Ehitusfoorum

Kumb tuleb reaalselt odavam ja parem katus, majaks kahekordne palkmaja.
Katuse pinda ca 180 ruutu.

Tänud.

kivi

reaalselt peaks ikkagi plekk tulema odavam. nii töö kui materjali poolest. reakivi hind võib ju olla odavam, ent harja, otsa ja muud erikivid teevad kivikatuse plekist ikka oluliselt kallimaks.

see on nüüd küll natukene reklaam, ent umbakudse hinna saab viilkatused.ee lehelt suht väikese vaevaga:

http://viilkatused.ee/katuse-hinnaparing/

See sõltub katuse keerukuses ja paljust muust, mida peaks kohapeal vaatama. Kivi tasuks üldiselt eelistada,sest ega ta palju hooldamist just ei vaja. Üldistada,aga nii tähtsaid asju väga lihtsalt ei saa.

Palkmajale paneks kindlasti kivikatuse oma raskuse pärast-surub palgid kokku

Kokkusurumise juures tuleks, aga arvestada vajumist korstna ühenduses. Üks katus vajus 5 aastaga 14 cm. Tegelikult vajub iga uus puumaja 2-5 cm. ja sellega tuleb alati arvestada( seepärast tehti vanasti keskmised sarikad meelega kõrgemad, et hiljem sirgem mulje jääks).

Otsustamisel pead ikkagi selgeks tegema, kumba sa tahad-kas head või odavat. tihtilugu juhtub nii, et need kaks on teineteist välistavad.

ise eelistan muidu kivi, subjektiivselt, tema heade omaduste pärast.

Mina olen plekksepp ja soovitan ka kivi tihtilugu,sest kivi tuleks üldkokkuvõttes mõtekam, aga kui näiteks palju neelusid, vintskappe, korstnaid jne. , siis ikkagi mõtekam valtskatus valida, sest pole vaja ka aluskatust ehitada.

Milline, aga oleks, siis kindlapeale hea ja vastupidav kivi, mida soovitada julgeks?

majavana kirjutas:Kumb tuleb reaalselt odavam ja parem katus, majaks kahekordne palkmaja.
Katuse pinda ca 180 ruutu.

Tänud.

Kivile pakutakse täna ka väga head hinda
http://www.monier.ee/katustest/renoveer ... iviga.html

Ise ka ausalt kivi poolt!!! Töömaht küll paigaldamisel suurem aga üldmulje jääb parem ja ka usun,et vastupidavam. Ja plekk pidi ikkagi kolisema

Plekki saab nii ka paigaldada, et ei kolise ja nõudlikum klient valib 0,6 mm. pleki, mis ei kolise nagunii.

Robi 1 kirjutas:Plekki saab nii ka paigaldada, et ei kolise ja nõudlikum klient valib 0,6 mm. pleki, mis ei kolise nagunii.

...sellist marki plekk näiteks

taastaja: see ei ole mitte mingi pleki mark, et sa teaksid.

plannja on rootsi profileerija (sama näiteks mis eestis on toode), mis vist kuulub SSAB -le. ainuke asi mis seal näidatud on, et tegu on 0,60 mm paksu plekiga ning tsingikiht on 350 g/m2 kohta. selliste andmetega plekk võib olla näiteks profileerimise jaoks täiesti sobimatu!

kui rääkida valtskatusest, siis peaks olema terase margiks DX51D, kui on tegu lihtsa viilkatusega. kui on juba keerulisem ning palju käsitööd, siis peaks olema terase margiks DX52D, mis on pehmema seguga.

minu isiklik arvamus, on see, et ega see 0,60 oluliselt 0,50 parem ei ole. kui asi on juba nii kaugel, et tsingi all olev teras roostetab, siis ega see 0,1 mm enam ei päästa. pigem tuleks vaadata, mis on müüdava pleki tegelik paksus. vastavalt EN (täpset ei mäleta, aga selle järgi eestis müüakse) võib olla paksuse kõikumine 0,60 mm puhul kuni 0,06 mm ehk 0,54 veel läheb 0,60 mm alla!

0.6 jääb katusel palju siledam küll aga tööd ja vaeva on temaga tunduvalt rohkem. Vaev tasub siiski ära.
Seda pehmemat, plekksepaplekki kasutatakse siiski Eestis veel harva, sest on 20 prossa kallim.

0,60 mm paksuse tavalise DX51D plekiga ei ole võimalik näiteks paane topeltvaltsiga jätkata. ja pehme plekk on täiesti saadaval ningi hind ei ole mitte 20% kallim. Z350 0,50 mm DX51D ja DX52D hinnavahe peaks hetkel olema ca 0,2 eur m2 kohta.

nii et mina ei näe mingit põhjust seda kõvemat plekki enam üldse kasutada.

Võibolla tõesti on hind veidike tasakaalustunud ja tore siis.
Jäigemast 0,6 plekist saab püstivalsid teha , aga muud nikerdamist ei tasu küll sellest ette võtta .

Plekk margiga 52 on meite turul saada olnud nüüd vist juba 12 aastat küll. Ennempi sai pehmemat terasplekki ainult nii, kui tellisid 15 tonni, siis pandi liin käima...
Keerulise katuse mõistest on üheselt võimatu aru saada...kes ikka tõsiselt keerulist käsitööd harrastab, selle jaoks on plekk 52 juba mõnda aega "eilne päev" olnud.