Ehitusfoorum

Korter asub 80-ndate lõpul ehitatud majas, suuruseks 75 ruutu ja 3 tuba, esimene korrus, all kelder. 90-ndatel mil N-Liit lõplikult "pillid kotti" pakkis lõpetas ka töö kohalik katlamaja. Kuna vallal puudus igasugune huvi oma elanikke joonele aidata pidi nüüd igaüks vaatama ise kuidas hakkama saab. Kes küttis elektriga, kes ehitas puukütteks ahjud...
Nüüd on aga olukord sealmaal, et selgeks on saanud, et üks puuküttega ahi liigendatud korterisse ei taha sobida (ei küta ära ja soojus ei levi ) ja teist pole kuhugi nagu ehitada ka.
Mida teha? Elektriga kütmine tänapäeva elektri hinna juures vist kõige mõistlikum lahendus ei saa olla? Milliseid võimalusi veel on?

Soojuspump. See on ka elektriga aga mitte nii rahakotivaenulikkui otse elektriga kütmine. Tõsi küll jälle tekib seesama küsimus, et kui on vaid üks soojusallikas siis kuhu see panna. Pumbale saab ka mitu siseosa panna siis on see kohavalik mitu korda lihtsam.

Soovitan mõelda keskküttesüsteemiga pelletikamina peale. Ilus kamin toimetab nurgas ning ei ole vaja katlaruumi ega midagi ning igas toas on püsivalt paras temperatuur. Ise tellisin asja pelletikaminad.urmand.ee lehelt ja hetkel hakkan nädalavahetusel sellist mudelit ühendama. Edu!

vend_ kirjutas:Soovitan mõelda keskküttesüsteemiga pelletikamina peale. Ilus kamin toimetab nurgas ning ei ole vaja katlaruumi ega midagi ning igas toas on püsivalt paras temperatuur. Ise tellisin asja pelletikaminad.urmand.ee lehelt ja hetkel hakkan nädalavahetusel sellist mudelit ühendama. Edu!

see pelleti värk rohkem ülespuhutud ja räigelt ülehinnatud .pelleti põleti pole mingi raketiteadus,ometi küsitakse selle eest rohkem,kui katlast endast,aga kuniks leidub soovijaid,on alati müüjal võimalus hinna dikteerimiseks.hiljem on probleemiks pelleti kvaliteet,mis võib selle sooja kw hinna viia otseelektrile juba piisavalt ligidale -ka sellega tuleb otsustamisel arvestada.

millegipärast tundub kirjutas:

vend_ kirjutas:Soovitan mõelda keskküttesüsteemiga pelletikamina peale. Ilus kamin toimetab nurgas ning ei ole vaja katlaruumi ega midagi ning igas toas on püsivalt paras temperatuur. Ise tellisin asja pelletikaminad.urmand.ee lehelt ja hetkel hakkan nädalavahetusel sellist mudelit ühendama. Edu!

see pelleti värk rohkem ülespuhutud ja räigelt ülehinnatud .pelleti põleti pole mingi raketiteadus,ometi küsitakse selle eest rohkem,kui katlast endast,aga kuniks leidub soovijaid,on alati müüjal võimalus hinna dikteerimiseks.hiljem on probleemiks pelleti kvaliteet,mis võib selle sooja kw hinna viia otseelektrile juba piisavalt ligidale -ka sellega tuleb otsustamisel arvestada.

lisan lingi,kus piisavalt otsustamiseks vajalikku infot.

millegipärast tundub kirjutas:

millegipärast tundub kirjutas:

vend_ kirjutas:Soovitan mõelda keskküttesüsteemiga pelletikamina peale. Ilus kamin toimetab nurgas ning ei ole vaja katlaruumi ega midagi ning igas toas on püsivalt paras temperatuur. Ise tellisin asja pelletikaminad.urmand.ee lehelt ja hetkel hakkan nädalavahetusel sellist mudelit ühendama. Edu!

see pelleti värk rohkem ülespuhutud ja räigelt ülehinnatud .pelleti põleti pole mingi raketiteadus,ometi küsitakse selle eest rohkem,kui katlast endast,aga kuniks leidub soovijaid,on alati müüjal võimalus hinna dikteerimiseks.hiljem on probleemiks pelleti kvaliteet,mis võib selle sooja kw hinna viia otseelektrile juba piisavalt ligidale -ka sellega tuleb otsustamisel arvestada.

