Ehitusfoorum

Tere!
http://pilt.imgur.com/87837
1. Miks see korstens selline on?
2. On see mingi ohumärk ?
3. Kuidas parandada ?

Ei midagi kahtlast. Selle korstnaga on lihtsalt lõpp. Kõik ülejäänud kulutused peale uue ehitamise on vaid mõtetu laristamine Sellest sitast enam saia ei tee

valdop kirjutas:Tere!
http://pilt.imgur.com/87837
1. Miks see korstens selline on?
2. On see mingi ohumärk ?
3. Kuidas parandada ?

Tere
Vastuseid saab lehelt: http://www.vuuk.ee/pigi.html

Korstnapigi võib esineda erineva koostisega ja vastavalt erineva süttimis- ja põlemistemperatuuriga.
Tahmapõlengu korral, kõrgetel temperatuuridel võib korsten lõhki minna.
Silikaat-tellistest laotud korstnate 120mm paksune sein laguneb tulekuumuses umbes 60 minutiga.

1. Liiga madalatemperatuurilised suitsugaasid, korstnas tekib ohtralt kondentsi. Tavaliselt sussitamise või oskamatu tuletegemise tagajärg. Võib ka liiga hea küttekeha olla, või liiga pikk kütmata osa (pööning)
2. Väga tõsine
3. Võib peale korstna puhastamist panna sisse roostevaba lõõri, see ei karda kondentsi. Kondentsi korral tuleks korstent tihedamini pühkida.

http://youtu.be/5rfkX-FYI2U
Kas renoveerimisel on äkki mõtet ?

valdop kirjutas:http://youtu.be/5rfkX-FYI2U
Kas renoveerimisel on äkki mõtet ?

"Soe äratundmistunne" tekib kohe - omal oli selline vaatepilt pööningul 90-te keskel.

Schiedeli-renoveerimine läheb sul kalliks ning pigitunud ülaosa, kust pigine vesi mingitel tingimustel ka allapoole võib tulevikus voolama hakata, jääb ikka alles.

Ühinen Kaminahju soovitusega.

Endal sai 90-tel tõmmatud korsten vahelaeni maha, kuna ei soovinud tol ajal esimesel korrusel tolmutama hakata, ja sealt uus lastud üles laduda.

Praegu samasuguses olukorras laseks lammutada vundamendini ja siis mõtleks ka põhjalikult järele, kas telliskorstnaga üldse enam riskima tahaks hakata - neid pitside vähemaid ja suuremaid ümberladumisi on eramajarajoonides ikka suhteliselt palju näha viimasel ajal.

Kui soovitakse mingil põhjusel siiski telliskorstent, siis (arvesse võttes küttesüsteemide täiustumist kaasajal), põhimõtteliselt võiks paigaldada korstnate suitsulõõri tule- ja happekindel šamott toru. Lisaks toru ja tellisseina vahele ka tulekindel isolatsiooni vill. Analoogselt Fibo ja Schiedeli moodulkorstnatega.
Tellisetootjad võiksid pakkuda niisugust terviklahendust telliskorstnate fännajatele.

Mõtetu on tõsta telliskorstnad paanikakasti, sest isegi Soomes osatakse neist endiselt lugu pidada, kuna ükski teine korstnatüüp ei ole telliskorstna heade omadustega. Tuleb lihtsalt omada õiget küttekeha ja seda ka õigesti kütta. Ei riku neid korstnaid uued ahjud-pliidid rohkem midagi kui vanad tossajad. Tegelikult ei tohiks aga üldsegistmitte rikkuda.
Kuna shamottsisu teeks telliskorstna Isokernist kallimaks ja töömahukamaks, siis minu mõistuse järgi ei ole siin kasu katsuda.
Telliskorstnad külmas tsoonis ja pitsiosas ikka VAT 65, valatud betoonkatik ülekattega min 50 mm peale ja katus ka ikka peale. Vihma tuleb nagu kosest. Päevaga sadas käru täis ja üle!

Käin suvel harva foorumis, aga rõõm on näha, et Kaminahi on endiselt õigel teel!!!

