Ehitusfoorum

kokku 3 boksi a 135m2 mis oleks vaja soojaks kütta.Kõrgus kahes boksis 7 m ja ühes 3,5m. Ühte boksi peaks saama 18 kraadi aga teistes võib vähem olla tiba.Hetkel on kokku 4 õhksoojuspumpa aga need on muarust mõtetu teema.Mõtlesin,et paneks ioonküttekatla ja kaloriiferid

Ahah. Soovikorral saama ka nii ilmselt (kui "särtsu" ja raha jagub).

insippo kirjutas:kokku 3 boksi a 135m2 mis oleks vaja soojaks kütta.Kõrgus kahes boksis 7 m ja ühes 3,5m. Ühte boksi peaks saama 18 kraadi aga teistes võib vähem olla tiba.Hetkel on kokku 4 õhksoojuspumpa aga need on muarust mõtetu teema.Mõtlesin,et paneks ioonküttekatla ja kaloriiferid

Vajaliku küttevõimsuse arvutamiseks peaksid ikkagi kubatuuri arvestama. Peaks olema minimaalselt 7 Fujitsu Nocria 9 kW-se max-võimsusega õhksoojuspumpa, siis poleks teema mõtetu. Kui on mõtekas otseelektriga kütma hakata, siis lase käia.

hetkel on 3 4kw ja 1 6kw pumpa. Lisada juurde neid on hetkel raha vähesuse tõttu võimatu. Pakun,et puukütte katelt ei lase ka keegi sinna tossama panna. Mõte on veel gaasi puhurit proovida. Arvutused näitavad,et 50 kw peaks aitama

insippo kirjutas:hetkel on 3 4kw ja 1 6kw pumpa. Lisada juurde neid on hetkel raha vähesuse tõttu võimatu. Pakun,et puukütte katelt ei lase ka keegi sinna tossama panna. Mõte on veel gaasi puhurit proovida. Arvutused näitavad,et 50 kw peaks aitama

Mis soojustus sul hoonel on. Sellistel ruumidel tavaliselt suured uksed mis pidevalt lahti käivad. Mis metoodikat kasutasid, et 50 kw kulu saad ja mis külmakraadiga see arvestatud.

Neilt 4-lt olemasolevalt Õ-Õ soojuspumbalt saad -10…-15C välistemperatuuril ehk vaid viiendiku vajaminevast 50 kW-st ja sellestki läheb suur osa kõrgete lagede kohale..
Kas see bokside 7 m-ne kõrgus on tootmistegevuseks vajalik? Kui ei, siis oleks ehk mõistlik köetavat kubatuuri vähendada ja ehitada soojustusega vahelaed. Kui see kõrgus on vajalik, siis peaks mõtlema põrandates toimiva kütte peale, sest ilmselt on sobivat temperatuuri vaja eelkõige ruumis töötavatele inimestele.
Kui finantsid lubavad, oleks kindlasti soovitav muuta soojapidavamaks ka välispiirded.
Baloonigaasil ja naftal töötavad heitgaaside väljutusega soojapuhurid sobiksid küll soojuspumpadele abiks, aga nende kütte kWh hind tuleb lõppkokkuvõttes lähedane otseelektriga töötavatele ja ostuhinnas odavamatele el-kalorifeeridele.

maja on meil rendil.Ühes boksis sai lagi toodud allapoole.Tõmbasin trossid postide vahele ja peale panin peno tahvlid 1200x3500x50.Maja on soojustatud 100 mm penoga.Selle 50 kw arvutasin Masteri puhurite reklaam brozüürist.Tegeleme big bag-de tootmisega, õmbluse teema.Eelmine talv oli elektri arve 10 000 ja ega ei olnud soe.Asukoht oli meil ka teine.Sitem.Saaks sellise raha eest soojaks uue putka oleks OK. Ioonkütte katel ja kaloriiferid võik maksta palju ? Muidugi ei pea asjad olema uued.Heameelega vahetaks soojuspumpade vastu midagi.

insippo kirjutas:... Mõte on veel gaasi puhurit proovida. Arvutused näitavad,et 50 kw peaks aitama

Mina kahtleks natuke gaasipuhuriga kütmisel. Miks? Sellepärast, et gaasi põlemisel eraldub palju veeauru. Kunagi ammu panin ka kütmata ruumi ballooni otsa käiva gaasisoojendi ja hommikuks oli pahtel seinas soe, aga sama märg.

