saad kõrgused lihtsalt paikka ja postid võid teha kasvõi vanadest silikaatidest.Soovitav veidike laiem tald postile alla aretada, siin ka võimalusi palju. Kas suurem paekivi või isegi vana autorehv ja betooni +kive täis valada( rehv on saalungiks).

Ma väänasin oma põrandale laakide vahele paksemast plekist vinklid ja nende peale vanadest põrandalaudadest jupid, mis soojustust kannab.Laudade peale muidugi paar kihti ehituspappi.

Robi 1 kirjutas:Kindlasti saad igale maitsele kommentaare, aga eriti arvestades, et teil on tegemist vana majaga, siis võiks ikkagi veidike rohkem pingutada selle tuulduva varjandi nimel.
Poste pole üldsegi raske ehitada, sest laseriga saad kõrgused lihtsalt paikka ja postid võid teha kasvõi vanadest silikaatidest.Soovitav veidike laiem tald postile alla aretada, siin ka võimalusi palju. Kas suurem paekivi või isegi vana autorehv ja betooni +kive täis valada( rehv on saalungiks).

Ma väänasin oma põrandale laakide vahele paksemast plekist vinklid ja nende peale vanadest põrandalaudadest jupid, mis soojustust kannab.Laudade peale muidugi paar kihti ehituspappi.

Ma vaatan, et Sul on asi päris käpas Robi, tahad äkki tegema tulla...teeme kaupa?
Ps. Mul on veel uhke ahi ka vaja ehitada ning pottseeppa samuti veel pole...kaks kärbest ühe hoobiga?

Aitäh kutsumast, aga ma nüüd nii suurt au küll endale ei sooviks saada. Minu ala on valtskatused ja muu plekitöö, ning osutan teenust nendes valdkondades. Muud asjad on harrastus või lihtsalt oma tuttavate aitamine.
Ole tubli!!

Robi 1 kirjutas:Aitäh kutsumast, aga ma nüüd nii suurt au küll endale ei sooviks saada. Minu ala on valtskatused ja muu plekitöö, ning osutan teenust nendes valdkondades. Muud asjad on harrastus või lihtsalt oma tuttavate aitamine.
Ole tubli!!

Kahju, head abilist oleks hädasti vaja. Pakkumine jääb igaljuhul jõusse, ükskõik siis kas harrastuse korras või aitad lihtsalt tuttavat (kui tegema tuled küll me tuttavateks saame )

Mõte oli talvel vaikselt põrand ära teha ja kevadel muude asjadega pihta hakata. Kui Sul peaks siiski aega, huvi ja tahtmist tekkima, siis minugi poolest.

Mart. P kirjutas: ... Ja pinnasele panin betooni alla hoopis kile (mis, tuleb välja, ei ole siiski hea lahendus, kuna pidavat hea tegur igasugustele seente kasvule olema). ...

Tere! Minu arvamus on selline, et ei ole see kile seente kasvu põjustajaks, vaid suvaline materjal, millega on täidetud põrandaalune (kilealune). Materjal, mis pole selleks kõlbulik,koos juurikatega ja/või põrandaplaadi alla jäetud ehituspraht, nagu lauajupid jms, millest tõesti on arenema hakanud seened... ja ongi pahandus käes.
Arenema võivad need seened hakata, oi kui ruttu! Andres

Andresto kirjutas:

Mart. P kirjutas: ... Ja pinnasele panin betooni alla hoopis kile (mis, tuleb välja, ei ole siiski hea lahendus, kuna pidavat hea tegur igasugustele seente kasvule olema). ...

Tere! Minu arvamus on selline, et ei ole see kile seente kasvu põjustajaks, vaid suvaline materjal, millega on täidetud põrandaalune (kilealune). Materjal, mis pole selleks kõlbulik,koos juurikatega ja/või põrandaplaadi alla jäetud ehituspraht, nagu lauajupid jms, millest tõesti on arenema hakanud seened... ja ongi pahandus käes.
Arenema võivad need seened hakata, oi kui ruttu! Andres

Pinnasel ma arvan pole tegelikult viga midagi (puhas muld või selline mulla liiva segu), nagu ikka vanadel talumajadel. Aastakümnetega ära paika vajanud.

Ja kui sinna peale kohe betoon valada kuhu põrand ehitada, ei tundu, vähemalt mulle, nagu midagi valesti ka olema. Või hakkab siis tõesti seal betooni all mingi elu vohama mis läbi betooni ja peno lõpuks põrandani ja seejärel majja tungib?

Kellel hakkab, kellel mitte. See oleneb paljudest asjaoludest. Näiteks ühel tuli ahju alla isegi seen ja probleem oli päris tõsine.
Mingit hallitust ei pruugi iial näha olla, aga see mürgine hais, mis võib tuppa tungida, on ise juba tervisele kahjulik.

