Otsin säilinud Velteni kahhelahje
Postitatud: 29 Sept 2011, 19:39
Tere.
Velten on vana väikelinn (täna ca 12 000 elanikku) Berliini külje all. Ümbruses leidus kahhelkivide tootmiseks sobivat savi ja nii asutati 1835 aastal esimene kahhelitehas. Berliin oli juba tol ajal miljonilinn ning kasvas jõudsalt. Ainuüksi 1905 aastal tootsid Velteni 36 kahhelitehast üle 100 tuhande kahhelahju kasvava metropoli vajaduste rahuldamiseks. Üht-teist hakati ka üle Euroopa laiali vedama ja nii jõusid nad otsaga Eesti- ning Liivimaalegi.
Lubasin Veltenis asuva ahju- ja keraamikamuuseumi juhatajale proua Nicole Seydewitzile ajada nende jälgi Eestis.
Iseloomulik on neile ahjudele keskel seinaks olev valge läikiva glasuuriga sile kahhelpind, mida ümbritses nn. garnituur- karniis, friis, simss, kroon või muu plastiline ilustus. Kogu see garnituur oli glasuurimata ning iga kunde võis oma parema äranägemise järgi selle tapeedi, mööblistiili või meeleoluga sobivaks värvida. Valdavalt värviti vaha-, savi- või liimvärviga, sageli kuldse- ja hõbeläikeliseks.
Olen vist kunagi ühte sellist ahju näinud Tallinnas Ararati viinapoe (on see veel alles?) pealses apartemendis.
Illustreerimiseks lisan paar muuseumis ja allkorrustel töötavas tehases tehtud fotot. Kuna muuseumis on korralik ahjude jooniste ja albumite kogu, on võimalik restaureerimist vajavatel ahjudel selgitada välja nende esialgne välimus.
Abi võib saada ka Meissenist toodud ahjude tuvastamisel. Sealgi oli mitu kuulsat tehast.
http://www.ofenmuseum-velten.de/
Uploaded with ImageShack.us
Uploaded with ImageShack.us
Velten on vana väikelinn (täna ca 12 000 elanikku) Berliini külje all. Ümbruses leidus kahhelkivide tootmiseks sobivat savi ja nii asutati 1835 aastal esimene kahhelitehas. Berliin oli juba tol ajal miljonilinn ning kasvas jõudsalt. Ainuüksi 1905 aastal tootsid Velteni 36 kahhelitehast üle 100 tuhande kahhelahju kasvava metropoli vajaduste rahuldamiseks. Üht-teist hakati ka üle Euroopa laiali vedama ja nii jõusid nad otsaga Eesti- ning Liivimaalegi.
Lubasin Veltenis asuva ahju- ja keraamikamuuseumi juhatajale proua Nicole Seydewitzile ajada nende jälgi Eestis.
Iseloomulik on neile ahjudele keskel seinaks olev valge läikiva glasuuriga sile kahhelpind, mida ümbritses nn. garnituur- karniis, friis, simss, kroon või muu plastiline ilustus. Kogu see garnituur oli glasuurimata ning iga kunde võis oma parema äranägemise järgi selle tapeedi, mööblistiili või meeleoluga sobivaks värvida. Valdavalt värviti vaha-, savi- või liimvärviga, sageli kuldse- ja hõbeläikeliseks.
Olen vist kunagi ühte sellist ahju näinud Tallinnas Ararati viinapoe (on see veel alles?) pealses apartemendis.
Illustreerimiseks lisan paar muuseumis ja allkorrustel töötavas tehases tehtud fotot. Kuna muuseumis on korralik ahjude jooniste ja albumite kogu, on võimalik restaureerimist vajavatel ahjudel selgitada välja nende esialgne välimus.
Abi võib saada ka Meissenist toodud ahjude tuvastamisel. Sealgi oli mitu kuulsat tehast.
http://www.ofenmuseum-velten.de/
Uploaded with ImageShack.us
Uploaded with ImageShack.us
