alusplaadi armeering

[Juura]

Tere!
On tekkinud mõnigased kõhklused ja mõtlesin siit arvamust küsida.Vundament on valatud ja plaan selle peale kandev plaat 8x11m valada.
Plaadi alla tuleb plaanitavate ruumide asukohtadesse veidi madalama süvisega vundamendid ja plaadi keskele jääb 2x2 m ahju alune vundament.
Vundament on seest täidetud ehitusliivaga ja sinna peale tuleb ka hüdroisolatsioon ,mis katab kogu plaadi aluse pinna.Plaadil on siis ka esimese korruse Fibo seinte kandmise ülesanne,kuhu toetuvad teise korrusepõrandatalad 100x 200 ja vaheseinte asukohas on siis nagu eelnevalt ka kirjas juba a50 cm sügavusega vundament plaadile toeks.Suure toa alune osa on nagu kõige sellisem vähem kandvam,kus see plaat siis jääb ilmselt 4 x 4 m ulatuses hetkel nagu liivatäidisele aga täitepinnase aja jooksul vajumisel siis õhku rippuma.(vist)
Praegu on kavas plaadi armeerimiseks kasut.5mm 150x 150 aramtuurvõrku ja 8mm aramtuurvardaid umbes 50cm sammuga selle plaadi armeerimiseks.Kas see ei jää natuke lahjaks?

[rokikas]

Selle segapudru mõistmiseks peaks projekti nägema.

[Urmas]

...On tekkinud mõnigased kõhklused ja mõtlesin siit arvamust küsida....Praegu on kavas plaadi armeerimiseks kasut.5mm 150x 150 aramtuurvõrku ja 8mm aramtuurvardaid umbes 50cm sammuga selle plaadi armeerimiseks.Kas see ei jää natuke lahjaks?

Kas sa ei arva, et kui midagi läheb tõesti nihu (kõik vastajad hakkavad takka kiitma, et sellest armatuurist küll ja küll ja võid raha raiskamise asemel isegi veel vähem panna) ja sa otsustad kahjunõude esitada, siis arvesta, et selle foorumi kasutajad on igasuguste soovituste negatiivsete tagajärgede vastutusest priid poisid. Oma kõhklustele arvamuse saamiseks võiksid ikka pöörduda kellegi ametlikuma poole. Kui sa lähed oma projekteerija juurde ja ütled, et näe, VE foorumis soovitasid "anonüümsetest külalistest" kasutajad hoopis teistmoodi teha, siis mina saadaks projekteerija asemel sind pikalt ja soovitaks lasta projekt ümber teha VE foorumlastel ja ehitada selle järgi. Muideks, see on vägagi võimalik ja saab ka korraliku maja, kui oskad terasid sõklatest eraldada.

[maik]

edit; "Vundament on seest täidetud ehitusliivaga ja sinna peale tuleb ka hüdroisolatsioon ,mis katab kogu plaadi aluse pinna."

Tahaks teada, mis-moodi liivale saab paigaldada hüdrot?

[lMaxl]

edit; "Vundament on seest täidetud ehitusliivaga ja sinna peale tuleb ka hüdroisolatsioon ,mis katab kogu plaadi aluse pinna."

Tahaks teada, mis-moodi liivale saab paigaldada hüdrot?

Pm. saab, kunagi miskis teemas kribasin uitmõtte, et kasutada SPS materjali liival ja sellele valu või peno+ valu peale (käsitlisel oli mittetoetuv plaat, eesmärk oli optimeerida, et ühe valuga saaks põranda kuivaks).
Isegi professorid polnud väga kurjad ideed komenteerides.

Max

[Juura]

edit; "Vundament on seest täidetud ehitusliivaga ja sinna peale tuleb ka hüdroisolatsioon ,mis katab kogu plaadi aluse pinna."

Tahaks teada, mis-moodi liivale saab paigaldada hüdrot?

See hüdroisolatsioon on rullis nagu katusele panna aga laotame tervele majaalusele laiali,liimin peno külge ja penole panen eelnevalt need plastist seinatüüblid külge,mis siis jäävad betoonivalu sisse.Need hakkavad liivatäidise võimaliku vajumise puhul hoidma hüdroisolatsiooni materjali liimituna peno külge betoonplaadi all,et see koos pinnase vajumisega plaadist eemale alla ei vajuks.
Projekteerijalt võiksin ju küsida,aga kahjuks pole ta enam kättesaadav ja pole veel suutnud kellegi teise kontakte otsida.Seepärast mõtlesingi kõigepealt siit õngitseda aga paistab,et sai liiga segane jutt
Põhimõtteliselt mõtlesin,et kas on miskit betooni armeerimise standardmudeleid ka,et näiteks,kui on plaadi paksus 10 cm ja gabariit mõõdud 8x11m ,siis mis sammuga vardaid ja millise silmaga ja läbimõõduga võrku pannakse mingisugsele kõrgusele betoonivalu sisse.Või kui on kandva otstarbega valatav betoonplaat siis mitu varrast või millist võrku sinna mis mõõtudel paigaldatakse ning kas see siis on vastavalt mingitele koormustele näiteks 10 või 15 cm paks või hoopis 20 cm.

