Ehitusfoorum

Tere

Kas korstnapitsile peaks tegema tellisest voodri uleni sisse voi tuleb teha kogu pikkuses silikaadist voi mingi osani tellisvoodriga.
US klaviatuur!

Tanan.

Viimasel ajal on pooled teemad kiiresti lagunevatest korstnapitsidest, seepärast pole ka keegi tahtnud enam sõna võtta Teie teemas.
Eks tee nii hea kui vähegi võimalik, siis on lootus olemas, et aasta pärast siin uuesti ei kohtu.Loomulikult sisevooder on tervitatav nähtus, sama moodi ka müts peale.Silikaat, aga ei sobi üldse pitsile, sest selle kvaliteet ei ole enam päris see, mis vanasti.Igal pool käib ju suur säästmine ...

Kas viga on materjalis, kasutustingimustes või kellegi osapoole praaktöös - lõplikku tõde pole ühestki arutelust tegelikult välja tulnud. Jäädud pigem jututasemele.

Silikaatkivi, selle koostisest tulenevalt ei sobi liigniiskesse keskonda. Iseäranis, kui lisandub miinustemperatuur. Lisaks happed või muu keemia, mis kõik tänapäeval võivad korstnaid mõjutada.

Arvan samuti, et õigest materjalist sisevooder tuleb kasuks. Samuti pealt mütsiga katmine.

Keegi targem ehitaja rääkis, et viimastel aastatel on kivitehases hakkatud kokku hoidma ja üks tähtis aine, mis kive tugevamaks teeb, on ära jäätud.Aine nimi oli silikaat...õli?? Või midagi sellist.
Mina soovitaks, aga tõesti kautada põletatud aukkudega telliseid.Juba neid lõigates on vahe märgata, sest on ikka kordades kõvem kui mis tahes muu ehituskivi.Muidugi shamott on ka ammu katsetatud ja ülihea korstnapitsile.

Lodekivi toodab 2 välimuselt sarnast, kuid omadustelt erinevat 250*120*65mm tellist.
Kirstnapitside ladumiseks sobiva kivi külmakindluse klassiks antakse 100 tsüklit, mis arvuliselt 2 korda ületab silikaatkivide sama näitajat. Aga kas ja milliseid on tähelepanekuid, kogemusi selle materjali kasutamisel korstnate või voodrite materjalina?

Ma olen Lodest ka teinud, aga siiski eelistaks Tercat või Soome aukudega kive.Aukudega kivi on ju laduda ka hoopis lõbusam ja vuuk seob rohkem.
Väga tähtis on, aga vältida kivide märgumist, nii seest kui väljast( nagu olen maininud- sisse toru ja toru ümber betoon).Kuiv kivi ei külmu puruks.

Mütsist. Ilma mütsita tõmbab korsten nagu raketimootor, vast isegi liiga hästi. Eelmine nädal valasin plaadi ning tõstsin peale. Tõmme kadus, toas võiks päästeamet suistusukeldumist nüüd harjutada. Mütsi asetasin nurkades asetsevatele kahes reas laotud tellistele. Kas võib olla, et avad said väikesed? Nurgad poolikutest tellistest, nö läbipuhutav ava 3/4 tellisepikkust ja 2 tellist siis kõrgust. Mütsi äär 10 cm üle.

Tere.
Siinsetest arvamustest järeldust tehes tekkis plaan teha järgmiselt.
Korsten kuni katuseni on laotud praeguseks tellistest savimördiga, edasi teen 1/4 ulatuses korstnapitsile tellisest voodri sisse savimördiga, edasi 3/4 tellistest ilma voodrita tsementmördiga, viimasele reale peale 2-3cm paksune betoonvöö, peale plekist müts mida hoiavad nurkadest 10-12mm jämedused metallvarvad, mütsi alumine serv jääks korstnapitsi ülemisest servast ~30cm kõrgusele.

Kiitke heaks või laitke maha!!!

Tänan

Korstnapits ja korstnajalg, mis asub kütmata osas peaks olema laotud ikka müüriseguga.
Savisegu kardab märja ja külma koostoimet. Külmumisel võib niiskusest küllastunud savisegu paisuda sedavõrd, et isegi kivid purunevad.
Arvan, et peamine korstnate lagunemise põhjus pole mitte ebakvaliteetne materjal vaid valede materjalide kasutamine.

Tere
Mul katuslagi ja kõik mis soojustusest jääb allapoole ruumi sisse on savimört, köetav ruum ja ülespoole müürisegu, nii on tehtud ja peaks toimima.

koma2 kirjutas:Mütsist. Ilma mütsita tõmbab korsten nagu raketimootor, vast isegi liiga hästi. Eelmine nädal valasin plaadi ning tõstsin peale. Tõmme kadus, toas võiks päästeamet suistusukeldumist nüüd harjutada. Mütsi asetasin nurkades asetsevatele kahes reas laotud tellistele. Kas võib olla, et avad said väikesed? Nurgad poolikutest tellistest, nö läbipuhutav ava 3/4 tellisepikkust ja 2 tellist siis kõrgust. Mütsi äär 10 cm üle.

