Ehitusfoorum

Tere! Sooviks mõningaid arvamusi kuulda enne kui lõplik lahendus ära otsustada.
Hoovi peal eelmise Eesti ajal ehitatud õõnesplokist pesuköök ja kuur 3 x 6 m, tagasein (6m) naabriga ühine. Põrand (betoon) ca 20 cm maapinnast kõrgemal. Vundament paekivist, ulatub maapinnast 15 cm kõrgemale. Ploki ja paekivi vahel paistavad tõrvapapi riismed. Pinnas liivane, dreenib hästi.
Kavas sinna puukerisega saun teha. Leiliruumi soojustab nagu ikka - fooliumi ja villaga. Aga mida teha välisseinaga? Ei tahaks paksuks ajada. Kas võib umbe panna, s.o sisse -siis riietusruumi ka foolium ja välja maani 25mm EPS-i? Kõrgele maapinnast tulev niiskus tõuseb? Kas oleks mõistlik ühelt poolt "hingavaks" jätta? Kui jah, kas äkki seespoolt, sest vent. avad tulevad ruumidesse nagunii. Et paneks vooderlaua sisse reika peale ja jääb tagant tuulduvaks.
Variant ka ainult seest soojustada ja kivi külma jätta, aga nii võtab ruumi ja vist jahtub kiiresti maha. Kivi akumuleerib ja peab ka ehk talvel nädala jagu kuni järgmise saunani niipalju sooja sees, et vett mitte välja lasta.
Tagaseina saabki ainult seest soojustada. Lühemad küljed plaanin taganurgast kuni meetri jagu ka seest EPS-ga katta, et külmasilla mõju vähendada. Samas väga kapitaalselt ei tahaks ette võtta, sest elama seal ei hakka. Kopmpromiss tuleb leida. Kõik seisukohad on teretulnud!

Välisseina saab ka peale EPS-i panna villa ja tuuletõkke, kuid see pole nii oluline. Oluline on, et tuleb ükskord panna.
Sinu hirmude puhul soovitan pane sisse 10 cm villa.
Soovitav oleks plokk eelnevalt ise aurutihedamaks teha, ise ei oska soovitada kuid äkki võõpad niiskustõkkega üle või krohvid.

Kivi ei akumuleeri palju, järgmiseks päevaks sul seda sooja enam pole, rääkimatta nädalast.

Nagu mainisin, ei tahaks seina paksuks ajada. Seest eriti, kuna ruum niigi pisike. Samas hakkasin mõtlema, et kui seinas õõnesplokk, siis peaks ju ka ülevalt pööningult õõnsused sulgema, muidu pahiseb külm sealt ploki sisse ja soe välja ja mis sest välimisest soojustusest tolku on? Tõsi, niiskus pääseb sealt jälle välja, kui plokk seest jas väljast "umbe" panna. Selle loogika järgi oleks mõistlik ainult seest soojustada. Saab kütmise ajal ka kiiremini soojaks. Tänud Kalvisele. Mis Alar Piirfeld asjast arvab?

Kalvis kirjutas: Sinu hirmude puhul soovitan pane sisse 10 cm villa.
Soovitav oleks plokk eelnevalt ise aurutihedamaks teha, ise ei oska soovitada kuid äkki võõpad niiskustõkkega üle või krohvid.

Plokk aurutihedamaks ja siis sisse veel 10 cm. villa Ja tegemist veel saunaga e. kõrge õhuniiskusega ruumidega.
Väga loodan et sain millestki valesti aru. Või on keegi kirjutades tarbinud liialt .

Millest sa aru ei saanud. Kui teaksin, selgitaksin täpsemalt miks.

Tere. Ülesande püstitus tuleks veelkord hoolikalt läbi kalkuleerida. Miks seda soojustust vaja oleks? Kas selleks, et vesi 10 jm torudes ära ei külmuks? No selle probleemi lahendamiseks on lihtsamaid võimalusi. Kui aga tahta nii soojustada, et -25 puhul oleks ruumis vähemalt +5 nõuab eelnevaga võrreldes kümneid kordi suuremat suurusjärku väljaminekuid. Kui soojustada niisket ruumi, siis odavalt tehes saab seda paari aasta pärast uuesti teha. Hästi teha võib aga see maksumus ületada kõvasti finantsilise taluvuse piiri. Samuti eeldab see ka põhjalikku projekti spetsialisti poolt - tegemist on mitte tavapärase probleemlahendusega. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kui ruumiga pole priisata, siis vaata parem SPU poole. Leiliruumide soojustamiseks sobib Sauna-Satu ideaalselt.

