Ehitusfoorum

Kavas vari katus meisterdada. Pindala 6mX6m. Kandvaid poste vundamendi ühel äärel kolm (columbi õõnes blokk 1ruuduga). Kas rauast 3 T tala kannavad katuse kaldega 1/12, koormuse ära ja kui jah siis milline peaks ristlõige olema?

mis asi on rauast T tala?
lisaks ei saa nii küsida, kas kannab ära, enne tuleb välja selgitada, mis on varikatuse kõrval. nt. kas tekib lumekott või mitte. kas varikatusele on inimesele ka asja peale ronida jne.

T tala mõtlesin T kujulise ristlõikega tala. Varikatus seisab teistest hoonetest eemal väljapeal ja hetkel pole ka läheduses ühtegi puud.
Inimese käimise peab ikkagi sisse arvutama kuna hakkab kandma päikesepaneele, mille raskus ruutmeetrile on 15kg.

Kuule sõber,kui Sul on raha päikesepaneelide ja sinnakuuluva jaoks,siis varikatuse kandevkonstruktsiooni arvutuse ja konstruktiivse osa joonise osa on marginaalne.

Mallone Sa oled kuidagi vales teemas kinni. Aga täienduseks elektrittootvad üksused, tulevad katusele. Et vabaneda siis EE toodetavast kallist rohelisest elektrist.

endiselt olen hämmingus, ei ole kuulnud T talast. on I ristlõige on HEA ja HEB talad, on HQ tala, on karpraud ehk U ristlõige, on nurkrauad (nii võrdse kui erineva küljepikkusega) on nelikant ristlõige (ruut ja ristkülik) aga no T ristlõiget ei tea
Kuna nüüd sai selgeks et see rajatis tuleb lagedale platsile, siis suurem mure katusekandjatest on ikka ehitise stabiilsuse tagamine, eriti kui katus kannab niivõrd hinnalist kraami.
soovitan soojalt mõnelt konstruktorilt selle kohta projekt tellida, töö on väike ja maksumus samuti (~100-200€).
teemaväliselt - kas elektrit toodad akudesse või õnnestub sul ülejääk võrku tagasi müüa?

T tala sest on olemas vanemast ajast sellised talad. Võrkutootmine on reklaami jutt. Praktikas ei lase EE isegi suurtel rohelise energia tootjatel võrku toota. Põhjus leitakse alati, seniks kuni kõva osalus neile ei lähe. Väike tootjal pole mõtet unistada, eriti päikese ja tuule korral. Hüdro värk teine jutt lihtsalt hind on nigel. Kasulikum lähikondlastele müüja, aga hoolimata kõigest tuleb hästi. Certifikaadi jaoks min selt akusse ja ülejäänud otse oma tarbeks. Aga ega teda palju tule. Selge ilmaga 3kW tunnis, päevasel ajal.
Aga tala võib olla üks kõik milline I hea jne pea asi et kannab.
Kas minu mõttekäik on õige, kui on 3 põhi kande tala ja varu jätame 20% siis üks tala peab kandma 6,5T.

.

Õhtu juba ja jutt kisub veiniseks.
Aga koormuses arvesse võrtud Inimesekaal, lumekaal pisut suurem kui tavaliselt, tuulekaal ja konstruktsiooni omakaal. Nii tulebgi kokku kogu pindalale 16,2T (36ruutmeetrit +6ruutu). Tala pikkus peab olema 7m, millest 1m räästas (vabandan kui ei kasuta erialaseid väljendeid). Postid on armatuuriga laotud ja seest täis valatud betooni. Armatuur seotud vundamendi külge ja tala saab keevitada näiteks armatuuri kokku. Loomulikult tulevad kolme vahetala peale veel tugi talad risti nendega iga meetripeale. Liimpuit on ahvatlev aga tala hind, minu jaoks hetkel sobivat hinda ei ole.
Kõiki asju saab osta mega hinnaga kohe ja just praegu aga see rahuldaks emotsionaalse vajaduse. Paraku praktiline külg jääb närbuvaks. Ehk selline emotsionaalne hange on õigustatud, kui teeksin tuleviku lahendusele reklaami. Ja seejärel leiaksin veel 100 emo klienti kellele selline lahendus maha ärida. Minul sellist eesmärki ei ole. Juba viis aastat tagasi suutsin endale ülesehitada kapitalismist eraldi toimiva eksisteerimis süsteemi, kus kellegile midagi võlgu ei ole, kellegile elamise eest midagi maksma ei pea. Kui kõigile hinnad tõusevad siis minule langevad. Ehk võiks arvata et suplen rahas, kuid realselt raha lihtsalt pole enam vaja ega ka selle nimel igapäev pingutada.

Külaline kirjutas:Tubli, santooo` blanc on oma töö teinud. Sääraseid utopiste nagu Marat, Marx, Leenin on igae ajastule vaja.