Lgp Insippo, soovitaks pöörduda projekteerija poole, kes vaataks onni üle ja teeks ettepanekud soojustamiseks.
See et Sa panid vahelaeks 50 mm penot näitab et Sa ei tea maja ehitamisest ega mõistest soojapidavus , rääkimata tuleohtlikkusest , mitte muhvigi.

insippo kirjutas:Mõtlesin,et paneks ioonküttekatla ja kaloriiferid

Elektriga kütmine on mõttetult kallis, isegi arvestades suht väikeseid kulutusi seadmete muretsemiseks ja väljaehitamiseks. Ka gaasiga kütmine on kallis.
Lingilt "http://www.estivo.ee/?squares=405" nähtub, et kulutused erinevad kordades.
Kasuta odavamaid kütteliike, näit puitu ja bullerjanahju. Oma kogemuste põhjal võin öelda, et ta annab vägevalt sooja. Kasutatud ahju saab kätte soodsa hinnaga. Lisandub metallkorsten ja paigaldus.
On see kindel, et omanik ei anna luba metallkorstna + ahju paigaldamiseks.
PS. Lingil toodud võimsuse arvutus on toodud 2,5 m kõrguse lae puhul

insippo kirjutas:Tegeleme big bag-de tootmisega, õmbluse teema.Eelmine talv oli elektri arve 10 000 ja ega ei olnud soe.

Riputa töötsoonide kohale sobilikule kõrgusele infrapunakiirgurid - vähemalt inimestel soe.

Ka gaasikiirgurid võiksid ju vist kõne alla tulla.

Mõte selles, et kiirgurid soojendavad ümbritsevaid pindu enne kui seda õhku, mis lae alla jalga laseb ja külmad madalamad pinnad oma "murega" üksi jätab

mõtlen ikka seda gaasipuhurit,50kw.Eks ole näha.Ostma ei kipu enne kui rendi omaga saab katseid tehtud.Rendi pind ja ei kipu eriti kalleid asju ostma.Miski aeg ikka plaan oma tootmispind ehitada EAS-i toetusel.

insippo kirjutas:mõtlen ikka seda gaasipuhurit,50kw.

No kui mõte kindel, siis kindel - ehk annad aga talvepoole teada, mida tegid ja kuidas õnnestus?

Et teistel ka huvitav tulemustest teada saada.

eks ma ikka annan teada

Olaf kirjutas: ......
....Lingilt "http://www.estivo.ee/?squares=405" nähtub, et kulutused erinevad kordades.
......

ilus kalkulaator.
Huvitav - kõikide tahkekütuste puhul on süsteemi amortisatsioon sama ...?
Ilmselt eeldab ka halupuidu puhul vesikeskküttesüsteemi?

Ja soojuspumba all peetakse silmas õhk-vesi või maapumpa.

Oma äsjase 80 ruuduse korteriprojekti puhul arvan, et kui ka 4 õ-õ pumpa oleksin paigaldanud (igasse ruumi ühe), siis amordisumma nii suur ikka ei tuleks.
Kas täna ei saa mitte öelda, et õ-õ pump maksab samapalju kui tema aastane elektrikulu?
OK - tema 2 aasta elektrikulu?

Soojuspumba COP on seal võetud (105/44) 2,38.
Kas õ-õ või õ-v veavad aasta keskmiseks 2 välja?

Kas õ-õ pumba vastavad numbrid seal tabelis ei peaks olema 44 € kütusekulu ja 10 € amorti MWh kohta?

trebla kirjutas:Kas õ-õ või õ-v veavad aasta keskmiseks 2 välja?

Sõltub aastast - kui aasta keskmine temperatuur on üle -15 kraadi, siis VTT andmetel üldiselt näivad ÕSP-id vedavat 2,0 energiategurina välja küll.

madis64 kirjutas:
Sõltub aastast - kui aasta keskmine temperatuur on üle -15 kraadi, siis VTT andmetel üldiselt näivad ÕSP-id vedavat 2,0 energiategurina välja küll.

Eesti on õnneks veidi soojem paik : http://www.emhi.ee/?ide=6,299,302

insippo kirjutas:mõtlen ikka seda gaasipuhurit,50kw.Eks ole näha.Ostma ei kipu enne kui rendi omaga saab katseid tehtud.Rendi pind ja ei kipu eriti kalleid asju ostma.Miski aeg ikka plaan oma tootmispind ehitada EAS-i toetusel.