http://spu.fi/spu_sauna-satu

Ülesande püstitus võikski olla - kompromissi leidmine tavapäraseid ehitusvõtteid kasutades ja ilma suuremaid projekte tellimata. Veetorudele võib jah, küttekaablid ümber mässida või viimases hädas tühjaks lasta. Niiske ruumi soojustamise A ja O on korralik aurutõke ja ventilatsioon, ent rohkem painab mind see õõnesploki soojustamine väljastpoolt. Kas on nii, et kui õõnsused pööningul avatud, siis on sama hea mis õhkvahe villa ja tuuletõkke vahel? Ei näe sinna sisse, katus vastas.

mexxx kirjutas:Kui ruumiga pole priisata, siis vaata parem SPU poole.

Kui rahakott lubab siis

Ei taha rohkem komme tulla selle õõnesploki kohta. Kas mu hirmul on alust või mitte? Kas külm ronib mööda õõnsusi alla? Või tekib seal hoopis korstnaefekt, et soe, mis seestpoolt välja pääseb, sealt üles hõljub? Niipalju infot veel, et lae peale ja sarikate alla jääb ühes seinas 3, teises 6 rida plokke. Äkki Alar Piirfeld viitsib veel teemat valgustada! Tänan.

Tere. Õhu konvektiivne liikumine hakkab õhukihist alates ca 1 cm. Soe õhk on kergem kui külm õhk. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline kirjutas:Tere. Õhu konvektiivne liikumine hakkab õhukihist alates ca 1 cm. Soe õhk on kergem kui külm õhk. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kas saan nüüd õieti aru - kui peaks ainult ühelt poolt soojustama, siis targem seestpoolt? Paluks seekord ilma mõistukõneta!

Tere. Niiskusest tingitud mädanevaid spaasid, basseine ja saunu on Eestis palju. Põhjuseks projekteerimise ebakompetentsus ja/või omaniku koonerdamine. Märga ruumi on vajalik projekteerida kompleksselt (soojustus, aurutõke, vent, küte, põrand, lagi, sein), ei ole mõtet tegeleda ositi (kas soojustada seest või väljast). Kordan, et kvaliteetne lahendus võib olla ebamajanduslikult kallis, odav lahendus ebameeldivalt lühiajaline. Ja selle "soojustamise" ainukene mõte oleks et torud ei külmuks! Ei saa aru.
Aga kui tahate seest soojustada, siis tuleks projekteerida vahtklaas. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Lihtsam ja odavam on saunast vesi välja lasta või ehitada suur keris kuhu läheb ca 500 kg kerisekive.

Kui ei taha seina liiga paksu soojustust panna siis http://www.parnukalur.ee/sisu/ehitus/al ... vustus.pdf
Peno ehk eps´ iga tuleb palju odavam

meesi kirjutas: Kui ei taha seina liiga paksu soojustust panna siis http://www.parnukalur.ee/sisu/ehitus/al ... vustus.pdf

Kõlab nagu petukaup.

Kui midagi kõlab liiga hästi et tõsi olla siis .....

Indrek Rebane kirjutas:

meesi kirjutas: Kui ei taha seina liiga paksu soojustust panna siis http://www.parnukalur.ee/sisu/ehitus/al ... vustus.pdf

Kõlab nagu petukaup.

Euroopas analoogsete materjalide tootjaid oma kümmekond. Kõik vastab reklaamile, lihtsalt hind paneb asjad paika.

Külaline kirjutas: lihtsalt hind paneb asjad paika.

Jaa eks see 11,50 €.m2. on ületamatu hind tõesti http://www.parnukalur.ee/index.php?what=aluthermo
Oletan siiski et terve mõistus on pannud asja paika.

"Kuplite peale on pandud spetsiaalne soojustusvaht, mida Eestis ei ole varem kasutatud. Kümnesentimeetrine kiht seda vahtu annab sama efekti kui 20 cm tavalist soojustust."

http://www.tallinnapostimees.ee/590974/ ... utma-meri/

Külaline kirjutas:Euroopas analoogsete materjalide tootjaid oma kümmekond. Kõik vastab reklaamile, lihtsalt hind paneb asjad paika.