Kahjuks Kaminahju soovitus (aka paremad kivid) ei päästa küsija probleemist, kondentsi tekib ikkagi. Samamoodi ei aita korstna mahalõhkumine ja uue täpselt samasuguse asemele tegemine, kondents jääb.

Kalvis kirjutas:Kahjuks Kaminahju soovitus (aka paremad kivid) ei päästa küsija probleemist, kondentsi tekib ikkagi. Samamoodi ei aita korstna mahalõhkumine ja uue täpselt samasuguse asemele tegemine, kondents jääb.

Kumb meist nüüd tola on? Kas mina ei oska erinevust sulle piisavalt seletada või sina ei suuda või ei taha seda eristada Selles tunnistan oma saamatust, et sinu postitustest saan järjest segasema mõistuse.
Kindlasti kirjutan sellest sulle pikemalt kui soovid.

Miks siis kohe üks või teine on tola?
Lihtsalt erinevad inimesed valdavad erineval hulgal erinevat informatsiooni.

Põlvest, põlve on kivikorstnaid tehtud ja toimivad laitmatult. Soomes, kus on suuremad kogemused ka uuema materjaliga, hinnatakse endiselt just vana head kivikorstent. Aga, noh...müügimeestega ei viitsi vaielda, tahavad ka ju elada.Mina jään endiselt kaunist käsitööoskust hindama!

Põlvest põlve on olnud ka kondentsi probleem kivikorstendel, minu vanaisade majas ajasid nad kõik kondentsi välja. Vanaisa kui elas, lahendas asja igakuise ülevärvimisega.
Kõik kellel on kondentsi probleem, on kas kannatanud ja kiruvad, et kurat rikub nii kiiresti siseviimistluse alati ära või siis on lõpuks korstna kondentsikindlama vastu ümber vahetanud.

vuuk kirjutas:Miks siis kohe üks või teine on tola?
Lihtsalt erinevad inimesed valdavad erineval hulgal erinevat informatsiooni.

Seda informatsiooni tahaks minagi vallata kus öeldakse, et näiteks katuse lisamine korstnale ei paranda selle omadusi, VAT korstnaosa ei erine VTT laotust ja ka seda, et metallkorsten las jookseb lahinal kondensi ja kõik on rahul. Mina mäletan pilte täispigitanud metallkorstendest ja tuleks isegi meelde, et kes neid on siia üles seadnud....

Kuidas kondensi vastu saab ehk siis kuidas seda üldse vältid, on iga tänase pottsepa kohus teada.

Robi 1 kirjutas:Põlvest, põlve on kivikorstnaid tehtud ja toimivad laitmatult.

Ega sa nüüd optmismiga natuke üle ei pinguta - need korstnapühkijad, kellega ma aastate jooksul vestelnud olen, küll selles "laitmatuses" väga kindlad pole olnud?

Robi 1 kirjutas:Soomes, kus on suuremad kogemused ka uuema materjaliga, hinnatakse endiselt just vana head kivikorstent.

Ehk (polemiseerin siin teadlikult, ei ole ise Soomes ehitaja) seetõttu et:

- neid lapivad kokku mehepojad Eestist, Poolast, Venemaalt ja kust iganes? Kui "suomi-poika" peaks selle töö ära tegema, siis ehk korstnahindade võrdlemisel optimism natuke väheneks?

- nende korstendes kasutatavad kivid ei ole päris sellised, millistest Eesti korstnaid ehitatakse?

