Ehitusfoorum

Tere!

Taas püstitub igivana arultus teemal, kuidas külma pööningut soojustada. Soojalt poolt külmema poole liikudes on asi järgmine: värvitud vinner:must laudis: saepuru 150 mm laetalade vahel. Minu nägemus asjast oleks paigaldada tuulesuunajad tuuletõkkeplaatidest ning laotada saepuru peale 250 mm kivivilla plaatide kujul. Seega tuleks lae U-ks umbes 0.114 senise 0,45 asemel. Pinda on vähe, kõigest 40 ruutmeetrit, tselluvilla mehi või muid puiste paigaldajaid pole mõtet selle pärast kohale kutsuda, transpordi kinnimaksmine läheks liiga kalliks ilmselt.

Aga küsimus! Kas see konstruktsioon vajaks aurutõket? Mina lähtusin sellest, et vineer, laudis ning 150 mm kuiva saepuru suudab piisavalt esiteks tõkestada ja teiseks siduda endaga vett, et villa jõuaks seda väga vähe. Seega, niiskus soojustehnilist toimimist ei mõjutaks. Toad on ka talvel mõnusa sisekliimaga, ahjuküttega, liigset niiksust ei ole, aga ka ei kuivata hingamisteid, kõige mõnusama sisekliimaga maja, kus olnud võimalus elada.

Teine variant oleks pööningu põrand laiali lõhkuda ja paigalda aurutõkkekile. See aga tõstab oluliselt tööde hulka ja nõuab enam raha.

Arulteda võiks ka mineraalvillade (kivi ja klaas) ning tselluvilla ning saepuru erineva!? vett siduva mehhanismi üle. Mineraalsed villad seovad vee oma kiudude vahele, seega tõrjutakse sealt välja kuiv õhk. Tselluvilla mehed aga seletavad muust toimest enda villade korral. Nimelt vesi justkui absorbeerub (läheb kiu sisse vs adsorbeerub- seostub pinnale) ainega, seega ta kuiva õhku välja ei tõrju kiudude vahelt, kuna vee osakesed, et mitte öelda molekulid seostuvad erineva mehhanismiga ning õhuga ei konkureeri. See on minu arusaamine, mida natukene toetab ka mu haridus. Aga reaalsus?

Ootan arvamusi.

Parimat!

Väljendan oma läbinisti subjektiivset arvamust
Aurutõkkega on sama nagu hüdroisolatsiooniga st ta peab olema katkematu aukudeta või siis üldse mitte. Olen lugenud erialainimeste arvamusi, et vanade hoonete renoveerimisel tuleks aurutõketest loobuda. Osalise aurutõkke puhul kaitsmata välispiirete osad saavad suurema niiskuskoormuse.
See kuiva õhu väljatõrjumise jutt on vähe segane. Õhku välja ei tõrjuta (õhk ja õhus leiduv niiskus ei liigu alati samas suunas), õhu niiskusesisaldus suureneb ja kui relatiivne niiskus jõuab 100%-ni algab niiskuse kondenseerumine (märksõnaks kastepunkt) ja nüüd olenevalt materjalist need tekkivad veepiisad kas imenduvad materjali kiududesse või jäävad tilkadena pinnale. Puit (saepuru) on väga hea imamisvõimega, ju siis ka tselluvill, mineraalset päritolu materjalid mitte. Kui jäi segaseks siis analoogia pampersi või tiivakestega asjadega, et kas on kuivem ja puhtam tunne

Minu võhiklikul arvamusel on siin hirmul suured silmad ja pole mingit aurutõket sinna mõtet panna, kui all just kuivatamistegevusega ei tegelda. Maal mul laes laud, tuuletõkkeplaat, must laudis, puiste kivivill 20cm, rull-klaasvill 10cm. Peakski üles vaatama minema, kuidas lood on
Aga miks soovid plaatvilla? Vahelaele sobib ka rullvill: odavam, lisaks jääb ka vähem servi, ehk tihedam.
Pind väike, pane prooviks vill peale ära ja järgmine aasta uuri villa lähemalt, kas on mingit jama tekkinud.
Aga kuhu muidu mõtlesid niiskuse juhtida, sealt aurutõkke alt?

Tere!

Eks niiskus peaks väljuma tänu ventilatsioonile, külmemal ajal, kui aknad pole pidevalt lahti, köetakse ahju, ka see ventileerib.

Jah, rullvilla paigaldamise peale võik täiesti mõelda, kui U arv on võrdne plaatvilla omaga. Pööning madal, mida vähem vaja villa panna, seda parem.

Aga teisele külalisele: kas tselluvill ei või absorbeerida ka juba veeauru, et kastepunkti ei tekigi?

Parimat.

Kõik sõltub kogustest. Keskmiselt eraldab üks inimene ööpäevas ühe liitri vee jagu veeauru + pesemised, toataimed, söögitegemine. Ja siit ka soovitus osalist aurutõket mitte kasutada, sel juhul on absorbeerivat materjali rohkem. Mingiks analoogiaks - vanasti pandi talumajade topeltakende vahele soolatopsid või kuiva põdrasammalt, ikka eesmärgiga õhuniiskust koguda.
Vent (mõõdukas alarõhk) muidugi abiks aga temperatuuride erinevusest tulenevat erinevat absoluutse õhuniiskuse erinevust toas ja õues vältida ei ole võimalik st kui talvel õues ja toas oleks sama absoluutne õhuniiskus ehk osarõhk sama, siis relatiivne oleks toas liiga madal
Rullvilla lambda peaks olema veidi paremgi kui plaatvillal (lambda on materjali tehn näitaja, U-arv konkreetse konstruktsiooni oma)
Lambda igal soojustusmaterjali pakendil kirjas.