Mitu kollet samasse lõõri!

[peebuste]

Tere!

On nagu kusagilt kõrva jäänud, et mitut kollet samasse lõõri juhtida mingil juhul ei tohi? St igale koldele oma "toru". Minu mitte-pottsepa-pisike-mõistus ütleb, et niiviisi võib ju suits teisest (külmast) koldest tuppa ronida ja naabrimehe ämma sootuks teise ilma saata!

Kuidas sellega nüüd siis täpsemalt on?

[Robi 1]

Eks määrused räägi oma rida, aga tegelik elu toimib kuskil vahepeal.
Mul läheb vanas majas 5 küttekollet samasse lõõri ja rohkem lõõre polegi. Asi toimib ja korsten on pidevalt soe. Pigem ei poolda seda, et igal ahjukesel on oma väike lõõr ja alati külm, enne kütmist. Korraga ma nagunii neid ahjusid ja pliitat ei küta.Suits ei vii ka ämma teise ilma, sest igal koldel oma siiber ja tõmme ikka korstnast välja.
Avalikult ei soovita keegi teha nii nagu vanasti koguaeg on tehtud, aga ise võin õelda, et elad kindlasti ämmaga koos veel kaua, kaua!

[Andresto]

Tere!
Ja minu maamajapidamises on ühte, kahekivi lõõrilisse ühendatud kolm küttekeha - ahi ja kaks pliiti.
Nii on see olnud, oi mis aegadest ja jääb vähemalt seniks, kuniks korstnal eluiga.
Muidugi, kõigil küttekehadel omad siibrid. Andres

[Robi 1]

Muidugi ei tasuks seda väga propakeerida tingimatta, sest kõik ämmad ei ole toredad ja ei sooviks kellegile " huvitavaid" vihjeid jagada.
Üldiselt on nii, et päris samal kõrgusel ei tasuks slepesid kokku viia korstnasse, ikka umbes 70 cm kõrguste vahe jätta.Ja lõõr peaks ka ikka veidike suurem olema, vähemalt alt ja pealt võib kokku minna, siis tõmme aina paraneb.
Mul on omal küll nii veidralt tehtud, et samast kõrgusest läheb ahi, pliita ja õhulõõr samasse korstnasse ja pole 15 aasta jooksul märgand mingit probleemi.Ahi ja pliita toimivad korraga ja ka üleval võib paar ahju taha pana korraga ja toimib.Korstent pühin muidugi tihemini.

[rokikas]

Mul ämma majas 3 ahju + 1 pliit samas lõõris (~300*300mm.). Ahi ja pliit sisenevad samalt kõrguselt. 50+ aastat toiminud suurepäraselt. Teadaolevalt selletõttu seal keegi veel surnud ei ole.

[vuuk]

Olen samuti palju kohanud teooriaga vastuollu minevaid lahendusi, nagu ka siin kirjeldatud.
See kõneleb amatöörlusest ja et inimesed enne tööde teostamist ei suvatse elementaarseidki "rusika"-reegleid enesele selgeks teha. Ja seda isegi sellises vallas, mis seotud tõsiste ohtudega.
On palju isehakanudteadlasi, kes laiadele hulkadele oma imeteadusi levitavad. Nii kaupluste nuka taga õllepläskut suu juurde kergitades, kui interneti avarustes.
Jah muidugi, ka valesti ehitatud süsteemid enamasti toimivad. Nii-võrd, kui-võrd. Tõsised problemid või ka õnnetused juhtuvad tavaliselt mitme ebasoodsa asjaolu kokku langemisel.

[Robi 1]

Kas sa Vuuk siis aru ei saa, et iga asi on arenend millegist lihtsamast.Alguses ei olnud üldse majadel korstnaid ja enne seda tehti püstkodades põrandal tuld.Kuna, aga ühe lõõriga korstnaid on tänapäevani väga palju säilinud, siis järelikult asi toimib ja keegi ei hakka neid maha lõhkuma selle pärast, et aeg on edasi läinud. Samas ei projekteeri ka ükski arhitekt enam uut maja kus oleks 100 a. vana lõõrisüsteem.
Ma pole isiklikult kordagi kuulnud, et kellegil oleks korsten üle kuumenend selle tagajärjel, et mitu ahju läheb samase lõõri ( kui see asi muidu korras on), küll, aga näiteks Soome uudistes ja lehtedes on väga palju räägitud, et just tänapäevased moodulkorstnad tekitavad palju tulekahjusid ja on väga ohtlikud.Tuleks rääkida ikka asjast, mitte mingit üldistavat mula pilduda.

[PaulP]

Tere.

Ühte korstnalõõri võib ühendada kuni kaks samaliigilist küttekollet, mis asuvad samal korrusel. Sellisel juhul peab mõlemale küttekoldele olema paigaldatud siiber. Saunakerisel on alati iseseisev lõõr. Samaliigilised: näiteks puupliit ja ahi, aga metallist kanimasüdamikud on juba teist liiki.

[rein113]

Paul, täpsusta, kust võtad, et nt kivi- ja teraskollet ei või ühendada samasse lõõri, kui muud tingimused (sama kütteliik, max gaaside temp 350 kraadi, kummalgi omaette sulgsiiber) on täidetud?Mina loen EPN 10.4, osa 4: Väikesed suitsulõõrid, aga seda juttu ei leia.

Sauna kerist ei tohi jah ühendada, sel lihtsal põhjusel, et ükski tootja ei ole suutnud teha sellist serttifitseeritud kerist, mille põlemisgaaside max temp ei oleks üle 350 kraadi. Madalaim, mida mina olen leidnud, oli vist Misa, kes kasutusjuhendis pakkus ikkagi suuremat numbrit, oli vist 450.

