Ehitusfoorum

Plaanis ehitada 4x6 m viilkatusega karkasshoone (abihoone).

Hetkel on siis puuritud 12 auku 200mm ja umbes 90-110 cm. Läbi pealmise kihi liivani välja. Põhja katan killustikuga.
Karkassipostide vahe on 185 - 225 cm (kokku12 posti - 4 posti kolmes reas). Kasutada oleks papptorud raketiseks läbimõõduga 140mm. Papptorude ümber jääks siis umbes 2 cm, mille täidaks killustiku ja kruusaga. Torude sisse betoon ja keermelatt.
Küsimus siis, et kas sellise läbimõõdu ja tihedusega asetatud vundamendipostid hoone toetamiseks liiga nõrgaks ei jää?
Majakese karkass oleks 6x12 karkassipostidega ja sinna vahele tuleks ka soojustus (penoplast). Katusekate profiilplekk.

kui kõrgele ulatub kevaditi/sügiseti pinnasevesi? liivpinnas on hea alus küll, aga kui see jääb uputatud olekusse, kaob ka kandevõime. lisaks tulevad postid külmumispiirist ülesse poole, külmakergete oht. postidesse tuleks kindlasti ka armatuuri sisse panna (nt. 3x12mm vardad). samm tundub piisavalt tihe, aga aluspinnase geoloogiat teadmata ei hakka keegi arvama, kas on piisav. kui seinu soojustad, siis kindlasti ka põrand ja lagi soojaks. betooni klassiga ei maksaks ka koonerdada, vähemalt C25/30, soovituslikult C30/37.

Posti enda kandevõime oleks piisav, kuid oluline on hoopis talla kandevõime ja kehva pinnase puhul võib jääda väheseks. Seega tee alla lai taldmik. Ja tallast tood armatuuri posti.
Külmakerget ei põhjusta mitte külma jõudmine talla alla vaid külmunud pinnas haarab postist kinni ja tirib ülesse. Kui maja raskusest jääb väheseks, lupsti ronib post aastas mõned sentimeetrid ülesse. Selle vastu aitab liiva, kruusa või killustiku panek ümber posti.

Taldmikku on väga raske teha, 20cm diameetriga ja üle meetri pika augu põhja (augud on puuritud pinnasepuuriga). Papptoru päris põhja ei ulatu, ilmselt torru betooni valades tekibki 20cm-se diameetriga taldmik toru alla. Posti ümber panen jah killustikku, kruusa. Augu põhja samuti ja tambin kinni.
Tänud vastamast, ootan veel arvamusi.

Ega ma mega laia latakat ei mõelnudki, teed kui saad nii laia kui mõttekas kaevata on. Mõte oli selles, et parem tee augu põhja laiem betoon lärakas, kui lepid vaid kitsa postiga.

Pakkuda 200-se toru juppe postvundamendi valamiseks

Kuna toru on sileda seinaga siis ei tekki mingit posti tõstmist, enna kui kylm posti alla jõuab

Kogemus olemas, et tõstab nagu naksti. Maapind oli vaid 10-20 cm külmanud ja õnnetu ohver postid savimaale teinud. Mõlema talvega tõusid postid 2-5 cm. Postid olid tehtud isegi rohkem kui 1,5 meetri sügavusele.

aga kui määriks toru sisemuse tavotiga kokku, siis las hõõrdejõud kergitavad hülssi, betoon jääb paigale? iseasi mitu talve selline lahendus vastu peab ja kui papist torud, siis need mädanevad nagunii ära.

Kalvis kirjutas:Kogemus olemas, et tõstab nagu naksti. Maapind oli vaid 10-20 cm külmanud ja õnnetu ohver postid savimaale teinud. Mõlema talvega tõusid postid 2-5 cm. Postid olid tehtud isegi rohkem kui 1,5 meetri sügavusele.

Ma oletan, et kui posti ümber panna killustik (või kruus) siis külm ehk nii väga ei haara. Peaasi et posti tallani ei külmu. Ilmselt ei külmu nii sügavale (1-1,2 m), kui just mingi eriti külm ja lumevaene talv ei tule. Savi seob endas vett ja külmudes ilmselt paisub piisavalt palju, et postist nagu kruustangidega haarata.
Isiklik kogemus puudub. Eks nüüd talv näitab, mis saama hakkab.

Tere!

Meelis.T kirjutas: ... Isiklik kogemus puudub. Eks nüüd talv näitab, mis saama hakkab.

