Ehitusfoorum

Tere!

Oman maja, mida pole võimalik ära müüa perekondlikel põhjustel, seega targem oleks see korda teha. Alustaks vundamendist. Ema on oma naiselikust tarkusest kogu sokli ääre lilli täis istutanud, osaliselt on nende juured kivide vuukide vahel kinni, paaris kohas on sipelgad, kes alati pärast mürgi hajumist naasevad ning soklile valatud betoonist tasandusvöö (umbes 5 cm paks, ulatub 5 cm üle sokli) on paarist kohast läbiva praoga. Sokli osa on krohvitud, kivid laotud tõenäoliselt lubi-tsement mördiga ja kipub pudisema. On olemas ka vana settekaev, kust nüüd läheb lihtsalt uue kanalisatsioonitrassi toru majja, see kaev on pinnasevett tihti poolenisti täis.

Ise mõtlesin toimetada nii, et raiun sokli perimeetri umbes 1 meetri laiuselt taimestikust puhtaks ning seejärel kaeva niipalju lahti, et näen ära, kust sügavuselt on paekivi nii heas korras, et vuugid täisviskamist ei vaja (võimalik, et pean kogu ulatuses lahti kaevama). Seega, täidan vuugid samaväärse seguga, seejärel kruusalaadse pinnase ajan tagasi (meil suht hea kruus-moreen pinnaseks), seejärel paigaldan geotekstiili kaldega soklist eemale näiteks 3 m laiuselt, et pinnasevesi mööda seda immutada vundamendist eemale, seejärel täidan killustikuga nii palju, et kalle oleks taas soklist eemale ning sokli servast vaadates oleks killustiku tase ümbritsevast pinnasest kõrgem, seejärel katan sokli perimeetri ühe meetri laiuselt sillutuskividega, kalle jällegi eemale. Enne veel krohvin vajalikes kohtades sokli. Samuti lõhun laiali settekaevu, et see ei toimiks pinnaseveele kogumiskaevuna. Eraldi drenaazi ette ei näeks, kuna seda pole kuhugi suunata.

Tööga soovin saavutada seda, et suuremate sademetega jääks kelder kuivaks (vahel tuleb cm või paar vett põrandale), sokkel oleks kena vaadata ning seda, et vundament järgmised 40 aastat ka ilusti vastu peaks. Seni on ta seda teinud, üks nurk on umbes cm ära vajunud, kuid muidu stabiilne.

Samuti ei näe ette sokli ja vundamendi soojustamist, kuna säilivad alt tuulduvad laudpõrandad ning on selge, taldmiku ja vundamendi vahel puudub hüdroisolatsioon, seega paneks soojustamine koos vertikaalse hüdroisolatsiooniga kinni vee vundamendist väljaliikumise tee.

Palun targematelt endapoolseid soovitusi/märkusi.

Parimat!

! Pane uued veerennid ka, siis juba. AS- Tootest saab sootsalt, alla kahe euro meeter.

Tere!

Eks plaanis needki panna!

Kui juba lahti kaevad, siis peaksid ka ära vajunud kohtade alla uue täite panema ja tihendama. Vee liikumist või taset pinnases geotesktiiliga kruttida ei saa ma arvan. Sillutiskivi juhib vundamendist vee eemale. Geotekstiili võid kasutada sillutiskivi aluse ehitamisel. Kui settekaevu imbkaevuna tööle saad, siis ehk polegi drenaazi vaja.
Siin kirjutab muidu asjast: www.rebala.ee/?download=vundament_ja_sokkel.pdf

Ära vajunud kohtade alla ei julge hakata täidet vms panema, võib ju juhtuda et rikun stabiilseks vajunud asja oma rabelemisega ära. Settekaev paikneb osaliselt maja all, sealt drenaaži edasi arendamine koos torudega tundub mulle lihtsalt natukene liiga palju ettevõtmist. Sest mureks pole mitte niivõrd põhjavesi, kui just sademete ja lumesulavesi, mis kipub maja poole voolama mõnes kohas ning samuti kõrged peenrad sokli vastas, mis niiskust kinni hoiavad. Need saidki omal ajal tehtud just selleks, et saaks sokli juures pinna kõrgemaks ja vesi lahinal keldri aknast ja settekaevu kaane vahelt lumesulaga sisse ei jookseks. Nüüd on teadmisi ja mis seal salata, ka sissetulekut natukene rohkem, et uuem ja sobivam lahendus sellele probleemile leida.

Kaevasin ka paarist kohast natukene lahti. Selgus, et allpool maapinda on sega kivide vahel nätske ja pindmisest kihist kaugemal ka küllaltki tugev, nii et kelluga seda raske välja kraapida. Kuid huvitaval kombel sokliosas osas ooleks lubi nagu välja uhutud, vuukide vahel puhas liiv. Sestap mõtlesin, et kaevan lahti vaid nii palju kui vaja musta mulla eemaldamiseks, viksan sokli vuudid täis ja krohvin lubikrohviga. Sügavamale ei hakka minema, ei usu, et seal midagi paremaks teeks. 45 aastat paika loksunud ja mis tast häirida.

Seejärel killustik asemele, kalle majast eemale ja sillutuskivid peale.

Aga veel küsimusi. Kas vuuke täita ja krohvida lubi-tsemement mördiga või võtta vaid lubimört? Mulle tundub, et algselt on kasutatud lubimörti. Kas peaks sokli krohvimisel panema võrgu ka, et armeerida krohvi?

Parimat!

Võrku pole sinna raske panna, sest saad naeltega vuukidesse kinnitada. Lubikrohv jääb hingavaks ja maja alus saab ka kuivem. Ise teeks sellise segu, et võtaks umbes 40% lupja 60% liiva( mitte väga peeneteralist ) ja 1 labitatäis tsementi vanni kohta.( Lubjaga on muide praegu viimane aeg teha, sest varsti läheb külmaks). Loobiks lihtsalt täis ja siluks märja pintsliga( või harjaga) kui veidike kuivand. Hiljem niisutaks veidi, et pealt kiiresti ei kuivaks ega tekitaks pragusid.

Pane, siis need veerennid ka ikka ära!

Panne rennid ka ära!

Aga see töö jääb mul tulevasse aastasse. Alustasin uues töökohas ja puhkust veel ei paista. Siis on lubjal kauem aega ka CO2 siduda ja mu ökoloogilist jalajälge vähendada (õigemini viia neutraalsema suunas, sest eks see lubi ole kunagi saadud CO2 emiteerimisega).

Võrgu all ma mõtlesin tavalist plastikust armerimisvõrku või sa soovitad panna metallist (naeltega vuukidesse)?

Metallist võrk oleks igati normaalsem sinna ja just naeltega vuukidesse, sest lubjasegu võtab naela sisse ja sinna ta jääb.

Tere. Allpool pinnast võiks lupja minimaalselt olla. Lugupidamisega. Alar Piirfeld