Ehitusfoorum

Milline on optimaalne liigpingepiirikute komplekt eramajale? Õhuliinina 1 faas 203V ja neutraal, maandus on kohapeal maja ümber varrastega.
Kas tüüp I ja II kaitsed mõlemad? Kas 1f+n kaitse, varistor, mis veel? Kas kõik samasse kilpi kus arvesti (hoones) või lisada veel jaotuskilp ja panna midagi sinna ka?

ABB ja OBO valikud nii keeruliseks aetud, et mitte erialalt elektrik ei saa aru. Mul oleks sisuliselt vaja tüüplahenduse hinnaklassi ja mitu kohta kilbis nõuab. Kilbis väga vaba ruumi pole ja tahaks teada, millega enam vähem arvestada.

Kas 200€ eest saab juba midagi, kui ruumi 2 kohta EE pitseeritud latil peakaitsme juures ja teisel latil tavakaitsmete juures veel 2 kohta?

Välk ei vali, kas all on tehasehoone või väike suvila - lööb sinna kuhu tahab. Kui tahab, lööb üldse puusse või põllule.
Seega pole sinu hoone tüübil ja peakaitsme suurusel peaaegu üldse tähtsust.

Kui kilbis ruumi pole, pead ostma 1 mooduli laiuse nn. 'T1+2 ' piiriku. Mida suurem Iimp ja mida madalam Up näitaja, seda parem. Need on enamasti varistoride baasil kuid on ka sädemikpiirikuid (ABB)

Parem variant oleks sädemikul baseeruv T1 piirik panna arvesti ette (minul EE nimel esinev mees vastu ei kobisenud) ja varistoripõhine T2 arvesti järele. Kui on muid kilpe veel, siis sinna samuti samasugused T2-d.

Ja elektroonika ette veel nood pistikutesse pistetavad. Mõned neist suisa pakuvad koduelektroonikale rahalist garantiid. näiteks siin toodu: http://elektrik.pri.ee/modules/newbb/vi ... umpost8449

Kuna välk on juhuslik suurus, siis on optimaalsus antud juhul ebamäärane mõiste. Kui jätab sisse löömata, siis järelikult oli optimaalseim piirikut üldse mitte panna. Kui sul aga piksevarras juba on pandud, siis järelikult eeldad, et võib sisse lüüa. Seega võib kuni pool välguvoolust alajaama poole tagasi minna ja tegemist oli ühefaasilise (kahejuhtmelise) paigaldisega, siis faasijuhile langeb sellest poolest omakorda kuni pool - ehk T1 piirikul peaks olema Iimp minimalselt 25 kA . Siis ta koordineeruks pealegi IV piksekaitseklassi piksevardaga (max välk 100 kA)


T2 võiks sel juhul olla standardne Imax = 40 kA .

ABB-l oli just sellistest kahest erinevast piirikust (sädemik ja varistor) kokkupandud variant - mark oli vist OVR T1+2 25 255 TS? Laius kakras 2 moodulit.

Ilmselt on sul PEN-i lahutamine tehtud sellesamas arvestikilbis hoones sees? St. et N ja PE on ühte punkti kokku ühendatud - seega N juhtmele piirikut peakilbis pole vaja panna, sest ta on maandusega niikuinii koos. Järgmises kilbis aga juba võiks.

Kui sul aga piksevarrast pole, siis ilmselt pole sul midagi selle vastu, et otsesisselöögi korral maja maha põleb ja seega piisab ka väiksema Iimp väärtusega T1 piirik või lihtsalt T2 piirik kauglöökidest tingitud nõrgemate impulsside lahendamiseks. Ühegi piiriku paigaldamine asja halvemaks ei tee - ikka ainult paremaks.