Siis millist gaasipuhurit ?
Kas Sa siis aru ei saa et põlemisprotsess on kütuse ja õhu segunemine , mille tulemusel tekkivad jääkproduktid.
Kui Sul majal mingit projekti ei ole ja ruumis selle "kütmise" tulemusel õhk puudub ning on vaid nt veeaur ja jääkproduktid ja õmblejad, siis ma kardan küll et tagajärgede eest vastutab ikka see kes selle asja välja mõtles.

Gaasipuhur võib ju olla kuid siis tuleb suitsugaas õue juhtida , nii nagu katlalgi st milline vahe siis sellel "gaasigeneraatoril" ja halukatlal või pullerjanil on ?
Pealegi on generaatori ehitus tavaliselt selline et korstent ei ole ette nähtud st suitsukäigu isetegevuslikul pikendamisel läheb põlemine paigast ära ja tahmab kolde st soojusülekanne halveneb järsult.

Nt metaani põlemisel tekkib lisaks CO2-le ühe m3 gaasi kohta 6 l vett (veeauru) ,see ju sadestub ruumidesse.
Propaani põlemisjäägid on ohtlikumad .

Kui jutt on tootmisruumi kütmisest siis ei saa seda samastada gaasipliidil veekannu soendamisega.

Tere
Tootsmis hoones soovitatavalt kasutatda kaloriifereid ning kui tahad kütta elektriga soovitav lisada alternatiivkütte võimalus.
Arvestades kubatuure saab välja arvutada kaloriiferite võimsusvajaduse ning seejärel kütteallika võimsusvajaduse.
Edu

usr1 kirjutas: Arvestades kubatuure saab välja arvutada kaloriiferite võimsusvajaduse ning seejärel kütteallika võimsusvajaduse.
Edu

Eks tuleks ikka tera välispiirde soojapidavusega samuti arvestada.
Samuti tuleks silmas pidada kas investeeritakse aastase perspektiiviga või pikemaga. Kas ehk hoone omanik ei oleks huvitatud vähemalt osaliselt kulude endakanda võtmisest.

Ma arvan, et lihtsam vahetada rendipinda ja võtta need kus puuduvad sellised probleemid.

Veikko kirjutas:Ma arvan, et lihtsam vahetada rendipinda ja võtta need kus puuduvad sellised probleemid.

Insippo just sai need ja ehitas hoolega.

Nüüd panete insippo tõsiste probleemide ette ja kui ta küttekuluda alandamiseks lahendust ei leia, kolib oma kotitegemisega soojemasse odava tööjõuga paika - India, Tai, Pakistan vms.

Endal oli kunagi õlipõletiga soojapuhur millega puhusin ventilatsiooni sissepuhke torustikust sooja õhu ruumidesse. Puhuril muidugi korsten oli juhitud hoonest välja. Toimis laitmatult, ülikiirelt ruumid soojaks. Täna vast ahjuküte tuleks elektrist vast odavam. Kuna elektrivõimsust ei olnud objektil sellest ka tingitud õliküte.

Insippo! Varasem "külalise" postitus :

Külaline kirjutas:Lgp Insippo, soovitaks pöörduda projekteerija poole, kes vaataks onni üle ja teeks ettepanekud soojustamiseks.
See et Sa panid vahelaeks 50 mm penot näitab et Sa ei tea maja ehitamisest ega mõistest soojapidavus , rääkimata tuleohtlikkusest , mitte muhvigi.

- oli ju karm aga õiglane!
Kui ei soovi töökaitse, tuleohutuse jne. inspektsioonidelt hiigeltrahve saada, peaksid ikkagi mõne kompetentse küttefirmaga konsulteerima. Otseküttega, ilma heitgaaside korstnaga väljutuseta metaani, propaani (või ka nafta) baasil töötavat puhurit katsetades tee nö "loomkatse" kõigepealt iseendaga ja säti oma ööbimine neisse katseaparaadiga töötavatesse ruumidesse, muidu jääd ka peale vangis istumist maksma eluaegset kompensatsiooni kanderaamil jalad ees välja viidud töötaja(te) ülalpeetavatele.
Kui seal üksi õmblemisega tegeled - pole probleemi, vaata ainult, et toote-tolmu põlengut ei teki ja kustutid läheduses on!