Ehitusfoorum

Tere,

Kas keegi oskab öelda kui kiiresti peaks olema tunda, et põrandaküttekaabel töötab? Enne termostaadi ühendamist kontrollisin takistuse ära. See oli ligilähedane sellele, mis kaablil kirjas. Rikkevoolukaitse ei rakendu, termostaadil punane indikaator põleb, isegi klõps on kuulda kui termostaat lülitub aga mida pole see on käega katsutav soe. Kas keegi oskaks nõu anda? Ise mõtlesin ampertangidega voolu mõõta aga selleks peaksin need laenama või ostma Kas võib olla, et termostaat jukerdab? Mida veel võiks proovida?

Mis kaabel kui paksult kaetud jne? Vb võtab kaua aega soojenemine?

24 tunni pärast peaks päris kuum olema, kui termostaadi lõppu keerad.

Ise mõtlesin, et kisun veel korra termostaadi seinalt maha. Mõõdan uuesti takistuse ja pinge kaabli otsadel ära. Siis saan teada kas asi kaablis või termostaadis. Ma loll ei osanud täpset marki karbilt meelde jätta, vaatasin vaid võimsust ja takistust Ligemale kilovatine kaabel oli ja põrandat on natukene vähem kui 10 ruutu. Üritasin 8-10 cm betoonikihti valada (aluspind polnud päris tasane) ja armatuuri, kuhu külge kaabli sidusin rihtisin kusagile sinna keskele, see oleks siis 4-5 cm peale. Minu enda loll talupojaloogika ütleb, et kui kaabel mingit sooja annab, siis peaks seda käega tunda olema

Võimalus, et kaabel või termostaat vigane oleks, on väga väike. Pigem otsi vigu ühendustes, ise ühendasid ilmselt?

Ise ikka. Termostaadil oli skeem kenasti ühendusklemmide juurde joonistatud aga loomulikult kontrollin ühendused kah üle.

Soojustus on all? Ampertangide asemel võid vooluarvestit kasutada - ülejäänud suuremad tarbijad välja ja peaks märgata olema, kui kaabel rakendub.

kodutu kirjutas:Üritasin 8-10 cm betoonikihti valada (aluspind polnud päris tasane) ja armatuuri, kuhu külge kaabli sidusin rihtisin kusagile sinna keskele, see oleks siis 4-5 cm peale. Minu enda loll talupojaloogika ütleb, et kui kaabel mingit sooja annab, siis peaks seda käega tunda olema

Kas sa ikka soojustasid betoonpõranda aluse ja kuljed korralikult ära ja küttekaabli võimsus on valitud õigesti ? Keerdude vahe, betooni paksus. Kõigest sellest oleneb, kui kiiresti põrand soojsks läheb. Aastaid tagasi tagasi kutsuti mind vaatama ühte põrandat, kus omanik kurtis, et põrand ei lähe soojaks või läheb väga visalt. Tuli välja,et ta tegi alt kehva soojustuse ja valas liialt paksu põranda ja soojus hajus põranda alla.

Olaf kirjutas:ja soojus hajus põranda alla.

See väide on tõesti ennekuulmatu.
Teemaalgatajale - kas tõesti ei ole põrand ÜLDSE soe? Vaata oma ühendused veelkord üle. Kaablit valamise ajal katki teha on ikka päris raske (ilma ketaslõikurita).

Küülaline kirjutas:

Olaf kirjutas:ja soojus hajus põranda alla.

See väide on tõesti ennekuulmatu.

Pean parandama
... "alla" on muidugi vale öelda, õigem oleks öelda "palju soojust hajus põrandasse , nii et pealt jäi põrand leigeks "

kui kaabel mingit sooja annab, siis peaks seda käega tunda olema

Et kust kohast? Termostaadi tootja ja mark ning Sinu ühendusskeem,veel parem pilt?
Imelik.

