Ehitusfoorum

Aeg kiirustab edasi ja paljud varsti enam ei teagi milliste ahjude kõrval meie isad ja vanaisad üles kasvasid.Kui kellegi on veel säilind mõni vana ahi, siis võiks vähemalt pildistada.
Mul siin metsatalus, kus praegu ööbin,on tagasihoidlik, aga toimiv kerisahi.Igati huvitav vaheldus oma lihtsuses ja töökindluses.Ühe sületäie puudega on ahi paar päeva soe, see tundub uskumatu muidugi.
Ahjul on kolde peal rauad ja nende peal kiht shamotte, siis alles maakivid. Imelik on ka see, et seda ahju on kasutatud oma 30 aastat, aga puhastatud vaevalt üldse( omanik ei mäleta).Maakivid laoti tellisest kesta sisse sellise taktikaga, et nad kestale ülearust survet ei avaldaks st, et laoti nagu kiviaeda, veidike sisse kaldu raskusjõuga.

Tere
Nüüd võiks kivid selle ahju sees välja vahetada.Uute maa kivide vastu ja ahi kestab ja kütab veel sama kaua vähemalt.Kui raud ei ole läbi paindunud.Kui on siis vahetada sama töö käigus ka need ära ja..voilaa))
Lugupidamisega Meelis Vaiksaar
Tel 53 966 469

Aitäh Meelis!
Kivid toetuvad mingite jämedate raudvarraste peale ja need on nagu eile pandud.Ju on mingi hea teras sattund.Kivid tunduvad küll tahmased ja arvatavasti on ka läbi põlend alt, aga ahi salvestab üllatavalt hästi.Imestan seda, et miks kivide peal tahm ära pole põlenud? Tahm on ju väga kergesti süttiv. Ju, siis ikkagi temp. liiga madal. Tõmme on igatahes ülihea. Ei tea, mis toimuks kui oleks restkolle?
Olin igadahes varem arvamusel, et sellist kerisahju tuleb palju kütta ja kasutegur on väike.Nüüd, aga see ahi küll üllatas mind kui järgmine õhtu ka veel soe oli.Ja lahe on veel see, et kui tahad kiiresti soojust juurde, siis luuk lahti ja tuleb sellist kuumust, et kulmud kärssavad, kui kohe eemale ei taipa luugist astuda.
Selline ahi sobiks sauna ideaalselt!!

Robi 1 kirjutas:Ei tea, mis toimuks kui oleks restkolle?

Kasutegur tõuseks, temperatuur tõuseks, kivid põleks puhtaks ja raudvardad kõveraks?

Oma esimesed leilid olen saanud saunas, kus vanaisa ilmale tuli ja seal oli see ehtnsa saare sauna ahi. Hagu veeti reega koju, sauna taha ja saunaahju see kulus. Päev otsa aeti alla. Hulk rahvast sai segasaunatatud.
Tares oli reheahi, aga sinna läksid nagu halud, kasehalud. Neid oli varutud ikka mitmeks talveks.
Robi öömajaahju kastegurit tõstab kindlast ka nostalgia, selle kõige heamas mõttes. Aga vaid mõni tund soojendavat ahju vanaisad ehitada ei osanud

Loogiliselt mõeldes seob graniit isegi paremini soojust kui tellis, seepärast pole see üldse halb varjant.Tekkis täitsa mõte, hakkata sellist ahju kaasaegseks aretama.Kitsas ja kõrge kolle, tuues lisaõhku kõrgemale, loomulikult restkolle.
Eks " Robilaboris" ole ennegi asju aretatud ( seni põhiliselt metallitööriistad).

sellistest ahjudest enne ka juttu olnud

Peetri poeg kirjutas:Ja plekkahudes kerisahjud(Kus koldele tõsteti peale malmradikas ja sinna peale laoti ilma seguta õhuvahedega telliskivid ning otse korstnasse),vastu plekki ikka servi seguga tellis olli.Vene Sõjaväelastel võttise see ilma napsuta aega 3 tundi.
Võtsin ühe sellise veel paar aastat tagasi lahti.Ahi kestab seni kuni kolde lagi sisse vajub.Antud juhul polnud radikas(mõeldud vana,kasutamiskõlbmatu keskkütte radiaator) veel läbi põlenud.Kuna inimene tahtis äärmiselt odava hinnaga,siis tõstsime sisemised savitellised välja ,lugesime kivid üle,tõime poest sama koguse uusi savitelliseid asemele,panime samamuudu tagasi ja katsime pealt uuesti kinni.Tund aega ja tööraha me ei võtnudki.Kilekotitäis õunu pandi teele kaasa.
Head õunad olid.

http://www.kodusoe.ee/foorum/viewtopic.php?f=6&t=1277
ja
viewtopic.php?f=1&t=8751

Tere Heints!
Eks juttu ole tõesti olnud, aga kindlasti pole see tema veel lõpuni ennast ammendand ja on veel mitmeid muid huvitavaid ahjutüüpe olemas, mis huvi võiks pakkuda.Ma pole kindlasti ainuke kellele pakuvad huvi vanaajaasjad .

