Ehitusfoorum

Tere!

Tegemist on majale omal ajal tehtud juurdeehitusega, vundamendi lindil ja tuhaplokkidest. Plaan oleks see maha lammutada ja puitkarkassil ehitada soojapidav ruum asemele. Idee oleks sinna ruumi rajada leiliruum. Juurdeehituse suurus on 4 meetrit pikkust (paralleelselt maja seinaga) ja 2 meetrit paksust (risti maja seinaga). Probleem on aga selles, kuhu juhtida saunaahjust suits. Elektrikerise jaoks olen liialt suur saunagurmaan, samuti ei kannata maja peakaitsme suurus hetkel elektrikerist ka välja. Kas on mõeldav tuleohutusnõudeid ja toimivust silmas pidades viia läbi seina välja moodulkorsten, sellisele kõrgusele, et see ulatuks nt 1 m juurdeehituse katusest kõrgemale. Seega jääks korsten päris maja seinast umbes 2,5 meetri kaugusele. Probleem on aga selles, et maja on selles kohas kohas kahe korruse kõrgune, ehk siis korstna ots jääks maja katusest madalamale. Kas selline lahendus oleks mõeldav?

Keris tuleks väike, leiliruum korralikult soojustatud ning umbes 2-2,5 ruutu põrandapinda, korstnale saaks paigaldada sädemepüüdja. Kas laidate maha või on asi tehtav, siis tean, kas koostada projekt ja minna kooskõlastust otsima?

Parimat!

Kui oled "liialt suur saunagurmaan" siis ehita omale saun. Sinu projektis on tegu soojakapiga.

saarlane

Tehniliselt väga loll mõte maja maha lammutada ja uus asemele ehitada. Ka kivimaja saab edukalt soojaks teha, pane soojustust välja ja on sama soe kui puitkarkass. Hoiad kokku ajas, rahas ja ehitusvaevas.

Korstnad võib ka katuse madalamast osast edukalt välja viia ja ei peagi kõrgeks ehitama. Täpsemalt on nõuded kirjas tuleohutuse standardis, viimast saad edukalt tasuta lugeda aru tn 10 standardite ametis (www.evs.ee).

Tänan vastamast.

Kui sa seda tuhaplokk aretist näeksid, siis ütleksid ka, et lõhu maha. Seinad on laotud suht juhuslikult, see tähendab, pole sirge ja ühtlane sein. Samuti pole see korralikult liidetud majaga ning sokkel on väga madal, seda tahaks kindlasti tõsta ning trepiosa, kust saab õue, osaliselt viia välja varikatuse alla. Schiedeli kodulehelt uurisin jooniseid. Mulle jäi neist arusaam, et kui korstna kaugus ülejäänud majani (see tähendab minu puhul siis kahekordse maja osani) on alla kolme meetri, peab korstna suu ulatume katusekattest (kõrgema maja osa katusekattest) kõrgemale vähemalt 0,8 meetrit. Seega jääks kole ja pikk soolikas välja turritama.

Peaks standardit uurima jah, kevadel oli EVS-l kampaania, et saab ülikooli raamatukogus tasuta tutvuda, aga siis olid muud standardid mõttes.

Lisan veel juurde, et juurdeehitis, mille maha lammutaks ja uuesti ehitaks, on alla 8 ruutmeetri külma nö tuulekoda, mill teeks soojaks ja leiliruumiks + trepiosa õue minekuks.

Mnjah, kaminahi, kui asi nii lihtne oleks, et ehita eraldi saun, oleks see mul juba ammu tehtud. Antud variant on aga tunduvalt soodsam, sest duširuum on juba olemas, samuti korralik paikavajunud vundament ning üks ühine sein majaga. Et käia kaks korda kuus saunas (ise elan Tallinnas ja tegemist on mu majaga Tallinnast väljas 60 km, kus ema elab), ehitada eraldi saun koos pesuruumi jms, on tõsisem ettevõtmine. Raha on aga planeeritud muudele töödele maja peal.

Parimat sulle!

Just seda raha kulutamist ma kaaluda soovitan. Saun peab ikka olema midagi enamat. Oleks, et sa poleks seda gurmaanlust nimetanud kohe. Pärast ise pettunud ja rahast ka tuline kahju

Abiks: http://www.maxit.ee/29701. (1. joonisel on kirjaviga, 0,8m oleks õige.)

Mina asetaksin korstna olemasoleva kahekorruselise hooneosa seina sisepinnale, või kui see ei õnnestu, siis välispinnale, kas soojustatud teras-moodulkorstnana või soojustatud kivikorstnana.