Pole vaja eriti ka kivide süüks ajadagi kui sinna korstnasse ahjust või pliidi soemüürist juba leiget vett lastakse. Veski raamatu üheks eksituseks on ka see, et lubatakse hirmus külm suits korstnasse lasta. Huvitav, miks see temperatuur tänaste uurijate poolt teisiti on alati seatud? Täna on seda temperatuuri võimalik igal "kinnisvara haldajal" ka ise mõõta. Mis temperatuuri siis saab vanaisade seitsmelõõrilise umbkoldega pottahju korstnasse juhitud suitsust Teema algatajale jaksu ja vara, et ehitada omale uued kütteseadmed, korstnajalast ahju ja pliidi vundamendini.

kaminahi kirjutas:Pole vaja eriti ka kivide süüks ajadagi kui sinna korstnasse ahjust või pliidi soemüürist juba leiget vett lastakse. Veski raamatu üheks eksituseks on ka see, et lubatakse hirmus külm suits korstnasse lasta. Huvitav, miks see temperatuur tänaste uurijate poolt teisiti on alati seatud? Täna on seda temperatuuri võimalik igal "kinnisvara haldajal" ka ise mõõta. Mis temperatuuri siis saab vanaisade seitsmelõõrilise umbkoldega pottahju korstnasse juhitud suitsust Teema algatajale jaksu ja vara, et ehitada omale uued kütteseadmed, korstnajalast ahju ja pliidi vundamendini.

Millisest "Veski" raamatust käib jutt?
Millisel leheküljel antakse lubadusi või soovitusi "hirmus külm suits" korstnasse lasta?
Vist oleme erinevaid raamatuid lugenud, või erinevalt aru saanud.
Raamatus on küll seitsmelõõriste ahjude ja umbkolde õpetused, aga juhitud tähelepanu ka nende miinustele.
Nagu kaasajal, püüti ka vanasti soojus võimalikult palju ahjudesse (elamisruumidesse) kinni püüda - ökonoomsemalt kütust tarbida. Seetõttu ehitati suuremõõtmelised ahjud, mille lõõride kogupikkus oli suur. Korstnasse jõudev jahe suitsugaas põhjustas korstna pigitumist. Tegelikult juba ahjude viimastes lõõrides võis pigitumine toimuda.
Tol ajal polnud telliskorstnale alternatiivi.
Tänapäeval on valida mitmeid korstnalahendusi. Kütteseade ja korsten peavad omavahel sobima ja juba ehitamise kavandamise faasis tuleks läbi mõelda kogu küttesüsteem.

Tänapäeval on ju kondentsikindlad korstna lahendused olemas, kahjuks tavaline telliskorsten sellesse loetelusse ei kuulu.

Kindlasti oleks hea kuulata koolitajate tänapäeva uudistarkust ja siis arvustada kondensi headust. Seda ka ei tea, et Arvo Veski mitu "Ahjud pliidid kaminad" oleks kirjutanud.

Teema algatajale saan vaid korrata, et ärgu laristagu tühja kulutamisega.

Seda jama mida kondents teeb telliskorstnale on siin foorumis vähemalt 2 hullu pilti. Ja kõik need õuduslood tulekahjuohust takkapihta.
Ometigi on probleem korstna ümberehitamisega lahendatav ja pärast seda pole mingit jama.

Otsi Kalvis ise üles need oma pildid siin foorumis kondensikindlatest korstendest mis olid pigi täis ja põlesid.

Eks kondents oli juba ammu enne olemas kui korstnaid veel üldse polnud ja eluke veeres... Aga igat asja saab mõistusega teha, nii, et ei teki pigi ja peab kaua vastu.
Praegu just ehitan Tõstamaal, Pärnu lähistel korstent, mis ennem pigitas meeletult, sest ahi on ise meeletu larakas ja slepe läheb teise maja otsa ( 6 -7 m. pikk), kus asus koorsten.Selline ajuvaba lahendus ei saagi toimida ja on ainult ime, et maha pole põlenud.
Olen märganud, et tavaliselt on pigi põhjuseks lihtsalt liiga märjad puud ja vähe õhku põlemise ajal.Korsten on iseenesest täiesti süütu süüdlane, olgu ta mis materjalist tahes. Viga on igaühe enda peas, kui pigitab.

Sa võid arvata, kahjuks on korstna pigi käes vaevlevad selle võtte esimesena kasutusele võtnud ja ikka vaevlevad (kusjuures mõnel on väga värskelt uus ahi ehitatud). Mis sa neile järgmisena pakud?

Pakun kõigile, kellel pigitab, kannu leevendavat õlut , kahjuks küll virtuaalselt.