öööööööööööööööööööööööööööööööööööööööööööööööööööööööööööööööööööööö
Kaks tellise paksust kõrguseks võib küll väheks jääda, kuna jalad on ise ka paksud ja võtavad ruumi. Jalad võiks rauast teha.
Ühe mütsi olen teinud katusekividest, üldiselt, aga ikka roostevabast plekist ja tõmbavad.

Vaadates vanu häid korstnajalgu, mis saviga laotud, ei oskaks nüüd ka midagi paremat tahta, sest savi kannatab ka korstnapõlengu ära, kui selline asi peaks kunagi juhtuma.
Katusest kõrgemal osad, aga laduda ikka niiskust taluva seguga. Näiteks35- 40 % lubjasegu ja veidikke tsementi, kuhu lisada tõrtsuke savi, et paremini kellu peal seisaks. Praegusel aastaajal, aga lubjaga pikalt teha ei saa,sest külmad ei pruugi väga kaugel olla.Vuugid,aga peavad jääma alati pehmemad ja elastsemad kui kivi ise, sest kivi tahb elada veidike, nagu on vanad meistrid õpetand.

Vanameister Arvo Veski, kes on omal ehitusspetsialiste kõrges koolis õpetanud, on raamatutesse kirja pannud, et korstnapitsi ladumiseks tuleb kasutada tugevat tsemendisegu. Muidugi on ta selles lõigus jätnud täpsustamata kui tugev on "tugev tsemendisegu" ja seda peab teadma juba ehitusspetsialist.
Savi ja lubi aga olevat vanameistri sõnade kohaselt mittesobiv sideaine korstnapitsi segusse.
Võin seda ka oma kogemustele tuginedes väita, et paljudele korstnapitsidele on saatuslikus saanud valede segumaterjalide (näiteks rohke savi ja muude ebasoovitavate lisanditega suvaline liiv)valik.
Selles mõttes oleks soovitav ikka kasutada tootjate poolt pakutavaid valmissegusid, mis on selleks otstarbeks ette nähtud.

Mulle jääb ka arusaamatuks, miks isegi vanameister Veski poolt etteöeldu ikka isenesetarkusega sitaks voolitakse.
Milleks on vaja segu nõrgendavaid lisandeid? Mida kuradit need tellised seal korstnas peavad diskotama? Alla lendavad sealt, surnuks ja siis jah selle süü, et segu ei lasknud elada

Vanasti oldi ikka lollid küll, kui ei loetud Veskit ega ostetud kotisegu! Jube on vaadata jah kuidas 150 vanal korstnapitsil on vuugid paar cm. seest tühjaks pudisend, samas kui iga viie aasta tagant laotud pitsil on vuugid maru kõvad ja materjal sobib ideaalselt poriaukude täitmiseks!

Robi, mina mõtlesin seda asja vähe selles suunas, et segu sisse vanasti küll savi ei lisatud ja ja lubjasegus oli ka lubi sees, mitte vaid natuke lubjatolmu ja küll nad mõtlesid ikka veel ja vaid selles suunas, et segu tugevam ja ilmakestvam saaks, mitte, et kivid saaks "mängida". Kindlasti oleks ka tsementi pandud ja kui juba oli seda panna, siis ka pandi. Lubjakivile siiki mitte. Küll aga on ka vanad korstnad enamuses vuukidest lagunenud. Kivi lagunemine on suuresti omaette rida.

Igati loogiline...! Ega ma ei mõtlegi, et savist tasuks pitse laduda, lihtsalt kui lisada üks kellutäis savi, vanni kohta, siis ta lihtsalt muutub palju sitkemaks ja mugavam laduda.Ma panen lupja kasvõi pooleks liivaga, aga kui tsementi lisan, siis vähem muidugi.
Korstnas tekivad väga kiiresti temp. muutused, eriti külmal talvel.Seepärast ka see kivide " elamine" ja kui elada ei saa, siis pragunevad kivid pooleks. Selle välimiseks ka see oskuslik traaditamine ja armatuuriga plaadi valamine peale.

Vaja kiiresti enne külmade tulekut kaks korstnapitsi üles laduda. Kas lihtsalt teha samasugune või natuke modifitseerida

Silikaati ära kasuta ja vooder sisse ikka!

et siis tavalisest punasest tellisest?

Kõik tesied kümme korstent on ju silikaadist

Mis tavalisest? Pole foorumist lugend sarnaseid teemasid? Silikaat laguneb, aga aukudega pöletatud tellis tundub köige asjalikum lahendus olevat. Värvid pärast valgeks kasvöi. ( vabandust olen Soomes ja kuritarvitan ö tähte).

Kus sul, Robi, Soomes pesa on? Äkki oleme lähestikku?

Silikaadil pole häda miskit. Korstent peab puhastama! Välimus on vast paljusi juba ära väsitamas, aga mõni kivi kestab kenasti, mõni mitte. Fassaadi kärjed peaks ka kestma, ise kasutan neid http://nagi.ee/photos/raga/8926755/in-set/145761/ ja teisi sarnaseid...ots läheb kitsamaks ja puha. Viisakad ka!

kaminahi kirjutas:Kus sul, Robi, Soomes pesa on? Äkki oleme lähestikku?

Ma olen Porvos.Aga ise?

Kirkonummi + 2km