Ehitusfoorum

Tahan panna dussiruumi põrandasse salvestava süsteemiga küttekaabli. Mõtlesin, et panen ainult taimeri ja ei pane termoregulaatorit, sest kütteaeg on piiratud ja selle saab paari nädalaga selgeks kui pikalt on vaja kütta juhul kui kogu öö osutub liiga pikaks ja põrand läheb liiga kuumaks. Ruum ise on keldri keskel ja välismõjud puuduvad. Tahaks teada mis ütlevad sellise idee kohta teadjamehed.

Kottigi aru ei saanud aga mis selle asja uba on ? Et kütame soojaks ja siis päev otsa jahtub ? Ja kui läheb liiga kuumaks mis siis, ikka kütame edasi ?

Elementaare - termostaadi raha jääb ju alles

Elementaare - termostaadi raha jääb ju alles

Ei ole, üks taimer jäi hoopis üle
Imelik.

Proovida ju võid - kaotada pole eriti midagi - ainult küttekaabel, põranda lõhkumine, uue põranda tegemine.
Ehk siis pane ikka termostaat ja põrandaandur ka, on kindlam tunne.

Ikka veel ei saa aru mis mõte on teha mingi süsteem millel pole mitte mingit reguleerimisvõimalust. Või kui sul juba see kell on olemas ja tahad kaablit ainult sellega juhtida siis proovi järgi. Mitte mingit nõu siit saada pole võimalik sest mitte mingeid andmeid pole antud. Aga tee überväljaminek ja pane sinna põrandasse toru/kõri mille sisse saad kunagi selle anduri ajada. Jutt, et keldris ei muutu aasta jooksul midagi on üsna rumal, kuigi pole välistatud, et seal ongi mingid pooleteise meetrised kiviseinad mille puhul tõesti ei pruugi väline temperatuur enam mõjuda.

Põhimõtteliselt võib panna. Salvestatava süsteemi eesmärk on kütta üles betoon milles asub põrandaküte. Juhul,kui kasutada ainult öist režiimi ja põrandaküte on paigaldatud õigesti, siis ei teki ohtu, et põrand läheb liiga kuumaks. Kui põrand ei kuumene liigselt, siis regulaatorit ja andurit pole vaja.

Sähko kirjutas:Juhul,kui kasutada ainult öist režiimi ja põrandaküte on paigaldatud õigesti, siis ei teki ohtu, et põrand läheb liiga kuumaks. Kui põrand ei kuumene liigselt, siis regulaatorit ja andurit pole vaja.

Just, kui põrand ei kuumene liigselt. See piirab kasutuse konstruktsioonidega,
kus põranda küttevõimsus jääb alla miinimumküttevõimsuse ning mugavuse
tagamiseks on olemas teine kütteallikas.

Aasta ja päevade lõikes ruumi kütteenergiavajadus muutub. Termoandur
välistab kahte juhtu: ala- ja ülekütmist.

Igal puhul on tegu raiskamisega ja seda mugavuse kaoga.

Tänud kõigile, kes viitsisid seda teemat kommenteerida. Vastustest järeldus, et väga valel teel ma ka pole,aga kuna skeptikuid oli rohkem siis panen siiski kõik elemendid ahelasse, nagu olema peab.

Endalgi tekkis selline aegreleega põrandaküte. Vanataat ehitas maal sauna ja noorem põlvkond tahtis põrandakütet kah. Taat punnis algul vastu, et tema ei oska ja sai lubatud järgmisel nädalavahetusel ise põrandavalamisele appi minna.
Nädalavahetuseks aga oli taat juba põranda koos kaabliga ise ära valanud ning termostaadi (toru) muidugi panemata jätnud. Et kaabel oli pigem aladimensioneeritud ja põrand tõsiselt paks tehtud (et ikka kestaks) siis sai asi lahendatud hiljem surunupu ja aegreleega.

Põrandakütte mõte on seal mitte ruumi kütta vaid tagada, et põrandale liig külm poleks astuda. Algul oli kütteaeg 2 tundi - hiljem sai 3 peale keeratud.
Kui pärast paarikuist pausi jõulude ajal saab maale minna ja sauna teha, siis selle ajaga, mis saun köeb, jõuab ka põrand jalale talutava temperatuurini soojeneda.
Kui see üks tund kütmist suvel ka liigne on, siis 500 W kaabli puhul on see pool kWh raisatud elektrit saunakorra kohta. Termostaat maksis vist 500 krooni, aegrelee vast 100.

Teemaalustaja räägib justkui öisest küttest - siis on vaja pigem programmkella - see on kilbiseadmena muidugi kallim kui 100 krooni, odavaim variant oleks siis võtta pistikupessa torgatav mehhaaniline taimer ja sellest aretada, aga asi näeks juba vähe inetu välja.

Minu arust on keldris olev duširuum piisavalt stabiilses keskkonnas, et asja saaks aegreleega rahuldavalt ära majandada..

Aegrelee võib abiks olla ka siis, kui termostaadi andur läheb tuksi ja seda ei saa millegipärast enam vahetada...