Teema muidugi huvitav.
Leitud selline vana tuhauks aga mille külge see kuulub ?

Täiesti juhuslikult olin Soomes ühes vanade ahjuuste poes ja seal märkasin sama pildiga ahjuust. See on väga suur haruldus ja pildil on üks tähtis vene sõjapealik( nimi ei tule meelde hetkel).Vene rikkurid käivad neid uksi otsimas seal poes.
Olen ise ka leidnud, arvata sama tehase ukse, aga pilt oli teine.Need uksed on imeõhukesed kui võrrelda nõukaaegsetega.

Robi jutu abil leidsin infi selle ukse kohta
http://www.google.ee/search?hl=et&cp=36 ... a=N&tab=wi

Vana ahi Soomes.

Ilusad kÿll need vanad potid, aga ma ragistan ajusid ikka selle esimese teemaga. Millele oleks köige lihtsam ja käepärasem kerisahju kivid kandma panna? Reltsijuppe pole Soomes mul kuskilt vötta nii järsku. Kas töesti kahe shamoti paksune völv ei pea vastu?

Robi 1 kirjutas:vötta nii järsku. Kas töesti kahe shamoti paksune völv ei pea vastu?

Vastupidavust ei tea, ent kui sinna ikka tonnide viisi kive peale laod, on võlvi puhul oht seinad laiali lükata.

Taladega seda probleemi sellisel kujul ei ole, jõud on teistes suundades.

No maakivi on ju oluliselt raskem kui tellis. Eks sellepärast ka need tulikivid võimsad ja väiksed. Aga päris keeruline lõigata !:D Tuttav aretas oma sauaahjul maakivid tugevamat sorti metallkorvi. Mõrad olid endiselt välikestas, aga põhjuseid võib ju teisi ka olla. Ise usun, et kui ikka metallkorv+õieti asetatud kivid+väliskesta traatseotis, siis nagu võiks juba pidada küll+ võrk ka veel näiteks. Ma mõtlen, kuidas ma saaks enda kaminahjule koldetagusesse hunniku miskt eriti rasket peita...tina vist kukub ära, maakivi on liiga kerge!?:D Mitme haluga see ahi siis soojaks ka läks ja kas nullist?

Hei kutid!

Ma ytlen ausalt, et pildil olev kerisahi läks ainsa koldetäiega soojaks. Seda imestasin ise ka ja kes tahab, vöib teinekord vaatama tulla Tuudile.Teeks sauna ka...
Mis, aga puudutab völvi, siis seda saab ka nii laduda, et ta ahju kylgedele ei suru, vaid maha, nii nagu tellisahjul völv peaks tegema, pealt, aga laduda siledaks.Maakivid lappida sisse nii, et nad peaaegu seina vastu ei puuduta. Topeltvooder ja vill vahel, sest minu ahi läheb krohvimisele ja peab väga viks välja nägema.Sooja hakkab saama luugi avamisest, peale kytmist.

Olen näinud toestuseks raudteerööpaid.

Robi 1 kirjutas:
Maakivid lappida sisse nii, et nad peaaegu seina vastu ei puuduta.

Iga kütmiskorraga mängivad maakivid kuni ongi ennast tihkelt alumisse otsa loksutanud ja edaspidi hakkavad seinu laiali suruma.
Eelpool juba soovitati korvi.

Pole vahet, kuidas neid maakive sinna lapid, sooja saad kilost puudest ikka ühtviisi vaid olenevalt kolde efektiivsusest. Seda ei tule juurde ei lõõride pikkusest ei glasuurpottidest ega pikast jutust.
Tuppa ma saunaahju ei ehitaks.

Vot sa Kaminahi ei möista lihtsalt olukorda praegust.See perekond, kuhu ahi läheb on hingelt kunstnukud ja nende meelest oleks see sigalahe kui ma nende kiviaiast ahju teeks.Polevat isegi vahet kui palju puid läheb( elavad paksus metsas).
Ära turruta !

Robi 1 kirjutas:Vot sa Kaminahi ei möista lihtsalt olukorda praegust.See perekond, kuhu ahi läheb on hingelt kunstnukud ja nende meelest oleks see sigalahe kui ma nende kiviaiast ahju teeks.Polevat isegi vahet kui palju puid läheb( elavad paksus metsas).
Ära turruta !

Ma möistan, et suol on tegemist hingelt keerukatega, aga süda, kas süda on ikka soe ja siidine Tahmab ja tuhkab äkki säält keriseluugist ää

Mul on plaani võetud vana rehiahju parendustööd. Murelapseks ka kolle, kivid ja kuidas need kivid seal korralikult asetsema saaksid. Koldest tegin põlemise aeg ka mõne klõpsu.



[URL=http://imageshack.us/photo/my-images/850


Kuidas seda kollet parandada? Kas tulekindla seguga või tuleks uuesti šhamottidest laduda uus kolde sisemus? Kas peaks villaga ka eraldama ahju välisseinad?

Kuna kolde seintel ka palju raskust, siis tuleks ikka korralikult uued shamotid laduda.
Kuhu vahele seda villa täpsemalt tahtsid panna?

Villa ikka kolde ja seina vahele. Mõtlesin

Seda muidugi!