Mis saama hakkab - midagi ei hakka!
Minu aastate tagune ja praegused kogemused postvundast. Paarkümmend aastat tagasi, tol "halval ajal",
tegin elu esimese postvunda. Tegu oli abihoonega (ca 5x 7,?m) maakodus. Postipuuriga (ca 160mm) puurisin augud,
nii 110- 120- 130 cm sügavused, edasi ränkkõva savi. Uuristasin taldmiku tarvis laiendi, nii tubli vaks läbimõõtu.
Betoon ja armatuurijupid ja nii ca 10cm paks taldmik. Tol ajal kasutasin postideks 100mm asbotoru, vist 4m olid pikad. Raiusin nad parajaiks, et oleks juba täpne kõrgus. Postid toetasin taldmikule, kiilusin kiiludega loodi.
Ei mäleta kust siis lugesin või kuulsin, et posti ümbrus täita vaid killu v. sõmera kruusaga. Nii tegingi.
Järgm. päev valasin postid betooni täis, armatuur ikka ka. Räästapärlini kinnituseks, kasutasin keermestatud armatuuri, 14mm. Tänaseks pole postid iitsatanud ka mitte.
Möödunud aastal sai see hoone ümber disainitud. Plaan oli räästaalust suurendada 135 cm´ni. Sügisel puurisin, nüüd siis juba mootorpuuriga uued augud postide tarvis. Sama sügaval, ca 120cm tuli taas hirmkõva savi vastu.
Postide valuks seekord, aga 125mm venttoru. Kõik muu ikka nagu ennemast, taldmikuke ja postid loodi, sedakord siis laseriga, mitte voolikuga. Postid maapinnast ca 15cm ja postidele toetuvad raudpulga otsas kooritud männipalgist postid. Männipostide otsas taas räästapärlin, millele toetuvad viilkatuse, pikendatud sarikad.
Eks neid postvundasid ole vahepeal ikka tehtud: terassid, trepid, väiksemad hooned.
Ühes olen rohkem kui kindel, ei tõsta külm seda posti, kui tal pole millestki kinni krabada.
Toru diameeter, no ma ei tea?
Andres (Andresto)

Mul endal terve palkmaja 6X10, koos kivikatusega postvundamendil ja ei ole siiamaani mingeid tõuse ja langusi toimunud! Posti läbimõõt on 20 cm, 70 cm sügavusel ja 2 m sammuga.

tõnu kirjutas:Mul endal terve palkmaja 6X10, koos kivikatusega postvundamendil ja ei ole siiamaani mingeid tõuse ja langusi toimunud! Posti läbimõõt on 20 cm, 70 cm sügavusel ja 2 m sammuga.

Mis pinnases, mis täide on posti ümber?

Ma näiteks tean paari ehitist, millel posti ümber ainult looduslik pinnas. Lihtsalt paras auk, vendi toru sisse ja kõik, mitte mingit taldmiku valamist polnud ka. Ja need pole ka eriti kergehitised.

paneelikas kirjutas:

tõnu kirjutas:Mul endal terve palkmaja 6X10, koos kivikatusega postvundamendil ja ei ole siiamaani mingeid tõuse ja langusi toimunud! Posti läbimõõt on 20 cm, 70 cm sügavusel ja 2 m sammuga.

Mis pinnases, mis täide on posti ümber?

Pinnaseks on savi-liiv, ja postide ümber see samune savine liiv, mis sealt august tuli. Venttoru on ainult maapealne osa. Augud tehtud puuriga.

Ohtlik pinnas. Kui on kuiv on kõik korras, kui aga vett saab siis kaob nii kandevõime kui võib tekitada just selle postitõmbamise.

Kuigi see viimane variant on väga vale postvundamendi tegemiseks kui tahta vältita kylma kergitamist. Puur ei tee enivei suht sileda seinaga auku, kui just yber kõva maa pole.

mul läks kõik nihu, kui optimistlikult tegin

samas palkmaja puhul paari sendised külmakerked ei mängi mitte mingisugust rolli, erinevalt kivimajast pragusid ei teki!

Kuidas seletada asjaolu et külmumispiirist allapoole rajatud postvndamendi kangutab külm naksti maaseest välja, sama sügavale rajatud lintvundamendi puhul probleemi ei ole, pinnasega kokkupuutuv vundamendi pindala on ju lintvundamendil suurem?

Milline on posti saalung, millesse on valatud?

Foorumis kirjutab, siinsamas teemaski, et saalungi materjal ei omavat tähtsust, kergete vastu aitavat posti ümber tagasitäiteks pandud killustik - ok.

Lintvundamendi puhul ju tehakse tagasitäide vundamendi kaevamisel tekkinud pinnasest. Masso raamatus pakutakse lausa välja variant valada vundamendi lint või -postid ilma saalungita otse pinnasesse täpselt kaevatud auku või kraavi.

Mõte on kivikatusega palkmajale valada postid 200l vaatide sisse, kas need vaadid kvalifitseeruks postideks või meenutaks peale vöö pealevalamist juba lintvundamenti mille puhul külmakerked ei ole nii aktuaalsed?

Kui meeldib hirmsasti saalungeid teha, siis maa pealse posti osa tarvis võid ju nikerdada, kuigi lihtsam oleks selleks kasutada mõnda toru või midagi seesugust. Maa sisse jääv posti osa valatakse tavaliselt otse pinnasesse kui sul muidugi torudega muud targemat teha pole, võid need sinna maa sisse ka pista!