Mul kohe selle teema kohta kys. Sai tehtud yks vannitoa põrand, juhendis oli et segu võiks olla max 20mm. Olude sunnil on hetkel 15-25mm. Aga polnud öldud, kas se eon koos plaadiga v ilma? Kui nyyd on puusse , mis siis toimub, kas põrand soojeneb lihtsalt kauem v ei lähegi piisavalt soojaks? Kõik mõttet teretulnud

cartman kirjutas:Mul kohe selle teema kohta kys. Sai tehtud yks vannitoa põrand, juhendis oli et segu võiks olla max 20mm. Olude sunnil on hetkel 15-25mm. Aga polnud öldud, kas se eon koos plaadiga v ilma? Kui nyyd on puusse , mis siis toimub, kas põrand soojeneb lihtsalt kauem v ei lähegi piisavalt soojaks? Kõik mõttet teretulnud

Ei usu, et 10mm kõikumine asja totaalselt p-se keerab. Kui soojustus korralik ja muud asjad kah mitte viimase piiri peal ei ole, siis paksem betoon soojeneb kauem ja vastavalt ka jahtub kauem(salvestusvõime suurem, saab ehk mõelda odavama elektriga üleskütmisele). Kui soojustus vilets, siis paneb soojus jah sinnapoole minema, kuhu kergem minna. Õhk on kindlasti halvem soojusjuht, kui maja betoonkonstruktsioonid. Seega Olaf-i jutu kiidan heaks, olen isegi korduvalt selliste probleemidega kohtunud.
Muide, kogu see jutt käib ka muu soojuskandjaga põrandakütte kohta.
Ärge siis säästke soojustuselt!

All on ca 70mm betoooni, mis alt ja kylgedelt benoga soojustatud. Peale sai 5000 kadled tehtud, mis olenevalt asukohast on 15- 25mm paksud. Selle sees on võrgul kyttekaabel. Täpsemaid andmeis ei mäleta. Kui kytmine kestab lihtsalt pikaemalt siis pole hullu, peaasi, et põrand aikka soojaks saaks.

cartman kirjutas:All on ca 70mm betoooni, mis alt ja kylgedelt benoga soojustatud. Peale sai 5000 kadled tehtud, mis olenevalt asukohast on 15- 25mm paksud. Selle sees on võrgul kyttekaabel. Täpsemaid andmeis ei mäleta. Kui kytmine kestab lihtsalt pikaemalt siis pole hullu, peaasi, et põrand aikka soojaks saaks.

Ega Sa ometi ei avalda, kui paks on beno, kui palju põranda pinda ja ruumi kõrgust, kütte võimsusest rääkimata

Tegemist vannitoaga, msi palkmajas. Seinas 66mm karkass koos villaga. Ise alus põrandat ei teinud aga 100 v 150mm on betooni all benot, kylgedel 50mm. Ruum on ca 4m2, kõrgus veel lahtine aga tuleb maast- soojustuseni 220cm max. Lakke 200mm villa, vähemalt. Kyttemati võimsust tõesti ei tea aga koridori oma, 2,1m2 oli vist 300w, vannitoas lihtsalt nats alla 4m2 matt.

cartman kirjutas:Tegemist vannitoaga, msi palkmajas. Seinas 66mm karkass koos villaga. Ise alus põrandat ei teinud aga 100 v 150mm on betooni all benot, kylgedel 50mm. Ruum on ca 4m2, kõrgus veel lahtine aga tuleb maast- soojustuseni 220cm max. Lakke 200mm villa, vähemalt. Kyttemati võimsust tõesti ei tea aga koridori oma, 2,1m2 oli vist 300w, vannitoas lihtsalt nats alla 4m2 matt.

Mina omale oleks põrandakütte alla 2x rohkem pannud. Isegi kortermajas, kus alumine korter nagunii kütab, on 100-150mm väga alumise piiri lähedal.
See "alla 4m2" siis kuskil 500W vast? Vannitoa betoonpõrandasse paneks mina 100-150w/m2. Arvestades seda, et sinna ka hea ventilatsioon ära kulub, siis parem juba ülemise piiri lähedale. Hinnavahe sellise pinna juures nagunii tähtsusetu.

Veel!
Küttekaabli paigaldamisel arvesta järgmisi asju:
*Ära ometi kusagile pealt suletud koha alla(vann, kapp, dushialus, wc pott jne.) kaabelt pane, põleb varsti ära. Kui ei kasuta isereguleeruvat.
*Ära pane liiga seina lähedale - võib hakata plaate murdma!
*Ära pane liiga lähedale kanalisatsioonile, kuivatab ära! Tekivad ummistused ja kuivatab haisulukud ära.
*Ära lülita sisse enne, kui põrand on kuivanud. Tegelikult, ettevaatlikult võib, kui on hää tuulutus, aga tunde järgi...

Kui põrand juba valatud, siis proovi ära, vaata mis juhtub, Sinu olukord pole lootusetu...

Tugevamad teoreetikud võiksid kommenteerida ja täpsemaid arvutusi avalikustada!

