Ehitusfoorum

Tere

Mure. Sai põrand olude sunni lahti võetud.Põrandatalad on 1/3 ulatuses täitsa pehkinud . Alumine osa talast pehkinud ülemine veel ok aga tõenäoliselt täiesti läbimädanemine oli aja küsumus. Põhjus: liigniiskus( selle allikas on teada ja kehvapoolne tuulutus) Tuulutust saab lisaavadega parandada.Küsimus pigem talade vahetus kohapealt. Oleks kannatanud veel ca 4-5 aastat selle põranda peal liikuda ja siis oleks juba sisse vajunud kusagil vast.

Küsimus aga põrandatalade vahetamise kohta? Kuidas on neid kõige mõtekam/kergem vahetada?
Kui oleks seinteta maja/ uus maja, siis poleks põrandatala vahetusega vast probleemi.Kui aga seinu ei saa lõhkuda siis kuidas põrandatalasid välja vahetad?. Tala suubub ju mõlemast otsast vundameni sisse/peale. Vana tala lõikad välja kuidas aga uus asemele panna? Loogiliselt kui ruumi ühest vundamendi äärest teise on ca 4 m, siis tala peab olema sutsu pikem. Kui seinu ees ei oleks siis saaks uue tala pealt poolt paigaldada kui aga seinad on ees, kuidas siis tala välja vahetada?
Ruum suht kitsas talale väga suurt raskust peale ei lange. Üks uitmõte oli uus(ed) tala(d) keskelt tappida, ehk paigaldada kahes osas aga tapi vastupidavus ja ei oleks vast tugev. Tundub ka idiootlik ( ja tõenäoliselt ka vale )mõte uut põrandatala poolitama hakata
Ca paarkümmend aastat tagasi sai Ehituskool lõpetatud, kuna aga ehituse peal juba ammu ei tööta, siis suurt ausalt öeldes ei mäleta ja ei ole kunagi ka vana põranda renoveerimisega tegelenud.Niiet paluks asjatundjate abi.
Tänud ette!

pane vundamendiseinte külge talakingad ja toeta uued tala nendele.
nt. http://www.enurk.ee/?id=1153&product_cat_id=4

Chef kirjutas:pane vundamendiseinte külge talakingad ja toeta uued tala nendele.
nt. http://www.enurk.ee/?id=1153&product_cat_id=4

Suurepärane idee, tänud:)
Vundament on muidugi tehtud paekividest ( vana maja), tõenäoliselt korralikke tüüblitega suudab ikka talakingad peakivi sisse ikka tugevalt kinnitada?

Tere

Vanale paekivist vundamendile võib osutuda talakinga kinnitamine problemaatiliseks. Tuleks arvestada, et kingale hakkab mõjuma küllaltki suur koormus.
Kindlam on teha talaotste alla seinavundamendi kõrvale postvundamendid.

täiesti nõus, et mehhaaniline ankur ei pruugi kindlat tulemust anda paekivi seinas. võib konsulteerida keemiliste ankrute müüjatega, aga kohtpostide ladumine on ilmselt odavam.
kui jutt on 4m avast ja talad panna ~0,5m sammuga, siis ühele talakingale rakendub ~200kg koormust.

Postvundament uute talade otsete alla on samuti hea mõte.
Fibost võib vast selle laduda ja seguga paekivivundamendiga ära siduda?

Kui paks peaks olema aga postvundamendi alla pandav kruusakiht, arvestades, et väga suurt koormust talad ei pea kandma, ning tala laius on max 3,5-4 m( peaks ei mäleta hetkel täpselt)?

Muutsin tiba oma eelmist postitust.

Postvundament uute talade otsete alla on samuti hea mõte.
Fibost võib vast selle laduda ja seguga paekivivundamendiga ära siduda?

