Ehitusfoorum

Tegemist kõrvalhoonega. Uus ehitus. Puitkarkass+200mm soojustused+ jne. Siseviimistluseks tuleb puit.
Vaja kütta garaazhe, majapidamisruume, kaminaruumi,pesuruumi, wc-d. Hoida nö. aastaringselt +kraadid sees.
Küttetorude vedamise võimalus 5x5 sisemise roovi pealt praegu oleks veel olemas.

Kas keegi omab kogemusi, et kas rahaliselt tuleks mingit hinnavahet kui kütta
elektriradiaatoritega või siis elektrikatlaga kütta vesi kuumaks ja lasta vesiküttega radiaatoritesse.?

Lisaeelisena näen mina seda, et kui elektriküte ikkagi edaspidi üle jõu hakkab käima, siis saaks vesikütte puhul elektrikatla asendada näiteks puidukatlaga. Esialgu puidukatelt panna ei tahaks ja talvel seal iga päev käia ja kütma hakata.

El.katlal on vahendaja vahel (vesi), st. juba energia-kadu, 5 kl.füüsika.
El.radikaga küttad (kuivatad) otse vahetult toa-õhku ja ilma mingi vahe-lülita.
Samas kui tulevikus tekib plaan mingi muu alternatiivse kütte näol, siis oleksid radikad juba seinas olemas.

Väikse lisaboonusena on elektriradikate puhul mingi rikke korral tööst väljas neist ainult üks ja muud käivad edasi ja hoiavad oma plusse paigas. Katla puhul siis kõik tagant ära ja lõhki külmunud.

Samas endal sarnane teema varsti ees ja panen ka vist ikkagi katla esialgu plusskraade hoidma.

maik kirjutas:El.radikaga küttad (kuivatad) otse vahetult toa-õhku ja ilma mingi vahe-lülita.

Ja kuhu elektriradiaatorid siis selle õhust eraldatud vee küll panevad?

Vett soojuskandjana kasutades lisandub jooksvatele kuludele küll pumba elektrikulu vee ringiajamiseks, kuid samas tekib võimalus öist elektrit akumuleerida, katusele paar päikesepaneeli paigutada ja sealt lisaks odavamat energiat ammutada (või vähemalt üritada), õhk-vesi soojuspumbaga "mängida" jne.

Samas pikema elektrikatkestuse puhul külmuvad sul veetorud lõhki, elektriradiaatoritega ei juhtu midagi.

madis64 kirjutas:

maik kirjutas:El.radikaga küttad (kuivatad) otse vahetult toa-õhku ja ilma mingi vahe-lülita.

......
Samas pikema elektrikatkestuse puhul külmuvad sul veetorud lõhki, elektriradiaatoritega ei juhtu midagi.

Mis kasu on ilma elektrita el.radikatest - tarbevee torud külmuvad samuti lõhki

Rostfrei kirjutas:Mis kasu on ilma elektrita el.radikatest - tarbevee torud külmuvad samuti lõhki

Jah, sul on õigus - see moment jäi mul kahe silma vahele

Rostfrei kirjutas:Mis kasu on ilma elektrita el.radikatest - tarbevee torud külmuvad samuti lõhki

Elektrikatla korral külmuvad jälle kõik lõhki: katel, radikad ja tarbevee torud. Elektriradikad vähemalt ei lähe lõhki.

Teoreetiliselt vahet pole, kuid praktikas väiksed erinevused on.
Tavaliselt elektrikatel ja toruühendused läbivad ikka kütet mitte vajavat ruume (või põranda all), sealt tuleb väike kadu elektrikatla kahjuks.
Ehituslikult läheb elektrikatla ehitamine kallimaks.
Ka elektriradikaga saab öösel küttes ruumi õhku ja seintesse soojust akumuleerida, kuid see on väiksem kui elektrikatlal lisakupaaki. Viimane aga maksab. Seega ainus pluss elektrikatla ehitamiseks on suurem akumuleerimine. Tegelikult on nippe ka elektriradikatega soojuse akumuleerimiseks (tellistest riit ümber elektriradika ja voila!).
Tavaliselt tasub elektrikatelt ehitada vaid siis kui on olemasolem muu veega küttesüsteem.