Aastakümne eest oli see ka üle lombi popp teema. Tänapäeval enam mitte. Põhjusega.
Sellise materjali tegelik hind on tühine võrreldes müügihinnaga.

Emotsionaalselt on ju see arusaadav. Lubatakse imeasjad kokku ja ollakse õndsad.
Väga tore on uskuda, et kõik rahvusvahelistes ettevõtetes töötavad materjaliteadlased
on kurjad ja südametunnistuseta. Arendavad aastakümneid edasi tavapäraseid materjale;
sisimas teavad püha mullikile ülemust kõige maise üle; püsivad vakka. Igatahes. Samuti
on ju igati usutav ilmsüüta neitsite ohverdamisest tulenev saagiküllus odrapõllul ja eduline
vihma manamine püha Birgita sääreluu ning vinnutatud nugise põrna kiire hõõrumise abil.

Üks Saamuel Pliuhkamlik küsimus tuleb selle peale kohe meelde; see Eesti vigadest.

Siin on üks aimeartikkel, näituseks:
http://www.healthyheating.com/Page%2055 ... dg_sys.htm

fanatic kirjutas:"Kuplite peale.....

Tore artikkel aga kahjuks suht hõre nagu ikka. Ei mingit täpsemat infot sellest imematerjalist.
Kommentaaridest saab lugeda sellist juttu - "Polüuretaan (PUR), mida katuse soojustamiseks kasutatakse ei ole siiski teab mis uudne toode Eesti ehitusmaastikul."
Huvitav mis see "tavaline" soojustus on direktorihärra arvates.
Väidetavalt on seal põrandates küttekaabel aga huvitav kuidas nad siis neid soojuspumpasid kasutavad Mingist torustikust pole juttugi.

Tere kevadet, ehitajad ja kassamõtlejad! Aeg vana teema ellu äratada. Ei jõudnud sügisel midagi ära teha ja äkki parem ongi. Ehk leiab nüüd mõistlikuma lahenduse. Alar Piirfeldi soovitus - ülesande püstitus läbi kaaluda - sai talvel teise suuna.
Leidsin, et lähtuda võiks kolmest punktist:
1. Saun saaks küttes kiiresti soojaks.
2. Välistada võimalik hallituse teke.
3. Sissepoole max 5 cm seinale, et ruum palju väiksemaks ei läheks.

Esimene punkt eeldaks siiski seespoolt soojustamist. Vahtklaas on midugi hea materjal, aga hirmsa hinnaga. Sisuliselt on see ju ikkagi umbne materjal. Kas eesruumi välisseina EPS ja foolium ei ajaks sama asja ära. Kui aur kivini ei pääse, ei ole kondensi tekkeohtu. Vent. avad on plaanis teha välisukse kõrvale ja leiliruumi ja dušinurka, kasutamise ajal ventilaator taga, muul ajal loomulik ventilatsioon. Põrandaküte toimiks ka sauna kasutamise ajal vähemalt.
Kas oleks lollikindel lahendus?

Leiliruumi paned sissepoole villa ja fooliumi, muud ruumid soojustad väljast.

Algse teema sisse tekkis vahepeal uus, aga kes viitsib algust lugeda, näeb, et ei ole soovi seina ei seest ega väljast paksuks ajada. Max 5cm sisse, 5cm välja +vooderlaud. Ainult väljast oleks jah lollikindel lahendus, ent võimalusel paneks siiski sisse ka.
Huvitab, miks Alar Piirfeld soovitas sisse vahtklaasi. Miks on see parem kui EPS? Kumbki ei mädane, umbsed mõlemad. Kui selle ja ploki vahel kondens peaks tekkima, on hallituse tekkeks mingeid toiteaineid vaja. Kas EPS-s on need olemas või on plokis alati midagi, millest toituda. Viimasel juhul ei aita ka vahtklaas. Tänan.

Sisse EPS leiliruumi? Soovid kemikaalisauna?
Väljast pannakse soojustust vastavalt kui palju soovitakse hoone soojakadusi vähendada ja 5 cm soojustust on nii vähe, et parem jäta kogu töö tegematta ja teed siis kui korraliku soojustuse raha koos. Muidu narr kogu aeg kiloeurosi välja köhida mõttetu btöötegemise rõõmu pärast.
Leiliruumi sisse võib 5-10 cm panna, sest saunas käies on temperatuurivahe palju suurem kui tavaliselt ja asjal on veidi mõtet kah.