Miks sa tahad valada betoon plaadi kylma keskkkonda, tahad ju ikka sooja põrandat? Kui juba betoon siis ikka beno alla ja siis betoon, muidu on pointless. Alt tuulutav põrand- muld välja, kruus/kild alla ja loodi. oletame, et tuba on 4x4m. poest ostad näitex 100mm fibo Fibo laod meetriset vahedega, lappi , maha ja selle peale tõrvapapp vms, ja lappi 50x100/150. esimene selline rida ca 30-50cm seinast. Vastas seina sama lahendus ja nedne kahe vahele näiteks veel 2 jooksu selliseid laage. Nyyd on sul põrand aalune jagatud 3 osaks. Nende peale hakka oma põranda laage, risti pidi, kinnitama. Mina kasutaks näiteks 50x150 prusse, serbi, 400mm sammuga. Laagide vahele peno, laagide alla äärde mingi liistud, et peno alla ei kukuks. Nyyd jääb su põrand alt tuulutatavaks, ca 150mm. Kuna fibod on all vahedega siis on tuulutus ka teistpidi. Materjali mõõdud on toodud näitena

"Miks sa tahad valada betoon plaadi kylma keskkkonda, tahad ju ikka sooja põrandat? Kui juba betoon siis ikka beno alla ja siis betoon, muidu on pointless"
Aus vastus on see, et peno on palju lihtsam sileda betooni peale panna kui hakata seda pinnast täpselt siluma ja loodima.
Ma küsin sult siis vastu - miks see põrand külmaks jääb ja kustkohast see külm tuleb, kui põrandalaudade ja betooni vahel on 100 mm peno. Mille tulemusel põrand soojem oleks kui sama kogus peno oleks betooni alla paigaldatud?

Tuulduva põrandaga on kõik selge ja teada.

Uuri miks ei ole hea et aurutihe materjal (antud juhul betoon) jääb konstruktsioonis külma tsooni.

rokikas kirjutas:Uuri miks ei ole hea et aurutihe materjal (antud juhul betoon) jääb konstruktsioonis külma tsooni.

Väike vihje...mõni link või artikkel?
Kõik tulevad ja räägivad kõike muud kui seda, mis vahe konkreetselt kahe teguviisi vahel on. Mind huvitaks täpselt, mis on valesti ja mis selle tulemus on kui betoon jääb maapinna peale, külma tsooni - betoon laguneb ära, põrand jääb külmaks, põrand läheb mädanema, vamm tuleb külla vms.
Räägi asi lahti kui sa tead. Konkreetselt sellest, mis vahe kahel teguviisil on, pole siinses foorumis just palju lugeda (kui üldse on).
Mina ei ole spetsialist, ega guru, ega veteran, sellepärast ma targematelt nõu küsingi. Argumenteeritud vastust pole seni saanud.

Kuna ma oma kogemustest tean, et kõige kindlam on alati tuulduv põrand, siis ei viitsi ka lahata muid lahendusi. Põhiline, aga on see, et sooja ja külma kokkusaamisel tekkib alati niiskus ja soe liigub külmema poole ning sooja ja külma front võib vahetuda erinevatel aastaaegadel.
Kui sul tõesti kuiv pinnas seal, siis lepiksin kuidagi ka sellise lahendusega, et täidaks põrandaaluse kergkruusaga ja tambiks kinni.Selle peale rihiks laagid ja täidaks vahed ka sama asjaga. Põranda immutaks niiskust läbiva õliga või vahataks.

Mart.P kirjutas: Väike vihje...mõni link või artikkel?....
Konkreetselt sellest, mis vahe kahel teguviisil on, pole siinses foorumis just palju lugeda (kui üldse on).

Siin viewforum.php?f=11 leidub kohe kindlasti teemasid kus on juttu aurutõkkest ja betooni soojustamisest.
Ilmselt kõigil soojustuse tootjatel on pakkuda/lugeda ka kodulehel standartlahendusi ning healjuhul ka juttu/viiteid miks just nii on hea.

Nii..hakkab looma.
Uurisin igasuguseid lõimesid ja jõudin järgmise arutluskäiguni:
kui panna pinnasele betoon ja sinna peale 100mm peno, siis juhtub sedasi, et betoonplaat jääb külma kätte ja sinna võib hakata niiskus tekkima. Mis edasi saab ei oska keegi ette ennustada ja parem on sellist asja vältida.
Seevastu kui 100 mm peno betooni alla pannes jätab betoonplaadi ilusti plusskraadide juurde ja see mis peno all, maapinna peal toimub, ei ole enam oluline. Põrand jääb ikka ühteviisi soojaks kuna maapinnast on külma pealetung penoga tõkestatud. Any comments?

Juhul kui isegi panna peno betooni alla, siis kas betooni peale väike lisakiht mingit soojustust (veel natuke peno, kergkruusa vms) annaks mingi lisaefekti või mitte? Soov oleks, et põrand saaks mõnusalt soe, mitte ei peaks sokke jalga hakkama vedama.

PS. Siin on http://www.estplast.ee/et/porandad on minu kirjeldatud moodus ju täitsa olemas karkasspõranda näites?

Hakkab looma jah tasapisi .
Suures plaanis oled õigel teel. Külm betoon soojustuse all = aurutõke = kondenseeruv vesi = "elu" teke.