Reeglites kahtlejatele lisaksin lahtimõtestamiseks ühe päästeametis projekte kooskõlastava ametniku lihtsa lause: tuleohutusnõuded on kirjutatud inimeste verega.

[kaminahi]

Nõndaöelda täpsustavaid seaduseid oleks vaja veidi enne kui seda meistritelt küsima hakata, et kuidas siis ikka tohib. Näiteks isegi poekarlade ahjud on metallist, rääkimata pliitidest, ehk siis plekk-puupliitidest . Sellist 300 kg plekkahju vaatasin poes paar päeva tagasi ja te ei taha teada, millised võimsused sellest lubati Kui jälle aga pottsepp teeb tellisahju, olgu või pottvoodriga, kust tuli lennult korstna lastakse, siis ju ei tähenda see midagi, et kivist. Samas meie ehitus- ja tuleseadused näiteks ei tea EN 15544-st mitte jeesuse miskit. Neid kehtestades ei teatud sellest ennist miskit veel. Isegi maaletooja Annes ei kasuta seda oma rehkendustes, vaid tugineb oma tõestustes tema riiulis olevale vanavarale. Hulgast erinevast kirjandusest leiab ikka ka omale sobiva lõigukese.
Usun, et keegi eksamil seadustega vaidlema ei hakka, aga tegelikus töös tuleb ju täita seadust.

[Robi 1]

Tooks omalt poolt veel sellise väikese mõtte, et eks asi oleneb sellest ka kui suur on korstna lõõr. Vahe on ikka sees, kas 28 x28 või 28 x14. Kohtan praktikas ka väga erineva paksusega korstnaid. Vanematel majadel võib olla ka kahe tellise paksuseid ja ühel viimasel objektil oli lausa kolm tellist paks korstnajalg. Seadus on muidugi kõigile üks ja seda tuleb tunda ja täitta, oled sa pottsepp, poekarla või muidu karla.

Lisan veel hiljem siia, et kuna seoses tööga liigun palju ringi erinevatel objektidel, siis ka näinud igasugust ja tihtilugu pööranud omaniku tähelepanu ohtlikule slepele vöi korstnale, soovitades see vahetada. Enamus inimesi pole muidugi kuigi tänulikud sellise info eest, mis neile tööd juurde toob ja on isegi öeldud, et kas ma tulin katust vöi korstnaid vaatama. Mis tunne, aga on teha uut katust kui maja vöib järgmine päev maha pöleda ja ma poleks midagi mainind. Maja on ikka tervik ja köik peab korras olema kui seda kasutatakse.

[pukspriit]

et eluolu on viinud sinnamaale, et oleks vaja kah ühte lisaplekkkaminat väljaehitatavale pööningukorrusele vanasse palkidest kortermajja teha, 100 aastane paksude seintega korsten ühe lõõriga loomulikult, 30x30 cm , 4 ahju juba sinna lähevad, erinevatelt korrustelt muidugi......
siis lugedes siin vastava probleemiga kokkupuutuvate meeste/naiste arvamusi, on mul ikka 2 küsimust, millele tahaks täpseid ja seadusandlusele viitavaid vastuseid:

1. Milline seaduspaber reguleerib küttekehade/ lõõride omavahelist suhet (viide palun dokumendile),mina ei suutnud seda netist leida ja palun mitte standardit, sest seda tuleb osta, aga selline oluline teave peaks kõikidele avalik ja tasuta teda olema.

2. Kas on kellelgi kogemusi hübriidmoodulkorstana ehitamisel, kus alumine osa oleks Isokern ja ülemine osa metallist, kuna saunakerised annavad tihtipeale rohkem välja kui 600 kraadi, mis on metallkorstende piir ja samas ei saa üleni kivikorstent teha sest liiga raske on ja alustalad ei pea vastu.

[hulgus]

Lihtsalt teema jätkuks.
1964 "ekspluatatsiooni antud" eramaja. Korsten ühe lõõriga, aga see eest mehine, annab korstnaharja leida, et pühkida. esimesel korrusel ahi ja pliit samalt kõrguselt (vahe maks 10cm) sisse juhitud, mõlemad otse korstna kõrvalt. Pliidi sisendi kõrvalt veel vent rest (alati avatud asendis). Teiselt korruselt oli originaalis samas korstnas pliit+ahi kombinatsioon, (nüüdseks saanud sest korralik ahi), lisaks muidugi jälle vent. rest.
Ja et kompott täielik oleks, siis leidsime veel põranda alt 150mm keraamilise toru, mis toimetas lampkasti tuulutusena ja kuskile sinna korstna alla ta kulges... sisenevat ava ei leidnud ja toru sai lõppeks liiva sai täis aetud.

Ei kaeba, tõmme on iga ilmaga mehine, sh. ka esimesel sügisesel kütmisel, suitsu sisse ei aja, ka mitte vent restidest. Pigi ei tähelda, korstnapits on terve. Ja kui talvel pidevalt kütta, on teisel korrusel korsten käega katsudes meeldivalt soe.

[Robi 1]

Ainuke suurem oht on see, et kytat alt ja vares on pesa teinud korstnasse vahepeal ja suits tungib yleval eluruumidesse. See ylemine ventrest pane kyll kinni!!! See juba jäma lahendus. Teed uue ava kuskile seina näiteks ( mitte, et ma targutatada tahaks, aga see ¨vöib töesti kunagi tösist tuleohtu isegi kujutada kui tahm näiteks korstnas syttib).

[rein113]

Võid kasutada nii projekteerimisnorme kui ka standardit:
ET-1 0109-0261 Ehitiste tuleohutus. Osa 4. Väikesed suitsulõõrid. EPN 10.4,
EVS 812-3:2007/AC:2010 vt http://www.evs.ee/products/evs-812-3-2007