[rokikas]

gabariit mõõdud 8x11m

See on ikka päris suure mõõduga kandeplaat. Kui oma raha loed siis telli korralik joonis.

See hüdroisolatsioon on rullis nagu katusele panna aga laotame tervele majaalusele laiali,liimin peno külge ja penole panen eelnevalt need plastist seinatüüblid külge,mis siis jäävad betoonivalu sisse.Need hakkavad liivatäidise võimaliku vajumise puhul hoidma hüdroisolatsiooni materjali liimituna peno külge betoonplaadi all,et see koos pinnase vajumisega plaadist eemale alla ei vajuks.

Sellise lahendusega projekti tahaks täitsa näha. Kui omalooming siis .....ei muud kui jõudu. Omale teed nagu ise heaks arvad.

[xjan]

huumorit kui palju . Palun pöördu projekteerija poole, raiskad vähem raha kui oma lollusega välja mõeldud lahendusega

[maik]

Kõiksugu hüdrod ja muud sellised vett-hülgavad ja tõrjuvad materjalid eeldavad stabiilset pinnast kuhu neil oleks toetuda,
täitele (liivale) rajatud hüdro on kahjuks enese-petmine ja ei õigusta investeeringut.

Toimiva hüdro jaoks oleks vajalik sisuliselt "sändvits" põrandat. st, et kahes-kihis betooni.
Kogu protsess eeldab 2* valu, mis hirmutab oma kulukuselt tellijaid ja paneb leiutama igasuguseid alternatiivseid lahendusi mis on kaheldava väärtusega.

[Teinekülaline]

Oi oi oi 8*11 plaat ja 5mm-se ning 8mm-se läbimõõduga vardad? Arvutama ei hakka aga mälu järgi näiteks 5 meetrise laiusega ruumi kandev põrand oli min 16 cm paks ja 16 läbimõõduga armatuuri pidi olema 5tk/m ehk 20cm sammuga. Laiuse ja põranda tugevuse vahel on ruutsõlruvus ehk 5m ja 8m laiuse tugevuse vahe on ca 2,5 korda. Samas üks toetus (vaheseina vundament, ahju vundament vms) põranda keskel vähendab vajalikku tugevust 4 korda. Seega esimeses postituses toodud andmetega ei ole ka kõige vingemal ehituskonstruktoril midagi mõistlikku välja pakkuda.
Aga veelkord, pakutud numbrid mälusopist ja ühegi konkreetse numbri osas vastutust ei võta.

[lMaxl]

See on selge, et ükski arhitekt/projekteerija sellist lahendust sisse ei kirjuta. See, et nii ei tehta tundub ainuke vastuargument, ühekordne plaat kasvuhoone kilega on ju norm. Elamu ehitusel sellisele avantüürile ei läheks aga saunamaja põrandal
proovin sellist lahendust rakendada, või vähemalt on tõsisel kaalumisel.
Põhimõtteliselt ei näe nagu takistusi miks selline lahendus ka pikas perspektiivis ei töötaks, konkreetsel juhtumil armatuur ja plaadi paksus välja arvatud.

Max

[Chef]

pinnasele valatav põrand on mõistlik teha 8mm armatuurist juba, sest 6mm võrgu peal ei kannata käia. 5mm armatuur on müüritise jaoks sobiv. alla 12mm võrgu ei julgeks üldse soovitada.
max - kile ei ole hüdroisolatsioon.

[lMaxl]

Ok saime teada, et kile pole hüdroisolatsioon aga see bituumen lahendus arutluse alla ei kuulu, jah..?
Kaaperdan korraks teema oma küsimusega.
Saunamajas pidevat kütet sees ei hoia (talvel ei kasuta) ja sealt ka idee, et takistaks alustäitest eralduva niiskuse sattumise põranda konstr. ja sealt edasi ruumi selle bituumen vanniga. Hetkel on vundamendi vööl bituumenlint ülekattega ja saaks vanni täiesti monoliitseks keevitada.
Nii, et spetsialistide seisukohalt on see mõttetu lahendus?