Mart.P kirjutas: Juhul kui isegi panna peno betooni alla, siis kas betooni peale väike lisakiht mingit soojustust (veel natuke peno, kergkruusa vms) annaks mingi lisaefekti või mitte? Soov oleks, et põrand saaks mõnusalt soe, mitte ei peaks sokke jalga hakkama vedama.

Eks ta ju tiba annaks aga.....pigem ma ei paneks. Kogu soojustuse paneks betooni alla siiski.

Mart.P kirjutas: PS. Siin on http://www.estplast.ee/et/porandad on minu kirjeldatud moodus ju täitsa olemas karkasspõranda näites?

On jah selline aga kuskilt ma ei suutnud lugeda et milline temp on selle paneeli all. Kas tegemist vahelaega või ....

Mart.P kirjutas:Nii..hakkab looma.
Seevastu kui 100 mm peno betooni alla pannes jätab betoonplaadi ilusti plusskraadide juurde ja see mis peno all, maapinna peal toimub, ei ole enam oluline. Põrand jääb ikka ühteviisi soojaks kuna maapinnast on külma pealetung penoga tõkestatud. Any comments?

Ära unusta EPS alla dreenivat kihti panna. Näiteks mõnikümmend cm pestud killustikku või keramsiiti (kergkruus).

Juhul kui isegi panna peno betooni alla, siis kas betooni peale väike lisakiht mingit soojustust (veel natuke peno, kergkruusa vms) annaks mingi lisaefekti või mitte? Soov oleks, et põrand saaks mõnusalt soe, mitte ei peaks sokke jalga hakkama vedama.



Oled valel teel, mitte ükski soojustus ei anna sooja, vaid pidurdab soojuse lekket ruumist välja.
Mitte ühegi peno, kergkruusa või villa tükki peal ei saa ombletti praadida.
Et põrand saaks "mõnusalt" soe peab selles asetsema põranda-kütte.
Linnalegendide propageerijad lõpetagu valetamine endale ja teistele al. stiilis mul on nn. soojustatud põrand ilma põr.kütteta ja käin paljajalu aastaringi.

maik kirjutas: Et põrand saaks "mõnusalt" soe peab selles asetsema põranda-kütte.
Linnalegendide propageerijad lõpetagu valetamine endale ja teistele al. stiilis mul on nn. soojustatud põrand ilma põr.kütteta ja käin paljajalu aastaringi.

"Mõnus" on vägagi subjektiivne hinnang/määratlus.
Mina eelistan näiteks paljajalu käimiseks alt soojustatud puitpõrandat mitte aga põrandaküttega betoonpõrandat. Ei mingit "linnalegendi" vaid isiklik eelistus.
Asi hoopis teine kui soojustus halb/vigane ning laudpõrand toa temperatuurist tunduvalt külmem.

Täpselt ongi subjektiivne, kellele ema kellele tütar.
Minu eelistus on vaieldamatult sõna otseses mõttes mõnusalt soe, mis oleks jalaga tuntav ja lapse-sõbralik st. põr.kütte.
Puitpõrand (arvatavasti hästi soojustatud kuid ilma põr.kütteta) tundub mulle ebameeldivalt külmana.

maik kirjutas:Juhul kui isegi panna peno betooni alla, siis kas betooni peale väike lisakiht mingit soojustust (veel natuke peno, kergkruusa vms) annaks mingi lisaefekti või mitte? Soov oleks, et põrand saaks mõnusalt soe, mitte ei peaks sokke jalga hakkama vedama.



Oled valel teel, mitte ükski soojustus ei anna sooja, vaid pidurdab soojuse lekket ruumist välja.
Mitte ühegi peno, kergkruusa või villa tükki peal ei saa ombletti praadida.
Et põrand saaks "mõnusalt" soe peab selles asetsema põranda-kütte.
Linnalegendide propageerijad lõpetagu valetamine endale ja teistele al. stiilis mul on nn. soojustatud põrand ilma põr.kütteta ja käin paljajalu aastaringi.

Võibollaa hr. maik seletab mulle kuidas ma saan panna põrandakütte, kui põrandakatteks tulevad laiad, u 25 cm lauad?
Kui soojuse leke ruumist on pidurtatud (kerge lisasoojustus põrandalaudade all), st. ruum püsib kauem soe ja ka põrand on kauem toatemperatuuril, siis kas tegemist on lisaefektiga või mitte?

Seda, et peno või kergkruusa peal omletti ei saa praadida ma varem ei teadnudki. Jälle targem

Ombleti jutt oli mõeldud silmakirjalikele kes arvavad, et mingisugune mat. annab sooja.
"Mõnusalt soe" saab olla (minu subjektiivne arvamus) ainult vahetult kütte-keha läheduses, olgu selleks siis mis iganes.
Teemaks oleva põranda puhul on küte välistatud, kui siis kardinaalsete muutuste tegemisel konstruktsioonis, kütte-süsteemis ja rahakotis.
Antud juhul ei jäägi muud üle kui ehitus-füüsikat silmas pidades lisada soojustust, et vältida soojakadusi ja loota ehk on põrand ka südatalvel "mõnusalt soe"