Siin on selle kohapeal kindlasti profimaid tegelasi, kuid seesama "palja faasijuhtmega" eluskatse teinud proff õpetas niimoodi:
1. Kui on õhuliin siis sissetuleva masti (tavaliselt see EE post) otsa I klassi piirik, maanduseks posti maandus. Kui on kaabelliin siis esimest punkti pole vaja ja kui ei saa panna siis samuti.
2. Maja peakilpi II klassi piirik. Kindlasti sinna kilpi korralik maandus, ilma maanduseta ei tööta ükski piirik korralikult.
3. Kui nüüd peakilbist 20 meetrit kaugemal on mingi pinget kartev seade siis võib III klassi piirikuga kaitsetsooni tugevdada, sest peakilbi liigpingepiiriku kaitsetsoon kaugemale suurt ei ulata. Võib ka lootma jääda seadme sisseehitatud varistoridele, kui neid üldse on.

Kalvis kirjutas:Siin on selle kohapeal kindlasti profimaid tegelasi, kuid seesama "palja faasijuhtmega" eluskatse teinud proff õpetas niimoodi:
1. Kui on õhuliin siis sissetuleva masti (tavaliselt see EE post) otsa I klassi piirik, maanduseks posti maandus. .....
2. Maja peakilpi II klassi piirik.......
3. Kui nüüd peakilbist 20 meetrit kaugemal on mingi pinget kartev seade siis võib III klassi ......

Selline jutt kõlab ilusalt ja sujuvalt, kuid on vaja tähele panna, et vanas saksa VDE standardis kasutatavad klassid A, B, C ja D vastavad IEC ja EN standardile järgmiselt:

Klass A - IEC (EN) vaste puudub
Klass B - IEC testklass I, (EN - Tüüp 1) - piksevoolu (lainekujuga 10/350 mikrosek. lahendav piirik)
Klass C - IEC testklass Ii (EN - Tüüp 2) - liigpingepiirik (8/20 lainekujuga vooluimpulsile)
Klass D - IEC testklass III (EN - Tüüp 3)- liigpingepiirik (8/20 lainekujuga vooluimpulsile ja 1,5/50 pingeimpulsile)

Klass A (posti otsa paigaldatavate ) piirikute näitajad olid/on tunduvalt madalamad ka Klass C liigpingepiirikute omadest ja nende otstarve üldiselt väga küsitav.

Liigpingeid tekitavad vooluimpulsid ei tule majja tingimata õhuliini kaudu .

Välk lööb enamus juhtudel ikka õhuliini või on siis kaabelliinil ees õhuliin.

Kalvis kirjutas:Välk lööb enamus juhtudel ikka õhuliini või on siis kaabelliinil ees õhuliin.

EI löönud liini, isolaatorisse lõi
Sukelpump sai uue muunduri ja kilp liigpinge piiriku.

trebla jutt asjalik, tänud!

eraldi piksepüüdurit pole, aga hoone seinaääres pikk metall antenni mast, mis otsapidi maas ja teine ots kenasti katusest kõrgemal, katus ise ka valtsplekk. korra on sinna masti löönud, majal vedas, antennil mitte. kõrval ka pikad kuused ja männid, seega vahet pole, lööb kuhu juhtub, kas puusse, antenni või eemal õhuliini. seega ka iga kaitse abiks.

jah, ainult 1 kilp on, arvesti hoones, seal samas ka lahutus tehtud. antud ABB mudel õigesti kirjutatud ja tundubki kõige mõistlikum antud olukorras (toodud ära ka ABB eesti kataloogis). virus oli suurusjärguga €200 müügis ka.
maandus tehti kilbile korralik, nüüd vaja siis mõni EE plommimisõiguslik elektrik muretseda, kes selle piiriku ka paneks.

liigpingepiirik kirjutas:............
jah, ainult 1 kilp on, arvesti hoones, seal samas ka lahutus tehtud. antud ABB mudel õigesti kirjutatud ja tundubki kõige mõistlikum antud olukorras (toodud ära ka ABB eesti kataloogis). virus oli suurusjärguga €200 müügis ka.
......, nüüd vaja siis mõni EE plommimisõiguslik elektrik muretseda, kes selle piiriku ka paneks.