Kaalu ka võimalust teha kogu juurdeehitus kahekorruseline.

Nagunii pead kiviseinale panema kas puidust latid ja nende vahele villa. Latid paned loodi ja sirgelt ja ongi ideaal valmis. Kui sein liigendatud siis pole see probleem. Pärast soojustuse panekut on kõik ilus ja ühtlane. Peaasi, et seinad kannavad ja vundament stabiilne. Vot kui ei oleks, oleks teine asi. Neid niff niffi maju küll nähtud, kus vundament käib mitmeid sentimeetreid üles-alla koos kõigi vidinatega.

0,8 katuse pinnast on tüüpkorstna kõrgus ega alla selle ei saagi suurt ehitada. Ma juba arvasin, et plaanisid 3 m ehitada, vot siis oleks imelik tunne tekkinud (et kuda siis puhastaksid).

Korstna ehitusel tuleb pidada kinni EU normatiividest

*Korsten tehakse pikast august, mis ümbritsetakse metall-, shamott- või telliskestaga.

*Korstna auk ja korstna kest peavad olema ühepikkused, et auk korstna kestast välja ei ulatuks.

*Korstna sisemõõt peab olema välismõõdust väiksem, vastasel juhul jääb auk väljapoole korstent.

*Korstnas on tarnimise ajal õhk, mis hiljem asendatakse suitsuga.

*Korstnad tarnitakse ilma suitsutekitajata. Suitsuga täidetakse korsten töömaal. Mõned korstnatarnijad komplekteerivad oma korstnad tehases suitsutekitajaga ja nii säästetakse töömaal aega.

Sel nädalavahetusel satun taas kodumaile, mõõdan üle juurdehituse vundamendi, kui korstna kaugus kahekordse maja seinast on üle 3 m, siis vaadates näiteks Schiedeli paigaldusjuhist (mis tundub olevat ka EVS nõue?), on minu arusaamine, et korstna ots peab ulatuma 0,8 meetrit üle juurdeehituse katusepinna. Või kehtib see üksnes viilkatusega ehitise kohta ning lameda katuse korral on ikkagi vajalik korstnaotsa ulatumine üle kahekordse majaosa katusekatte serva. Minu maja katus on midagi vahepealset. Nelinurkse põhjaga püramiidi kujuline, kalle oli vist 8 kraadi.Kahekordse maja osa võib sel juhul jätta arvestusest välja? Seega saaks paigaldada näiteks mööda juurdeehituse seina väliskülge sellise toote http://www.schiedel.ee/tooted/metallkorsten-ics/. Kui aga selle korstna ja kahekorse majaosa vahekaugus on alla 3 meetri, jääb kas plaan katki, tuleb teha kahekordne või tuleb väiksele õuelalae vaadata uus koht.

Muidugi võib mõelda ka selle olemasoleva tuhaplokk seina soojustamise peale, kuid arvestades selle paksust, samas kehva soojapidavust ning igaljuhul kuluvat puitmaterjali, tundub mulle mõistlik ka selle lammutamine. Aga eks see selgub tulevikus. Seni üritan selgeks teha, kas mu plaan on üldsegi teostatav.

Edu!

Kui tahad loll olla ja mitte uskuda, et kivimajale lisatud 15 cm villa on soojem kui vaid 15 cm puitmajal siis võta kuvalda kätte ja hakka tegutsema.

Ma tean väga hästi, et kivisein on soojapidavam, võrreldes sama läbimõõduga karkassseinaga. Kuidas aga lahendada madala sokli probleem. Maha lammutamise üks "plusse" ongi see, et saan laduda sokli kõrgemaks. Üks võimalus on katta seina laumine osa kivivoodriga (umbes 25 cm kõrguselt) ja seejärel ülejäänud osa puitvoodriga. Sellega oleks puitvooder paremini kaitstud. Või paigaldada sokliplaat.

Kui lõhkumisest ei pääse. Ukseava õue minekuks liigub kõrgemale. Sest praegu, tulles majast välja, on trepp, läbi selle juurdehituse ning juurdeehituse uks on maapinna kõrgusel. Plaan oleks see trepiosa viia üjele kõrgusele maja põrandaga ning trepiosa viia juurdehitisest välja varikatuse alla.

Tänud oponeerimast ning mõtlema panemast!

keemik kirjutas:... või tuleb väiksele õuelalae vaadata uus koht...

