Tervist lugupeetavad.
Koolitusel teeme juttu ahjude, pliitide, kaminate ja korstende erinevatest parameetritest (kolde mõõtmed, lõõride pikkused, seina paksused jne) vastavalt kehtivatele EVS-itele (nii austerlasete kui ka soomlaste väljatöötatud normid). Ja teeme kõvasti matemaatikat.
Juttu tuleb veel ehitusseadusest, tuleohutuse seadusest, nendega kaasnevatest muudest õigusaktidest ja loomulikult tuleohutuskujadest, mis on aegade jooksul muutunud ja mis ei ole. Ehitusseadus on väga mahukas teema, aga üritab poole päevaga mingi pildi silmade ette saada. Hea veel, et esialgu on planeerimisseadus eksamist eemal hoitud, kuna see puudutab rohkem üldist planeeringut, maakasutust ja muid selliseid teemasid. Aga üldiselt peaks ehitusvaldkonnas tegutsev inimene seda ka teadma.
Need ongi olulised punktid. Esimene kutsetase ei pea teadma nii palju kui kolmas, seega võiks esimese taotlejad kahe-kolme päevaga koolituse läbi teha, aga kolmas tase, kes ikka tööd ka teinud on, peaks viie päevaga kõigest vajalikust ülevaate saama, et siis hiljem iseseisvalt edasi õppida.
Kui sa mõtled hinna poolest, et kolmepäevase koolituse saaks odavamalt, siis päris nii see ei ole. Kolmepäevane läheks maksma 100 eurot nägu, siis oleks küll kisa kõva, et nii vähe ja nii kallis. Hulgi saab alati odavamalt
Soemüüri seina paksus??? 1. Küttekolde pinnatemperatuur ei tohi ületada 80 kraadi C. 2. Küttekolde viimalõõrile esitatakse samad nõuded nagu korstendele.
Kui teed soemüüri potikivist või servi tellisest, siis selle pinnatemperatuur ületab kehtestatud normi. Enam ei kehti vanemas kirjanduses lubatud 15 protsenti üle 80 kraadi.
Kõige parem osa: majapidamisküttekoldega kokku müüritud korstna suitsulõõride seinad tehakse paksusega vähemalt 110 mm, kui küttekolde võimsus on kuni 60 kW. Seega slepe ehk viimalõõr soemüürist korstnasse peab olema laiast lappi tellisest. Isiklikult loodan, et see punk normis tehakse kunagi ümber- kui kasutada viimalõõris metallist toru võiks müüritise paksus jääda ka ainult 85 mm. Potikividega ei saa jälgida müüritudküttekollete norme (metalltoru paigaldan ka potikivi tööde korral viimalõõri ja tegelikult on metallist toru ülaühenduste puhul alati ette nähtud).
See Pottsepp Paulide koht teemas jäi natuke arusaamatuks, aga las see olla.
Veel oli puudutatud seda kutseandjat MTÜ-d, et miks see ja mitte mõni muu organisatsioon. Erinevatest soovi avaldanud ühingutest valiti see lihtsalt riigi poolt välja, kuna neile ilmselt tundus, et tulevikuplaanid, ettekujutus pottsepatööde korraldusest, pottseppade koolitamisest ja kõigest sellesse teemase puutuvast on parem (alati saab paremini
) kui teistel ühingutel. Sellel teemal ei tahaks rohkem kõnelda, sest kes ise ei teinud, see peab leppima antud olukorraga. Kes ise üritas, see võib hädaldada.
Ja muidugi see väikene pisiasi, et MTÜ liikmetel kutsetunnistusi ei ole. Eksamil annate te aru siiski põhiliselt Päästeameti esindajale. Hindamiskomisjoni liikmed on läbinud hindamise koolituse ning küsimused ja vastused valmistavad, igaks eksamiks eraldi, ette kutsekomisjoni liikmed (selles komisjonis on tõesti vähemalt üks MTÜ esindaja
).
Meelisele. Töötuid 40 tunniga pottsepaks ei koolita. Kolmanda kutsetaseme eksamile pääsemiseks peab olema tehtud vähemalt 20 küttekollet juhtivpottsepana. Töötud pottsepad võivad küll koolitusele tulla. Kahjuks nagu Koit juba ütles, siis koolitusosakutega see asi siiski ei õnnestunud.
Kordan veel -- inimene, kes ei ole õppinud või tegelenud pottsepatööga, ei saa nii hästi asjale pihta. Sellel koolitusel ei ole plaanis hakata erialaseid termined õpetama.
Lugege tuleohutuse seadus, ehitusseadus, EVS 812-3, EVS-EN 15544 kindlasti läbi ja õppige pähe. Halba ei tee kui vaatate veel: EVS-EN 13229, EVS-EN 15250, EVS-EN 1856-1, EVS-EN 1856-2, EVS 812-1, EVS-EN 1443 jne.
Parimate soovidega,
Paul Pääso
eksamil kohtume:)
, need üheks päevaks?
Kümme aastat vana tellisahju uuesti ehitamine ikka ka restaureerimine 