lisan lingi,kus piisavalt otsustamiseks vajalikku infot.

vabandust link jäi ennist lisamata
http://www.saepurubrikett.ee/index.php? ... 3&Itemid=3

Ise-enesest oleks võibolla mõeldav ka katel ja keskkütte süsteem pisike, sest asun esimesel korrusel ja meie keldriboks on kohe meie korteri all, seega saaksin torud ilma pikema keerutamiseta tuppa tuua. Iseasi kas selline süsteemi ehitamine ka ära tasub ja kui kalliks see kõik maksma minna võib. Samas jällegi tundub, et mingi tahkekütte katel oleks soodsam lahendus kui ikkagi see elektriga kütmine. Elektriga küttes võivad arved metsikutesse sadadesse eurodesse küündida. Sai proovitud elektrikütet lisaküttena ja ainuüksi ühe toa kütmisele kulus kuus krooni ajal 1000 krooni. Peaksin siis aga igasse tuppa panema elektriradika ja kuna esik suht suur ja liigendatud siis sinna kah arvatavasti - wc ja vannituba? Njah ei kujuta ettegi kui suured need arved oleks. Tundub täielik hullumeelsus vabatahtlikult endale kirvest selga lüüa ja EE sponsorlus valida!!

Katlaga on see rõõm, et tassi seda kütet ja pärast tuhka. No puutuhka nüüd mingis hirmsas koguses ei teki kah. Aga kui akupaaki pole ja mingit pelletiteemat ka mitte siis eladki seal katla juures päris kaua. Lisaks on katla puhul veel korstnateema ja siis on kindlasti mõni kes hakkab tossu üle kaebama ja saadab igat masti inspektoreid kohale. Mitte, et katel halb oleks aga enne mõtle ka võimalikud halvad asjaolud enda jaoks selgeks.

Oleks vaja korteri plaani näha aga soovitaks pigem sellele ahjule õhk-õhk pump lisada (kaugemasse otsa kuhugile).

Miks siis kogu maja ei mõtle uuele ühtsele lokaalsele küttesüsteemile. Võimalik välja konteinerkatlamaja panna. Need korteritesse ja keldritesse elava tule katlad küll ei ole mõistlik.

Veikko kirjutas: Need korteritesse ja keldritesse elava tule katlad küll ei ole mõistlik.

Miks?

dumbuser kirjutas:Katlaga on see rõõm, et tassi seda kütet ja pärast tuhka. No puutuhka nüüd mingis hirmsas koguses ei teki kah. Aga kui akupaaki pole ja mingit pelletiteemat ka mitte siis eladki seal katla juures päris kaua.

Minul akupaaki ei ole aga katla juures ei ela siiski. Kasutan "Stropuva" ( http://www.stropuva.lt/index.php?cid=309&lang=lt) katelt ja see hooaeg kütan (tiba juba peab) saepurubriketiga ( http://www.diislikeskus.ee/puit1.html). Eelmised aastad kasutasin tavapuitu (halge) aga nendega rohkem tööd ja raske/kallis ka kuiva kaupa leida. Korsten peab sellele katlale sobiv olema.

Aga jah eks mõistlik oleks ka naabritega seda asja arutada. Ehk saab koostöös mõne mõistlikuma lahenduse leida.

dumbuser kirjutas:Katlaga on see rõõm, et tassi seda kütet ja pärast tuhka. No puutuhka nüüd mingis hirmsas koguses ei teki kah. Aga kui akupaaki pole ja mingit pelletiteemat ka mitte siis eladki seal katla juures päris kaua. Lisaks on katla puhul veel korstnateema ja siis on kindlasti mõni kes hakkab tossu üle kaebama ja saadab igat masti inspektoreid kohale. Mitte, et katel halb oleks aga enne mõtle ka võimalikud halvad asjaolud enda jaoks selgeks.

Noh ennem tassin tuhka ja kütet kui maksan EE-le üle igasuguse normaalsuse piiri pappi, ma arvan. See kellegi pandud lehekülje järgi tuli imelik teema nagu alla 120 ruuduseid elamispindu oleks ainuõige lahendus kütta elektriga. Mingi nali või??? No niipalju kui mina tean siis ükski normaalne inimene ikka elektriga ei küta. 1-2 aastat siis jõuab kohale ja kõik viskavad elektri radikad välja.
Kui keskkütte süsteemi ehitaks siis kohe kindlasti ikka nii nagu peab, ehk siis koos akumulatsiooni paagiga. Ma isiklikult nagu ei kujutanudki ennem ette, et teisiti kah oleks võimalik
Korstna teema??? Kas siis katlaküte eraldab mingi valemiga rohkem korstnast tossu kui tavalise ahikütte puhul??