Max

[Olaf]

Need hakkavad liivatäidise võimaliku vajumise puhul ...

Kui korralikult pinnasetihendajaga ära tihendada, kuidas ta siis vajub

[Juura]

Need hakkavad liivatäidise võimaliku vajumise puhul ...

Kui korralikult pinnasetihendajaga ära tihendada, kuidas ta siis vajub

Ei tea,inseneri haridusega mehed on väitnud,et need tihendajad ja vibrad ei ole nii tõhusad,kui seda on loodusjõud.Absoluutset kindlust ei pidavat olema ja seepärast ka tahan plaadi valada kindlusega,et kui jääb mingi osa õhku(nagu vahelagi) siis ei tekiks probleeme.

[Urmas]

Ei tea,inseneri haridusega mehed on väitnud,et need tihendajad ja vibrad ei ole nii tõhusad,kui seda on loodusjõud...

Pane liiv sinna kuhu vaja ja jää ootama maavärinat. Raputab kõik paika!

[rokikas]

Ei tea,inseneri haridusega mehed on väitnud,et need tihendajad ja vibrad ei ole nii tõhusad,kui seda on loodusjõud.Absoluutset kindlust ei pidavat olema ja seepärast ka tahan plaadi valada kindlusega,et kui jääb mingi osa õhku(nagu vahelagi) siis ei tekiks probleeme.

Ära siis unusta ka vundamenti sama põhimõttega teha. Ainult et kuhu sa selle toetad ......

[Chef]

Ok saime teada, et kile pole hüdroisolatsioon aga see bituumen lahendus arutluse alla ei kuulu, jah..?
Kaaperdan korraks teema oma küsimusega.
Saunamajas pidevat kütet sees ei hoia (talvel ei kasuta) ja sealt ka idee, et takistaks alustäitest eralduva niiskuse sattumise põranda konstr. ja sealt edasi ruumi selle bituumen vanniga. Hetkel on vundamendi vööl bituumenlint ülekattega ja saaks vanni täiesti monoliitseks keevitada.
Nii, et spetsialistide seisukohalt on see mõttetu lahendus?

Max

see, mis tekib on kessoon ja see on ainuõige lahendus. kapillaarniiskus vundamendist põrandasse ei pääse, samuti mitte põrandaalusest pinnasest.

[lMaxl]

Et ei tekkiks konteksti välist mõtlemist, siis esialgne plaan oli bit. vann liivale paigaldada, see oleks arutamise koht..? Samas on kuuriall sinist eps´i, et sellega vannile alus teha, maik´i poolt mainitud stabiilsem alus, kas on mõtet..? See raskendaks ka bituumeni keevitamist.

Max

[Chef]

mina paraku ka ei julge soovitada otse liivale panekut. ei ole sellise lahendusega kokku puutunud ei projekti tasandil ega ehitusel. samas xps-le (styrofoam) paigaldus on täiesti aktsepteeritav lahendus.

[Juura]

mina paraku ka ei julge soovitada otse liivale panekut. ei ole sellise lahendusega kokku puutunud ei projekti tasandil ega ehitusel. samas xps-le (styrofoam) paigaldus on täiesti aktsepteeritav lahendus.

Hüdroisolatsiooni paigaldus on mul mõeldud ,et sinine peno liivale,siis hüdroisolatsioon,siis 2,5-5 cm peno koos plasttüüblitega mille külge liimida hüdroisolatsioon ja siis betoonivalu.
Ei pidanud seda kohe vajalikuks nii täpselt kirjeldada,kuna info tahtsin uurida betoonivalu armeerimise kohta.
Nüüdseks olen saanud sellise pakkumise projekteerija taustaga inimeselt,et kasutada minu 5 mm võrk150x150 mm ära, panna see 3cm-le betoonivalu alumisse kihti.Iga 3 silm tagant 12mm varrastega tugevdada võrku.Vundamendi pealt ning vaheseinade ja ahjualuse vundamendi peal panna ka betoonivalu ülemisse kihti 3 cm sügavusse pinnalt võrguribad ja 12mm lattarmatuur tugevduseks võrgule.Betoonivalu paksus alates 12 cm .
Kuidas Teile tundub,kas on mõistlik või väga piiripealne?Esialgu on siis ilma allkirjata pakkumine.
Ma saan aru,et eespool on soovitatud ka 16 mm latist alates,aga ma ei oska küll seisukohta võtta.
Kas erinevad projekteerijad võivad ka erinevaid pakkumisi teha samale asjale,üks on julgem teine kartlikum?Üks pakub suurema tugevusvaruga teine väiksema või peaks need pakkumised siis tulema ühte kanti enam vähem kas siis betooni paksusest või armatuuri läbimõõdust,silma ja armeerimise tihedusest?Ma ei kujuta hästi ette millest lähtuda.