See oleks hää mõte.
Kälimees tegi maal kõigepealt sauna maja keldri. Kui see vajas remonti, siis tegi sauna jälle korda. Pole aga möödunud eriti palju aega, kui ta otsustas ikkagi "põranda alt" välja tulla ja ehitas sauna majast eemale eraldi hoonena.
Nüüd on saun, nagu muiste ja kõik on asjaga palju rohkem rahul. Mitte ei lähe ennast keldri pesema, vaid lähed sauna.
Olen lugenud ka mujalt sellist arvamist, et saun peab eraldi asetsema. Siis tekib sauna tunne. Lähed teed tule alla ja oled saunas. See loob meeleolu ja tekitab saunapäeva, nagu pühapäev on kirikupäev. Isegi neile, kes kirikus ei käi.

See oleks maksimaalne lahendus. Õnneks on järgmise suveni aega planeerida ja kaaluda

Rehkenda, palju uus saun odavam tuleb

Kui vundament on maapinnast kõrgemal, ei teki sokli probleemi. Soojustad ju sokli ka ära kui vaja.
Kui soov ühte joonde põrandaid ajada saab ka olemasolevaga, kuid katus tuleb vist maha lammutada, sest seinu on vaja kõrgemaks saada. Uut müüri laduma ei pea, piisab kui puitprussidega jätkad.

Sellist kapsapea stiilis ehitust võiks Kalvis mõnes teises alafoorumis jätkata.

Järjekordne kapsapea, kes lükkab koheselt maja buldooseriga maha kui see kasvõi natukenegi moest välja läinud. Kui ehituslikke nõuandeid jagada ei oska, kolid ise teise alafoorumisse äkki.

keemik kirjutas:Tänan vastamast.

Kui sa seda tuhaplokk aretist näeksid, siis ütleksid ka, et lõhu maha. Seinad on laotud suht juhuslikult, see tähendab, pole sirge ja ühtlane sein. Samuti pole see korralikult liidetud majaga ning sokkel on väga madal, seda tahaks kindlasti tõsta ning trepiosa, kust saab õue, osaliselt viia välja varikatuse alla. Schiedeli kodulehelt uurisin jooniseid. Mulle jäi neist arusaam, et kui korstna kaugus ülejäänud majani (see tähendab minu puhul siis kahekordse maja osani) on alla kolme meetri, peab korstna suu ulatume katusekattest (kõrgema maja osa katusekattest) kõrgemale vähemalt 0,8 meetrit. Seega jääks kole ja pikk soolikas välja turritama.

Peaks standardit uurima jah, kevadel oli EVS-l kampaania, et saab ülikooli raamatukogus tasuta tutvuda, aga siis olid muud standardid mõttes.

Lisan veel juurde, et juurdeehitis, mille maha lammutaks ja uuesti ehitaks, on alla 8 ruutmeetri külma nö tuulekoda, mill teeks soojaks ja leiliruumiks + trepiosa õue minekuks.

Loe Kalvis see teema autori selgitus uuesti läbi ja proovi uuesti. Kui aga tahad edasi arendada, siis Tallinna lennuvälja taga on lai valik ....

Loe ise, kui aru ei saanud. Kuna sa ei lugenud siis on sinu kohta seal kus soovitasid.

Pole mõtet tülli pöörata, tuleb eraldi majja saun:)

Saunakerisele poolekivi ja ventilatsiooniks teine poolekivi lõõr piisav?

Punaseid telliseid kuuri all oma 300 tk. Isa mingi 15 aastat tagasi nihverdas ära. Saab ükskord ära kasutada ja kuuri alla ruumi.

keemik kirjutas:Pole mõtet tülli pöörata, tuleb eraldi majja saun:) ...

Edasi Kentuki poisid, valu punanahkadele

keemik kirjutas:Pole mõtet tülli pöörata, tuleb eraldi majja saun:)

Saunakerisele poolekivi ja ventilatsiooniks teine poolekivi lõõr piisav?

Punaseid telliseid kuuri all oma 300 tk. Isa mingi 15 aastat tagasi nihverdas ära. Saab ükskord ära kasutada ja kuuri alla ruumi.

Hakkan tundma saunasooja...

Plaanitav kivikorsten igati kõlbulik, ning kui kerise ka tellistest laod, saad kindlasti oma otsust nautida. Paljalt sauna jaoks kõlbab korsten ka ühe lõõriga, sest ventileerid üldiselt peale saunatamist. Aga see jutt oli puhtalt kokkuhoiust, et saaksid ka kerise laduda isa nihverdatud nostalgiatellistest

Ventilatsiooni lõõri on kordades lihtsam ja odavam teha plekktorust ja võid viia läbi katuse või seina nii nagu soovid.