Kas on siis mõningad tõsiselt halvad asjaolud millele ma ehk ei oskagi tähelepanu pöörata?

mida annaks teha kirjutas:Ise-enesest oleks võibolla mõeldav ka katel ja keskkütte süsteem pisike, sest asun esimesel korrusel ja meie keldriboks on kohe meie korteri all, seega saaksin torud ilma pikema keerutamiseta tuppa tuua...

Kas su majal üldse on korsten, mille kaudu hakata katlelt keldrist kütma? Teed oma korstna läbi ülevalt naabrite toa?

Urmas kirjutas:

mida annaks teha kirjutas:Ise-enesest oleks võibolla mõeldav ka katel ja keskkütte süsteem pisike, sest asun esimesel korrusel ja meie keldriboks on kohe meie korteri all, seega saaksin torud ilma pikema keerutamiseta tuppa tuua...

Kas su majal üldse on korsten, mille kaudu hakata katlelt keldrist kütma? Teed oma korstna läbi ülevalt naabrite toa?

Mainisin ju eespool, et hetkel on toas üks ahi mis ära ei küta elamist. Loogimiselt mõeldes on seega majal ju ka korsten. Ega mu elamine mingi suitsusaun ei ole, et kütan kütan ja siis pärast lasen suitsu akna kaudu välja
Majal on 4 korstent ja pea igas elamises on ka mingi tahkekütte küttekeha.
Kohe kindlasti ei teeks ma korstent läbi ülemiste naabrite elamiste. Pigem läheks metallkorsten maja taha mööda seina ülesse nõutud kõrguseni.

mida annaks teha kirjutas:Mainisin ju eespool, et hetkel on toas üks ahi mis ära ei küta elamist. Loogimiselt mõeldes on seega majal ju ka korsten. Ega mu elamine mingi suitsusaun ei ole, et kütan kütan ja siis pärast lasen suitsu akna kaudu välja
Majal on 4 korstent ja pea igas elamises on ka mingi tahkekütte küttekeha.
Kohe kindlasti ei teeks ma korstent läbi ülemiste naabrite elamiste. Pigem läheks metallkorsten maja taha mööda seina ülesse nõutud kõrguseni.

Noh, kas tuju on kohe parem, et ma ei lugenud su esimest postitust teist korda tähelepanelikumalt? Tuleb sul nüüd parem uni?
Aga minul on kaa 8-korteriga kahekordses majas 4-toaline korter (85m2), I korrus, katel keldris otse korteri kohal, põrandaküte, puud keldris, külmadega 1x päevas viskan puid alla, suurte külmadega 1,5x, pidevalt soe, puude prahti toas ei ole, enne oli kaks ahju. Vot nii! Tee järgi!

Veikko kirjutas:Miks siis kogu maja ei mõtle uuele ühtsele lokaalsele küttesüsteemile. Võimalik välja konteinerkatlamaja panna. Need korteritesse ja keldritesse elava tule katlad küll ei ole mõistlik.

Njahh!! Ilus ja kerge ju sedasi öelda aga tule sa tee siis sellistele selgeks.
Paraku elavad kogu asulas väga paljud sellised keda huvitab vaid alkopudel, peod-läbud ja iga päev uued mehed, pensionipäev või abirahad.
Meie majas konkreetselt 2 pensionäri, 4 alkohoolikut, 5 pohhuisti, 3 elunautlejat, mõningad tööinimesed.
Korteritest 3 on elaniketa, 2s elavad viinalembelised, 2s pensionärid, 2 sotsiaalkorterit, 2 üürikorterit. Maja 6s korteris elavad sekka ka lastega pered. 2 pere vanemad ei tööta, 2 perel töötab üks pereliige jne... Ühesõnaga pole kellegiga koostööd teha ühtse süsteemi rajamiseks.