Kalvis kirjutas:on nippe ka elektriradikatega soojuse akumuleerimiseks (tellistest riit ümber elektriradika ja voila!)

Oma toad võid muidugi tellistest riitasid täis laduda, aga on ka paremaid lahehdusi
http://www.credaheating.co.uk/product_d ... /index.htm

Küülaline kirjutas:

Kalvis kirjutas:on nippe ka elektriradikatega soojuse akumuleerimiseks (tellistest riit ümber elektriradika ja voila!)

Oma toad võid muidugi tellistest riitasid täis laduda, aga on ka paremaid lahehdusi
http://www.credaheating.co.uk/product_d ... /index.htm

"Salvestusküte
Elektrilise soojussalvesti eesmärk on kasutada ära öist odavamat elektrit. Öösel laetakse soojust salvestavad feoliitkivid kuumaks, hommikuks lülitub seade välja ja soojendab terve päeva tuba. Öise elektritariifi kehtima hakkamisel tsükkel kordub. Salvestuskütte miinus on seadmete kõrge hind ja vajadus ligi kolm korda suurema installeeritud võimsuse järele kui tavalisel elektriküttel. Tänu salvestuskividele on soojussalvesti mass suur – 80 – 153 kg."

https://www.energia.ee/et/home/saveenergy/advice/heat#

sepikoda kirjutas: Hoida nö. aastaringselt +kraadid sees.

Kui ainult see eesmärgiks siis ilmselt otseelekriküte kõige mõtekam. Odavim soetada ja kuna küttevajadus/soojusvajadus väike siis ei tapa ka ilmselt kallim küttehind.

sepikoda kirjutas:kas rahaliselt tuleks mingit hinnavahet kui kütta
elektriradiaatoritega või siis elektrikatlaga kütta vesi kuumaks ja lasta vesiküttega radiaatoritesse.?

Veega küte tuleb kallim sest rajamiskulu + vee liigutamise kulu + kindlasti mõningad kaod. Plussiks on hilisem paindlikus "veesoojendaja" valikul.

"Salvestusküte
Elektrilise soojussalvesti eesmärk on kasutada ära öist odavamat elektrit. Öösel laetakse soojust salvestavad feoliitkivid kuumaks, hommikuks lülitub seade välja ja soojendab terve päeva tuba.

Kust selline jutt. et soojendab terve päeva tuba. Kui palju see radiaator siis salvestab öö jooksul endasse energiat kw???? Kui suur on salvestatud pinna temperatuur???? Mul tunne, et peale salvestust on toas saun alguses.

Hea küsimus Veikkol. Kui ahjumeister kaminahi (nime esitäht väljendab kirjapilti, mitte lugupidamatust) lubab tonnides ahjuga rahuldada ööpäevase küttevajaduse,(pind ja küttevajadus on küll vahest arusaamatu)
siis läheb radika gabariit, mass ja temp. vist küsitavaks?

Unustasin , kui kaminahju ahi lõigata "seibideks" ja jagada tubade vahel, oleks tulemus vaat et isegi parem (seda küll ainult teoreetilises soojusjaotuses).
Imelik. (eelmine postitus samuti minu "sulest")

tänud kõigile arutlejatele.
Otsustasin, et vean ikkagi veeküttega radiaatoritele sisemise roovi pealt küttetorud ära.
Diameetri poolest peaks mingist 16mm torust olema maa ja ilm, aga oskate ehk soovitada, et mis firma toru vedada.
Kas näiteks paljas al-pex toru, plast kõri sees toru, või mingi isolatsiooniga toru ???
Ja mis ma 90 kraadistes nurkades teen ? Kas hakkan toru julmalt väänama või peaks sinna mingid põlved panema ?
Põlvede puhul siis kas pressitavad või monteeritava?