[Chef]

mulle jääb see soojustuse ja hüdro teema ikka hägusaks. liiv - xps - hüdro - xps (tüüblitega? mille külge?) - hüdro (jälle?) - betoon. kui tahta kindla peale minna, siis vala liivale õhuke betoonikiht, millele kleebid hüdro, sinna peale vajalik kogus xps-i ja siis juba betoonivalu.
kandvat plaati ainult alumise armatuuriga teostada ei ole mõistlik. hoone keskel tulevad kandeseinte alla täiendavad lindid, lisaks kamina/ahju vundament. nende täiendavate täiendavate vundamentide kohas tekib plaadis paindemoment ülemises plaadi tsoonis, kui seal armatuuri pole, tekivad vahvad praod. jah saab mängida nii, et ülemist armatuuri kasutatakse ainult seal kus see moment ülemises tsoonis on, aga selle tsooni suuruse leidmiseks oleks vaja kogu plaat (kuju, paksus, armatuurid) sisestada vastavasse arvutusprogrammi (nt. robot) või leida käsitsi (seda praktiseerivad tänapäeval veel ainult tudengid raudbetooni õpetuse projekti tehes kui sealgi). lollikindlam oleks plaat juba 150mm teha ja kogu võrk (konstruktiivne armatuur) ja töötavad armatuurid 2-s kihis panna. antud juhul piisab all ja üleval 30mm betooni kaitsekihist.
12mm armatuur ei ole ka teab mis võimas, et julgelt väita, et 8m silde peale piisab 450mm sammust.

[Külaline]

mulle jääb see soojustuse ja hüdro teema ikka hägusaks. liiv - xps - hüdro - xps (tüüblitega? mille külge?) - hüdro (jälle?) - betoon. kui tahta kindla peale minna, siis vala liivale õhuke betoonikiht, millele kleebid hüdro, sinna peale vajalik kogus xps-i ja siis juba betoonivalu.
kandvat plaati ainult alumise armatuuriga teostada ei ole mõistlik. hoone keskel tulevad kandeseinte alla täiendavad lindid, lisaks kamina/ahju vundament. nende täiendavate täiendavate vundamentide kohas tekib plaadis paindemoment ülemises plaadi tsoonis, kui seal armatuuri pole, tekivad vahvad praod. jah saab mängida nii, et ülemist armatuuri kasutatakse ainult seal kus see moment ülemises tsoonis on, aga selle tsooni suuruse leidmiseks oleks vaja kogu plaat (kuju, paksus, armatuurid) sisestada vastavasse arvutusprogrammi (nt. robot) või leida käsitsi (seda praktiseerivad tänapäeval veel ainult tudengid raudbetooni õpetuse projekti tehes kui sealgi). lollikindlam oleks plaat juba 150mm teha ja kogu võrk (konstruktiivne armatuur) ja töötavad armatuurid 2-s kihis panna. antud juhul piisab all ja üleval 30mm betooni kaitsekihist.
12mm armatuur ei ole ka teab mis võimas, et julgelt väita, et 8m silde peale piisab 450mm sammust.

Alustäidisest siis ülesse poole:
liivatäidis,
sinine peno 2,5cm (või valge. Sellel kihil on eesmärk olla hüdrisolatsioonile siledaks paigalduskihiks,et ta liivatäidisel ei saaks viga paigaldamisel,ega betooni surve mõjul ei vajuks liivakihi sisse liiga palju)
hüdroisolatsioon materjal(rullis)
liim,hüdroisolatsioonimastiks näiteks
peno2,5 cm eelpaigaldatud tüüblitega(betooni valamisel jäävad otsakuti valu sisse ja hakkavad betooni alumise so.maa poolsel küljel hoidma betooni vastu 2,5cm sinist peno ja sinna liilitud hüdroisolatsiooni.)
armatuur
betoonivalu
Natuke keerukas paigaldada aga parem,kui ilma.

[Chef]

arusaadav. siiski tekib olukord, kus 25mm soojustust võib soojustusena töötada ja ei pruugi ka (kui täide ära vajuv ja alumine xps-i kiht koos sellega). seega kindlapeale soojustust jääb 25mm, mida on väga väga vähe. 100mm soojustust põranda all oleks täielik miinimum, mõistlik 150mm ja hea 200mm. üldiselt tuleks kõik välispiirded ühtlaselt hästi soojustada, kui valida kas katus ja põrand paksemalt või seinad paksemalt, siis parem lahendus on katus ja põrand paksemalt.