Noh jah... anna veel nõu

Kui kavatsed selle kahest seadmest koosneva piiriku arvesti ette, ehk siis plommi alla panna, siis juhul kui varistorpiirik peaks läbi minema, ei saa seda vist asendamiseks pesast välja tõmmata - minu mäletamist mööda on seal miskid nagad ees, seega peab vahetamiseks jälle plommi maha võtma.
See ei tähenda, et need sellises kombinatsioonis niiväga läbi läheksid. Lihtsam oleks see komplekt panna arvesti järele.

(Nagasid saab vist maha ka lõigata, et ei segaks - sellega avaneb juurdepääs mõõtmata voolule, kuid varastamine pole ilus.).

Ise eelistaksin varianti OVR T1 25 255 arvesti ees ja OVR T2 40 275 arvesti taga.

HEK30 kilbil pandi ülemine osa kõik plommi alla, lisaks PEN lahutusele ka RVK, aga see on peale arvestit ikka.
Anna veel nõu? Ega ma kohe ära ostnud, harisin end enne ja kutsusin mehe. Mees tuli, viskas kilbi ära, pani HEK31, OBO piirikud ja tõstis RVK plommi alt ära ja lisas veel ühe, et valgusel oleks eraldi. Eelmine elektrik olevat mingi jama sinna teinud.

Tormi ajal käisid kaablid posti otsas kokku ja nüüd on üks liigpingepiiriku moodul seesugune:
https://lh3.googleusercontent.com/QLTlz ... 18-h763-no

Kas see tähendab, et on vaja välja vahetada? Veider on ka see, et esimene moodul peaks olema neutraalijuhi oma, aga seal samas kilbis PE ja neutraal maanduslatiga ühendatud. Ehk teoorias ei tohiks neutraalis mingit pidi potentsiaali üldsegi tekkida.

Külaline kirjutas:Tormi ajal käisid kaablid posti otsas kokku ja nüüd on üks liigpingepiiriku moodul seesugune:
https://lh3.googleusercontent.com/QLTlz ... 18-h763-no

Kas see tähendab, et on vaja välja vahetada? Veider on ka see, et esimene moodul peaks olema neutraalijuhi oma, aga seal samas kilbis PE ja neutraal maanduslatiga ühendatud. Ehk teoorias ei tohiks neutraalis mingit pidi potentsiaali üldsegi tekkida.

Tegemist on ilmselt miski vanema mudeliga, tänaseks on neil Iimp = 12,5 kA piirikud juba.

Muud infi ei leidnud:
http://www.elecnet.fr/parafoudres-legra ... grand.html

kuid seal on selges prantsuse keeles kirjas:
Cassettes débrochables avec voyants de signalisation :
Vert : parafoudre en état de fonctionnement,
Orange : cassette à remplacer,


Ehk siis - oranzhi värvi paistab...vaheta kasset ära..

Aga mida sellise piirikuga teha?
Viimase tormi tagajärg.
Kas Elektrilevilt on võimalus midagi nõuda?

Elektrilevi nüüd küll seda tormi esile ei kutsunud.

Elektrilevi tormi esile ei kutsunud aga otsustas liinide uuendamiste investeeringute tegemata jätmisega suunata tormikahjustused kliendi kraesse.

Saan aru, kui välk lööb liini sisse, et selle vastu on Elektrilevi kaitseta aga torm
oleks nagu teine teema.
Liinide koridorid on jäetud hooldamata või pole liinid piisavalt pingule tõmmatud, et nad omavahel kokku ei käiks. Ehk siis Elektrilevi tegemata töö.
Katkestus ise on üks asi aga ülepinge tõttu juppideks liigpingepiirik ja
mahapõlenud seadmed on teine teema.

Toon ühe näite kuidas mina asja näen, võimalik, et halb näide aga üritan.
Minu majal lendab tormiga katus minema ja tekitab naabritele suuri varalisi kahjusid.
Kas saan ka öelda, et mina tormi esile ei kutsunud, samas ei tunnista ja ei võta
ka vastutust selle eest, et katus oli üldse valesti ehitatud ja kehvalt kinnitatud?
Kehitan õlgu ja ütlen, et "Ups, no juhtub"?