Max

Loe sealt artiklist (umbes keskel) Peeter Jalakase juttu! On vist isegi võimalik! http://www.epl.ee/news/majandus/elumaja ... d=51078367

talad jah keevisliitega postiarmatuuride külge, aga ainult hor.jõu vastuvõtmiseks. jäigaks ei maksa liidet teha, hakkab posti murdma, las tala töötab lihttalana. tuulejõud sellisele katusele on negatiivne (tõukab üles). risti talad pole vast kõige mõtekamad, muidugi ma ei tea mis katet plaanid peale panna. ise soovitaks üldse mitte risti talasid panna ja valida vastava profiili kõrguse ja paksusega profiilkandeplekk (ruukki), kui see piisava koguse kinnititega talade külge panna, on ka jäikus tagatud (vastasel korral on lisaks risti taladele ka jäikusdiagonaale tarvis).
päikese paneelide kaalu ma ei tea, aga paneme nt 50kg ruudule, katus 50kg ja lumi 120kg (kui just otepääl või haanjal ei paikne, siis rohkem), lisandub inimene punktkoormusena halvimas mõttes keskmise tala keskel 200kg (koos tööriistakasti ja muu träniga).
ühtlaselt jaotatud arvutuskoormus on 50*1,2+50*1,2+120*1,5=300kg/m². joonkoormus keskmisele talale siit 300*3=900kg/m.
kiire arvutus näiatb, et HEA180 võtab koormuse kenasti vastu ja paindub läbi maks.situatsioonis 2,4cm (HEA200 1,6cm). tugevuse poolest veaks HEA140 ka vabalt välja aga läbipaine 5,7cm. alternatiivina kantprofiil 180x180x10mm paindub 2cm läbi.

Santoo blancist on kasu olnud juba tuleb lahendus.
Tekkis küsimus läbipainde suhtes. Päikesebatareid on integreeritud klaasi ja pvc vahele, kas selline läbipaine nõuaks amortisaator tüüpi tihendite abil kinnitust katusel. Paneelide liite servad täidetakse ilmastiku ja päikese kindla silikooniga. Lume koristus katuselt on aktuaalne teema koguaeg. Samas on paneelid ehituslikult teostatud nii, et hajus valgus soojendab nad üles ja lumi peaks sulama, kuidas asi meie ämaras ja -15 kraadises talves tegelt töötab saab näha.
Veini muideks teen juba 20 a ise aga poest ostan ka tihti lisa.
Tavalised margid on
Santoo pihlakas, õun, kadakas, mustsõstar, ananass, astelpaju viinamari ja aroonia. Aastas kuskil 300L aga ikkagi on vähe. Viimasel ajal olen kõigisse lasknud ka gaasi sisse ehk Cavaks oopis parem juua söögi kõrvale ja nii sama.

Mis läbipainde kohta sa infot loodad saada, kui sa pole isegi maininud oma olemasoleva tala mõõtusid? Kas see T tala on mingi vana raudtee relss?

Püüan lugeda väljaspool oma valdkonda teisi teemasid ja alati tekib sarnaste küsimuste püstitamisel küsimus, et miks inimesed tahavad käepärasest/kodus vedelevast juhuslikest materjalidest saada korralikku asja. Vahest on see isegi võimalik kui materjalid sobivad.Tee üks asi, mis jääb ikka kindel vastavalt sinu soovile, mitte ehku peale. Pane kasvõi topelt betoonpaneelid ja pikemas perspektiivis tasub see ju ennast ära, mis sest, et esialgu tuleb sutsu rohkem välja käia. Minu arvates on kahju mõranenud/mittetöötavatest päikesepaneelidest suurem kui esialgu rohkem maksvana tunduv korralik ja kindel aluspind nendele. Tulevikus saadava kasu nimel, praegu EE-le makstav raha jääb sul ju järgi, võiksid lausa laenu võtta! Aga nohjah, pangad vist sellistele ideedele raha ei eralda.
Kui raha vähe ja ise asjast ei jaga, siis võiksid minna kasvõi TTÜ ehitusteaduskonna ukse taha, võtta seal mõnel "nälginud, kuid targa näoga" üliõpilasel nööbist või seelikusabast kinni ja rääkida ära talle oma idee. Äkki saate kokkuleppele hinna osas ja ta teeb sulle vajalikud arvutused, mida hiljem kontrolliks ja kindlustunde saamiseks saab ka teistele näidata?

nälginud üliõpilasel ei ole ilmselt kasutada Robot 2012 ning tema allkiri ei maksa paberi all ka midagi
tahtsin veel kommenteerida, et kuna arvutuste järgi tulevad terastalad väga vingete ristlõigetega, siis liimpuit ei pruugigi kallimaks kujuneda.

Tasapisi hakkavad mõtted liikuma ferm lahenduse suunas.
Max

Nälginud üliõpilasel on kasutada Roboti tudengiversioon

Chef kirjutas:endiselt olen hämmingus, ei ole kuulnud T talast. on I ristlõige on HEA ja HEB talad, on HQ tala, on karpraud ehk U ristlõige, on nurkrauad (nii võrdse kui erineva küljepikkusega) on nelikant ristlõige (ruut ja ristkülik) aga no T ristlõiget ei tea
Kuna nüüd sai selgeks et see rajatis tuleb lagedale platsile, siis suurem mure katusekandjatest on ikka ehitise stabiilsuse tagamine, eriti kui katus kannab niivõrd hinnalist kraami.
soovitan soojalt mõnelt konstruktorilt selle kohta projekt tellida, töö on väike ja maksumus samuti (~100-200€).
teemaväliselt - kas elektrit toodad akudesse või õnnestub sul ülejääk võrku tagasi müüa?

Mis sa närid tähti. Võib olla see inimene pole nii pädev ehituses kui sina. Selleks ta siia foorumisse ju tuligi, et nõu küsida.