Urmas kirjutas:

mida annaks teha kirjutas:Mainisin ju eespool, et hetkel on toas üks ahi mis ära ei küta elamist. Loogimiselt mõeldes on seega majal ju ka korsten. Ega mu elamine mingi suitsusaun ei ole, et kütan kütan ja siis pärast lasen suitsu akna kaudu välja
Majal on 4 korstent ja pea igas elamises on ka mingi tahkekütte küttekeha.
Kohe kindlasti ei teeks ma korstent läbi ülemiste naabrite elamiste. Pigem läheks metallkorsten maja taha mööda seina ülesse nõutud kõrguseni.

Noh, kas tuju on kohe parem, et ma ei lugenud su esimest postitust teist korda tähelepanelikumalt? Tuleb sul nüüd parem uni?
Aga minul on kaa 8-korteriga kahekordses majas 4-toaline korter (85m2), I korrus, katel keldris otse korteri kohal, põrandaküte, puud keldris, külmadega 1x päevas viskan puid alla, suurte külmadega 1,5x, pidevalt soe, puude prahti toas ei ole, enne oli kaks ahju. Vot nii! Tee järgi!

Postitus oli mõeldud huumoriga nii, et pole vaja ironiseerida!

Tekib küsimus, et kui sul endal ON siis sa peaks ju väga hästi teadma mis võimalusi on korstna mure lahendamiseks. Millest siis selline arvamus, nagu ma oleks mingi mega halb inimene ja plaaniks läbi teiste elamise viia oma suitsutorud??

See selleks...igaljuhul mind huvitas eelkõige see, et milline süsteem oleks mõtekas, milline on selle umbkaudne maksumus ( et teaks tasuvuse aega arvestada ) ja kui mugav see on. Seetõttu tulin ka siia arutlema ja nõu küsima. Tagamaks sullegi hea une võin öelda. Ükskõik mis küttesüsteemi ma ka ei ehitaks teen seda kooskõlastatult kaaselanikega ja üksnes nõuetele vastavalt! Nii, et rahulikke unenägusid!

mida annaks teha kirjutas:... Pigem läheks metallkorsten maja taha mööda seina ülesse nõutud kõrguseni.

Millegipärast olen 100% kindel, et mitte ükski valla ehitusnõunik (fassaadi muutus tuleb kooskõlastada) ei anna sulle selleks luba.
Urmas

Ahjaa veel, minu tead ei tohi sa ka Õ-Õ soojuspumba välisosa idee järgi ilma kõigi korteriomanike ja valla ehitusnõuniku/arhitekti nõusolekuteta paigaldada.Jällegi fassaadi ilme muutus!
Urmas

Urmas kirjutas:

mida annaks teha kirjutas:Mainisin ju eespool, et hetkel on toas üks ahi mis ära ei küta elamist. Loogimiselt mõeldes on seega majal ju ka korsten. Ega mu elamine mingi suitsusaun ei ole, et kütan kütan ja siis pärast lasen suitsu akna kaudu välja
Majal on 4 korstent ja pea igas elamises on ka mingi tahkekütte küttekeha.
Kohe kindlasti ei teeks ma korstent läbi ülemiste naabrite elamiste. Pigem läheks metallkorsten maja taha mööda seina ülesse nõutud kõrguseni.

Noh, kas tuju on kohe parem, et ma ei lugenud su esimest postitust teist korda tähelepanelikumalt? Tuleb sul nüüd parem uni?
Aga minul on kaa 8-korteriga kahekordses majas 4-toaline korter (85m2), I korrus, katel keldris otse korteri kohal, põrandaküte, puud keldris, külmadega 1x päevas viskan puid alla, suurte külmadega 1,5x, pidevalt soe, puude prahti toas ei ole, enne oli kaks ahju. Vot nii! Tee järgi!

Urmas, pane väike ona ja rahune! Ja katel ei saa sul kuidagi olla keldris otse korteri kohal, kelder asub ikka korteri all! Vot nii:)

Tomster kirjutas:...Ja katel ei saa sul kuidagi olla keldris otse korteri kohal, kelder asub ikka korteri all! Vot nii:)

Noh, järgmine tähenäksija või?
Urmas

Külaline kirjutas:

mida annaks teha kirjutas:... Pigem läheks metallkorsten maja taha mööda seina ülesse nõutud kõrguseni.