Väga vale näide:D väga vale

Andrus P. kirjutas:Aga mida sellise piirikuga teha?
Viimase tormi tagajärg.
Kas Elektrilevilt on võimalus midagi nõuda?

Küsijat ei lööda. Kirjuta neile.... vaata mis vastavad.
Kui see nüüd äsja läbi läks, siis on selge, et pidevast ülepingest, mitte impulssülepingest.
Välku ju viimastel päevadel ei löönud.
Suvel saaks nad keerutama hakata, et liiga nõrga piiriku oled pannud, mis ei pea välgule vastu...

Külaline kirjutas: Tegemist on ilmselt miski vanema mudeliga, tänaseks on neil Iimp = 12,5 kA piirikud juba.

Muud infi ei leidnud:
http://www.elecnet.fr/parafoudres-legra ... grand.html

kuid seal on selges prantsuse keeles kirjas:
Cassettes débrochables avec voyants de signalisation :
Vert : parafoudre en état de fonctionnement,
Orange : cassette à remplacer,


Ehk siis - oranzhi värvi paistab...vaheta kasset ära..

Tänud. Tuleb siis nii teha. Elektrilevi kodukal on muidu kirjas jah, et tormi tagajärgede eest nemad mingit vastutust ei võta. Mul aga pingepiirik plommi all. Peab nendega suhtlema, ehk tulevad vähemalt uue plommi panemise osas vastu.

Mul oli ka viimase tormi tagajärjel yhel faasil 290V . Kas sellise asja vastu need piirikud on ka?

Faasikontrollirelee ehk siis pingekontrollirelee on selleks jaoks.
 

SULASELGE kirjutas:Väga vale näide:D väga vale

Läheb vaikselt teemast välja aga miks näide vale on?
Või siis tuua näiteks see batuudi õnnetus Tartu kandis, kus lapsed hukkusi?
Ega seal ka batuudi paigaldaja sellist tuult esile ei kutsunud, mis batuudi
õhku lennutas aga süüdi jäi ikkagi.

Piirk ise ei ole kõige suurem kahju.
Suurem kahju on selle taga olnud tarvitid.

Teenuse müüja kohustus on tagada ohutus.
Ilmselt Tartu õnnetuse puhul oli tegemist siiski hooletuse või lihtsalt ebakompetentsusega. Olen kord ka ise Bedfordis näinud kuidas selline pirakas õhku täis värgendus käes tagurpidi lendas. Eriti kõva tuult nagu ei olnudki. Suuremat õnnetust tookord siiski ei kaasnenud.

Variandiks oleks siis seniks katkestada teenuse pakkumine kuniks ohutus tagatud... et lülitame elektri uuesti sisse siis, kui kõik paljasjuhtmelised õhuliinid kaablitega asendatud saavad...

Ehk siis tänapäeva 21. sajandi Eestis on see täiesti normaalne, et elektritarbija
jääbki võib-olla peale igat tormi oma seadmeid välja vahetama, sest laksud, mis
võrgu poolt tulevad on sellised, et isegi piirikud ei suuda sellega toime tulla, või
siis enne igat tormi ennast võrguühendusest, niiöelda igaks juhuks, ennast lahti ühendama?

Oskab keegi mingit toimivat lahendust pakkuda?

Elektrivõrgu poolt ongi liigpingepiirik just õige lahendus ülepingete kaitseks (välk, kommutatsioon, resonantsid). Eespool oli lühiülevaade kuidas neid valida ja paigutada. Võin veel lisada, et tegelikult on valik vägagi keeruline, kui soovid pea kõigi ülepingete liikide eest kaitsta. Valesti paigaldatud või valitud liigpingepiirik ei kaitse ülepingete eest. Veel on võimalus paigaldada pingekontrolli relee - see tagab ka muude ebanormaalsete toitepingete korral (ülepinge, alapinge, faasi kadumine, ebasümmeetria) kaitse elektriseadmetele.