Maja soojustamine väljast penoga

[juku123]

Tere,

minul maja selline kus on veneajal tehtud silikaadist vooder.
Ning pea 10 aastat tagasi on maja renoveeritud ning seestpoolt ära soojustatud (pandud prussid, tuuletõke ning 15cm klaasvilla).

Küsimust siis selline, et kas oleks mõistlik väljast see kivisein penoga üle kleepida?

[Chef]

ma eeldan, et täna on olukord, kus puitkarkassi/tuuletõkke ja silikaatvoodri vahel on õhkvahe? õhkvahest väljapoole ei ole mõtet mingit soojustust kleepida, tulemus jääb sama mis täna. kui õhkvahet pole või selle sulged, tekib ehitusfüüsikaliselt vale seinakonstruktsioon ehk vähem aurutihe kiht sees ja rohkem aurutihe kiht väljas.

[juku123]

tänan vastuse eest.
arvasin seda isegi, et peno panek oleks raha raiskamine lihtsalt.

silikaadi ja tuuletõkke vahel on kindlasti paari-sentimeetrine vahe.
kuna silikaatvoodri sisemist poolt ei oldud puhastatud,
ehk siis segu oli mööda kive alla voolanud ning nii oli jäetud.

[Chef]

kui on väljas toimiv õhkvahe, siis sissepoole võid villa juurde laduda (täiendav karkass), lisaks aurutõke.

[juku123]

tänan soovituse eest!

unustasin jah mainida, et sees on ilus/korralik tapeet.
seest tegemine ei tasuks ära lähiajal.

[Kalvis]

Kui soojustada tahad ikka siis häid lahendusi on vähe (pole väga head, kuid halvad ka mitte)
1. Lased õhkvahe termovahtu täis.
2. Lammutad silikaatvoodri maha ja siis paned uue soojustuskihi kui palju vaja. Tuleb uus välisfassad.

1a. Unustasin lisad, et kui termovahtu täis lased siis on sein võrdne suletud õhuvahega ja võid pärast välisseinale x kihi paksuse soojustust panna.

[Teinekülaline]

Ma aeglase taibuga, aga nagu aru saan, siis konstruktsioon seest välja:
puitsõrestik vill vahel
tuuletõke
õhuvahe
silikaatvooder
Ja nüüd soovitatakse see tuulutusvahe termovahtu täis lasta? Nunuuh. Midagi halvemat on tõesti raske välja mõelda.

[Chef]

ma väidaks ka, et termovaht õhkvahes ei ole hea mõte. vaht ei ole küll õhutihe materjal, aga mida see konvektsioonile teeb, ei julge arvata ja seega mitte ka soovitada.

[Kalvis]

Ei pannud tähele kuid küsija on vist meelega meid teadmatusse jätnud milline on tema maja praegune konstruktsioon. Lahendus sõltub tugevasti olemasolevast konstruktsioonist ja kui kandevsein on kivist siis just termovaht on väga hea lahendus. Kui aga mingi kehvasti ehitatud puitkarkass, kehva soojustusega siis termovaht võib tõesti halba teha. Vahepeal on korralik tihe palk või puitkarkass siis ei tee termovaht ega niiskus sellele puidule samuti liiga, vähemalt termovahu mehed väitsid kuskil sedasi.
Depends ...

[mallone]

Sulle tundub kindlasti utoopline(ka teistele ),Aga lase kogu see välisv ooder maha(.jällegi kas erakas või korter vm maja).Sinna kuluvad tellingud ,perfokas ja kaks alkoholivaba töömeest
ca12m2/h.Kõik muud probleemid kaovad iseenesest.Tihti on nii-mis tundub keerulisena-tuleb välja kõige kasulikum.

[juku123]

tegemist on eramajaga (suvilast ümber ehitatud).

majal on viilkatus ning see läheb vahetusse.
teine korrus on puitsõrestik laudisega, mis toetub siis silikaadi peale.
kui katust ja teist korrust hakata renoveerma saaks väljastpoolt soojustust juurde panna (villa).

aga jah alumise korrusega pole vist midagi teha.
kuna ca 10a tagasi on see überehitus toimunud ning maja seest täitsa uus ja korralik.
lihtsalt 15cm villa katuseall on tsipa vähe ikkagi.
ning seintelgi võiks rohkem olla.

[Teinekülaline]

Ma suhtuks nende termovahumeeste soovitustesse tugeva reservatsiooniga. Korduvalt kuulnud soovitust soojustuse parandamiseks tuulutusvahe vahtu täis lasta. Eriti õel soovitus, arvestades, et esialgu soojapidamine tõesti paraneb, mis niiskus teeb, sellest nad targu vaikivad. Analoogne energia säästuks ventilatsioon kinni keerata, vee säästuks pelleris vett mitte tõmmata, külmaga lihtsalt püksi lasta.
Iseehitaja peaks jälgima lihtsat põhimõtet, et aurutakistus välisseinas peab seest välja vähenema (milline on kandev/mittekandev ei oma tähtsust) ja võimalusel vältima eri soojustusmaterjalide kasutamist, vähem probleeme, parem uni.

PS mallone