Millegipärast olen 100% kindel, et mitte ükski valla ehitusnõunik (fassaadi muutus tuleb kooskõlastada) ei anna sulle selleks luba.
Urmas

Noh kui mina ei saa luba selleks, siis peavad ju ka teise maja elanikud oma korstna maha võtma. Eksole. Seega kui paar maja eespool juba selline asi on siis ei saa nad ka mind keelata. Kas fassaad pole mitte üksnes maja esikülg???
Kui ma seda metall korstent rakendaks siis maja taha, kus keegi naguinii ei käi ilumeelt aretamas kuna seal üksnes rohtukasvanud võpsik ja koerte kakatamise rägastik
PS! Seda, et fassaadi muutus tuleb kooskõlastada seda tean, kuid kõik muutused ei lähe MUUTUSTE alla.

Külaline kirjutas:Ahjaa veel, minu tead ei tohi sa ka Õ-Õ soojuspumba välisosa idee järgi ilma kõigi korteriomanike ja valla ehitusnõuniku/arhitekti nõusolekuteta paigaldada.Jällegi fassaadi ilme muutus!
Urmas

Päris kindel pole kas on nii aga kui ongi siis siin juba küllaga isetegevust tehtud, sest majal on 2 korteril õhksoojuspumbad ( aga inimesed pole nendega rahul, ei kütvat ära ). Vastasmajal on ka 2 soojuspumpa. Ühel majal on rõdusein üle löödud laudisega. Nagu eespool mainisin on ühel majal ka metall korsten, ja ühel majal on maja taha ehitatud eraldi trepp teisele korrussele. Samuti on siin vahetatud aknaid hoopis teistsuguse "aknaruudu jaotusega" ja värviga! Nii, et siin neid ikka on neid "isetegevuslasi".

Ära arva, et päris iga muudatus vajab ehitusluba, valla nõusolekut ja kaaselanike nõusolekut. Näiteks rõdu kinniehitamine raamideta klaaselementidega - tee palju tahad, pole mingit luba vaja !

Tähendab, kuna see korsten on olemas ja kange tahtmine ahju katla vastu vahetada siis mõtle nüüd edasi kuidasmoodi see katlasoojus mööda tuba laial ajada. Ilmselt peale radika vist muud teha pole. On ka mingi põrandaliistud ja vbl veel mingi imeasjad. Et siis kuidas need veetorud laial ajada. Ja siis peab mingi pump seda vett ringi ajama. Muidugi saab ka nii teha, et pumpa pole aga siis on torud jämedamad ja katel peaks olema ikkagi keldris, muul juhul ei kipu see vesi ringi käima seal. Vahepeal uuri välja kus see korsten pihta hakkab, kas keldrist või sinu korruselt. Igasugu keelajate ja muud töllidega võib jama tulla aga kui väliselt midagi ei muutu siis pole neil mingit põhjust seal iniseda. Kui see radikate paigutus ja vee nendeni juhtimie on välja mõeldud siis tuleb hakata arvutama, et kui tuba on nii või naa suur siis kuipalju ta energiat vajab jne. Lühidalt kui suuri radikaid on vaja ja kui suurt katelt et seda kõik kütta saaks. Edasi on juba mõttekoht, et kas kütta iga päev mitu korda või üritada korraga suur hulk soojust teha. Esimene juhtum võtab vähem ruumi aga on rohkem sebimist. Teisel juhul on vähem sebimist aga ruumi võtab rohkem. Erinevus on siis akupaak. Veel on ka olema selline katel mis põleb aeglaselt, seesama Stropuva (mingi teine nimi on tal kah) ja selle puhul on justkui kaks asja korraga, et vähe sebimist ja pikalt sooja. Kindlasti on veel mingeid lahendusi aga sellest vast teised räägivad. Enne kogu asja kallale minekut uuri kui hea/halb see korsten on. Kellegil keelati alles paar päeva tagasi ahju kasutamine ära, et pidavat ülejäänud maja maja põletama.

Näedsanüüd, külaline "mida annab teha", ise ka ei loe minu postitusi tähelepanelikult.
Ma ju kirjutasin: "...minu tead ei tohi sa ka Õ-Õ soojuspumba välisosa idee järgi ilma kõigi korteriomanike ja valla ehitusnõuniku/arhitekti nõusolekuteta paigaldada.Jällegi fassaadi ilme muutus!" Parandan sõna "idee" sõnaks "seaduse".
See, et palju sinu ümber tegelevad isetegevusega, ei anna õigust sulle samamoodi käituda.
Urmas