Sa otsi kõigepealt netist infot, kuidas põrandakütet paigaldatakse. Igatahes alupex tüüpi toru olen seni edukalt põrandasse pannud ja käib hiina toru kah. Toru väänatakse kas torupainutajaga või profimad ümber paksu jala. Aga kui vead kaksikspiraalselt siis on väga vähe vaja painutada, ühtlasem jääb ka. Aga kaksikspiraal eeldab head projekti koos mõõtudega.

sepikoda kirjutas:...Otsustasin, et vean ikkagi veeküttega radiaatoritele sisemise roovi pealt küttetorud ära...

Kalvis kirjutas:Sa otsi kõigepealt netist infot, kuidas põrandakütet paigaldatakse...

Radika jaoks vist põlve peal painutatud värk eriti ei kõlba.

sepikoda kirjutas:tänud kõigile arutlejatele.
Otsustasin, et vean ikkagi veeküttega radiaatoritele sisemise roovi pealt küttetorud ära.
Diameetri poolest peaks mingist 16mm torust olema maa ja ilm, aga oskate ehk soovitada, et mis firma toru vedada.
Kas näiteks paljas al-pex toru, plast kõri sees toru, või mingi isolatsiooniga toru ???
Ja mis ma 90 kraadistes nurkades teen ? Kas hakkan toru julmalt väänama või peaks sinna mingid põlved panema ?
Põlvede puhul siis kas pressitavad või monteeritava?

Aga mida sa enam küsid, vahet pole mida teed. Niikui nii teed vale otsuse ja pere eelarvele liiga. Kui midagi soovitada siis ainult roostevaba see peaks paar sajandit püsima. Nagu saime aru tähtis ei ole küttesooja lõpphindhind vaid tegevuse leidmine vabal ajal. Tegelikult olen elus näinud paljusi inimesi kellel on mingi kallis hobi, sul siis on küttesüsteemide väljaehitamise hobi.

Saab ka põlve peal radikatele, kuid kogemust on vaja. Kui ilu mängus siis alupexi pikalt ikka laussirgena ei tee, ta rohkem peidetud seinte, põranda või lagedesisene värk.
Kui nüüd on see viimane nurk siis selle võib loomulikult liitmikuga 90 radiaatori juures teha. Mõtlesin siin algselt põrandakütte nurki, kuid seinte juures saab edukalt painutada. Tea, et alupexi väga suure painderaadiusega ikka painutada ei saa, soovitan algselt eraldi harjutada
Kui on olemas suurema raadiusega kanalitoru, tee selle peal. Seal on garanteeritud õige nurk ja mõlgi mittetekkimine. NB! niipalju on hiina toru kehvem, et läheb kergemini mõlki, kuid saab teha.

Veikkole vastuseks:
Tundub, et sa oled mingi tüüpiline kibestunud õhk-soojuspumba mees, kes räägib siin mingitest oma kurbadest kogemustest
ja uruaukku kukkunud objektidest.

Vaata, inimene esialgu mõtleb, et kuidas saaks sooja võimalikult lihtsalt ja odavalt?
Esmalt tundubki elektriküte kõige lihtsam lahendus, mida ta ka tegelikult on. Radikas seina ja asi korras.
Aga kui pisut pikema perspektiiviga kalkuleerida, siis lihtne on see küll, aga ikka kuradi kalliks läheb.
Sama, aga pisut teise koefitsendiga kehtib nende mõtetute õhksoojuspumpade kohta.
Võtab rämedalt elektrit ja va värdjas raisk lärmab ka veel seinapeal lisaks.

Seega arvan, et vesiküte on õige otsus, sest mul ju tegelikult...
Korsten olemas, üks värdjalik üleliigne Viadruse malmkatel olemas, segamissõlme ehitus ja automaatika paigaldus ei ole probleem,
küttepuid on majast 1km kaugusel nii, et 3 põlve peale mind ei suuda ka neid ära kütta.
Kas peaksin nüüd mingid kirve hinnaga torujürid kutsuma 7 radikale torusid vedama ?
Selle raha eest mis ma mingile san-tehnika pässile töö eest maksaks saan juba segamissõlme jaoks kollektori ja muud vidinad osta.
Sama kehtib ehituses väga paljude muude tööde puhul, mida saab tegelikult ise kordades odavamalt tehtud. Sellejaoks ei pea olema spetsialist, tihti piisab sellest kui sul on lihtsalt lahtine pea ja küsid targemate käest pisut nõu juurde.
Kuidas tundub ? Kas teen pere eelarvele liiga ?