No hetkel on varjant kleepida uus matt ja see kergelt tasandusega yle+plaat..... Need asjad on kõik tehtud, nagu kirjeldasid. Koridori matt on 150w ruut, pakun et vannitoa oma umbes sama, kuna matid samad, eri ruudud. Aga kui pakendil oli kirjas et 20mm siis kas see on mõeldud koos plaadiga paksus? Selle kohat polnud mitte mingit infot, ainult yks, puuudlik lause.

cartman kirjutas:No hetkel on varjant kleepida uus matt ja see kergelt tasandusega yle+plaat..... Need asjad on kõik tehtud, nagu kirjeldasid. Koridori matt on 150w ruut, pakun et vannitoa oma umbes sama, kuna matid samad, eri ruudud. Aga kui pakendil oli kirjas et 20mm siis kas see on mõeldud koos plaadiga paksus? Selle kohat polnud mitte mingit infot, ainult yks, puuudlik lause.

Oh jessas, mida Sa mässad, kutsu mõni pädev inimene appi. Ma ei julge enam soovitusi jagada ennem, kui ise olukorda näinud pole...
Need karbil olevad kirjad suht suvalised, asjale tuleb ikka loominguliselt läheneda
Ah jah, unustasin, üleskütmisel abiks ka IR-termomeeter või paremal juhul termokaamera

Mida see pädev inimene peaks aitama? Põrand on valatud, hetkel ongi kys, et kas reelselt on võimalik, et põrand normaalselt soojaks läheb v ei. Paarilt inimeselt, kes tegeleb myygiga kysisin ja nemad ytlevad, et läheb, lihtsalt kauem läeb aega. Teine jälle ytleb , et mida õhem, seda parem.

cartman kirjutas:Mida see pädev inimene peaks aitama? Põrand on valatud, hetkel ongi kys, et kas reelselt on võimalik, et põrand normaalselt soojaks läheb v ei. Paarilt inimeselt, kes tegeleb myygiga kysisin ja nemad ytlevad, et läheb, lihtsalt kauem läeb aega. Teine jälle ytleb , et mida õhem, seda parem.

Kui inimne teleb müügiga, siis eeldab see seda, et tal on südametunnistusepeetus . Müügimehed, ärge maha lööge, see oli sõbralik õel vihje käitumisharjumustele
Olen ise kah viimased mõnikümmend aastat müügitööd teinud...

Kui valatud ja kaabel sees, siis las kuivab ära ja lülita järgi, mis muud

cartman kirjutas:No hetkel on varjant kleepida uus matt ja see kergelt tasandusega yle+plaat..... Need asjad on kõik tehtud, nagu kirjeldasid. Koridori matt on 150w ruut, pakun et vannitoa oma umbes sama, kuna matid samad, eri ruudud. Aga kui pakendil oli kirjas et 20mm siis kas see on mõeldud koos plaadiga paksus? Selle kohat polnud mitte mingit infot, ainult yks, puuudlik lause.

Olen mõned küttematid paigaldanud häda sunnil (tuttavale). See küttematt on minu arvates niivõrd tihedate loogetega, et seal küll ei tohiks mingeid sooja/külmatsoone tunda, isegi kui matile ainult õhuke kiht peale teha+plaat. Ühel WC-l ja vannitoal (eraldi ruumid) läks peale vist mingi 5-10mm segu+plaat ja avatud planeeringuga köök-elutoas pidin tegema köögi osa minimaalse kõrgusega ehk põhimõtteliselt kleepisin mati põrandale (2x kipsplaat) kergelt seguga üle ja plaat peale. Tuttav pole igatahes 5-6 aastat (ei mäletagi enam täpselt) nurisenud. Sugulasel läks vannitoa põrandale peale vana põranda väljalammutust peno, mingi kiht betooni (ei teinud mina), selle peale küttematt, kerge valu seguga ja plaat. Tema juures käies on küll jalgealune isegi väga soe (isiklikult mulle ta susse pole eraldanud, sellepärast tunnen sooja).

Tänud kaasamõtlejatele!
Soojustuseks on põranda all 300 mm kergkruusa mille peal kangas. Termostaat on skaalaga kuni 40 kraadi. See on umbes selline temperatuur mida käega väga ei tunne. 3-4 tunniga oli põrand leige aga kuna mul katusealune veel soojustamata, siis nii soojaks asi ruumi kütta ei suutnud, et termostaadi vahepeal välja lülitaks.