Ja veel...
Kas see on mingi häbiasi siit foorumist küsida, et näiteks millist (mis tüüpi ja mis firma toodang) põlve või kolmikut kasutada, ja kas pressitavat või monteeritavat ?
Ma küll eriti ei viitsi mingi 5 aasta pärast hakata kuskilt seina lammutama kui mõni seinatagune toruühendus lekkima peaks hakkama.

Seepärast küsin tagasihoidlikult veelkord... mida liitmike osas seina taha soovitate kasutada, või peaks seina taga nendest üldse hoiduma ?

sepikoja küsimus: Kas keegi omab kogemusi, et kas rahaliselt tuleks mingit hinnavahet kui kütta
elektriradiaatoritega või siis elektrikatlaga kütta vesi kuumaks ja lasta vesiküttega radiaatoritesse.? Vastus sepikojale: elektriradiaaroritega.

Kust sul nüüd see metsateema tuli: küttepuid on majast 1km kaugusel nii, et 3 põlve peale mind ei suuda ka neid ära kütta.
Õpi küsima saad ka vastused normaalsed. Kui sinusugune seinasisse torud paigaldab siis saad ka igaaastase siseremondi kaela.

Veikko kirjutas:... Kui sinusugune seinasisse torud paigaldab siis saad ka igaaastase siseremondi kaela.

Miks? Pole ükski torumees ema üsast välja tulnud santehniliste teadmistega ja torutangid rusikasse pigistatud. Sa vaata kasvõi "Ahjud, ..." foorumist paljusid kasutajaid, kes omale on asja selgeks teinud, ehitavad ja saavad veel Meistritelt kiita tehtu eest!
Oma kodus kapremonti tehes olin torutööde ja põrandakütte osas samuti "tume junn". Asja targematelt järgi uurides, et enda jaoks asi klaarimaks saada ja tegin ära. Peaaegu 5 aastat uuesti sees elatud, aga ei mingeid remonte torutööde osas va. mudafiltri vahetus, kuna osutus mikropraoga praagiks. Mida see santehnik teistmoodi oleks mul teinud? Kiiremini ehk?
Sepikojale!
Seina taha ei soovitata keermesliitmikke jätta ehk katsu pressliitmikke kasutada! On veel üks lihtne variant tänapäeval välja mõeldud alupex toruühenduste jaoks- see on midagi lego sarnast, pistad ainult õige pikkusega torujupi liitmikusse ja valmis, ei mingeid presstange ega pressimist. Uuri ise! Esialgseks vihjeks http://ee.wavin.com/master/master.jsp?F ... cale=et_EE

Kui vähegi saad, leia asukohad ja tehnilised lahendused nii, et ühtegi liitmikku seina taha ei jääks või oleksid lihtsalt lahtivõetavates kohtades. Täiesti edukalt saab.

sepikoda kirjutas:....... oled mingi tüüpiline kibestunud õhk-soojuspumba mees........
.........Sama, aga pisut teise koefitsendiga kehtib nende mõtetute õhksoojuspumpade kohta.
Võtab rämedalt elektrit ja va värdjas raisk lärmab ka veel seinapeal lisaks.......

Milleks selline mõttetu lahmimine.

sepikoda kirjutas: Seepärast küsin tagasihoidlikult veelkord... mida liitmike osas seina taha soovitate kasutada, või peaks seina taga nendest üldse hoiduma ?

Pane roostevaba pressliitmikud ja torud, ning kui lõhki ei külmu, saavad need järgmised 3 põlve ka veel seda nautida.
Samas nii palju kui võimalik, võiksid ju hoiduda seina taga liitmikest.

viewtopic.php?f=9&t=26639