Kui paks peaks olema aga postvundamendi alla pandav kruusakiht, arvestades, et väga suurt koormust talad ei pea kandma, ning tala pikkus on max 3,5 ?

kui sügaval pinnas tulevastest põrandataladest asub? see sidumine ei ole mõtekas, sest paekivi vundament on oma vajumised ära teinud uus põrand koos fiboga ilmselt vajub 2-3cm. ise tegin ~5a tagasi suvilasse terrassi (~20m²) ja toetasin fiboplokid tambitud pinnasele (ei pannudki kruusa), terrass on ühtlasi ilma katuseta ja lumele avatud (eelmine talv oli lumi seal peal kohati vööni ja rohkem). koguvajum on olnudki ~2cm. fibo ja puittala vahele pane kindlasti mingit rullhüdrot ning ära lase puittalal vastu paekivi müüritist minna nii on puit niiskuse eest kaitstud.

Tänud vastajaile, mõned küsimused veel...

1)Vastuse küsimusele: põrandatalad asuvad pinnasest ca 30-40 cm kõrgusel, suht kõrgel.

2)Küsimus ka hetkel vundamendi sees oleva liivatäidise suhtes, kuna must põrand oli kohati läbi vajunud ja tundus ka valge seeneniidistiks olema kohati vana musta põranda sees, siis kas on vaja praegune liivapinnas osaliselt välja vedada ja tuua peale mõni sentimeeter puhast liiva või mitte?
Hetkel liiv on ikka kole niiske seal vundmendi sees samuti.

3)Tundub ka, et osaliselt on pehkinud ( seeneniidistikku sama ei ole) on talad mis asuvad vundamendi peal, seina alla. Kas sobib, kui pehkinud osa lihtsalt lõikan välja ja sellele kohale paigaldan uue talaosa? Mitte ei vaheta tala täies pikkuses välja? Kuna see vundamendi pealne tala läbivajumisele ei mängi, siis vast ei ole upitamine probleem?
Pehkinud on ca centimeeter kaks mis asentseb vundamendi peale isolatsiooniks paigaldatud tõrvapapi peal. Probleem tõenäolisel oli selles, et soojustuseks pandud klaasvatt oli omal ajal tuugalt vastu talasid surutud. Kui põranda all läks vähese tuulutuse pärast kopitama kõik, siis ei pääsenud tala ja vati vahte seegi vähene õhk liikuma mis paarist tuulutus avast sisse tuli:(

4)Küsin kohe ka musta põranda kohta. Kas mustapõranda laudis on ilmtingimata vajalik?
Plaanis nimelt uutele põrandatalaele alla äärde lüüa küll peenprussid kuhu tavaliselt must põrand toetub.
Musta põranda laudise asemel paneks aga talade vahele kohe põrandale mõeldud vahtpolüstirooli mis siis nende peenprussidele otse ilma musta põrdandata toetub. Teoreetiliselt ei ole ju musta põradata vaja, vahtpolüstirool tuleb ca 100mm paksune, läbi ta ei vaju. Niiskust ei ima.
Mina ei paneks üldse musta laudpõrandat. On see ok?
Kohe ei teeks korralikku põrdandat peale, paneks ajutuse plaatkatte. Kevadel võtaks taas põranda lahti, et uurida kuidas tuulutuse on ja kas liiv vundament on ikka kui või taas niisked. ( Tuulutusavasid on samuti plaanis puuride juurde vundamenti).
'
5) Millegi uusi põrandatalasid immutada , Ligno?

6)Kas vanad talad mis jäävad on mõistlik Boracoliga immutada? Seda Boracoli väga ei tahaks kasutada, kirje ju peal, et üli mürgine ja hakkab sigivusele mõjuma....

Lignoga ära küll põrandatalasid immuta. Jääb kõvasti haisema. 70-ndate aastate keskel immutati kodus ühe toa põrandatalad Lignoga. Pärast seda ei tahtnud keegi seal toas pikalt olla ja ka lilled ei tahtnud seal toas enam kasvada. Lõhn kadus alles 4-5 aasta pärast. Võib-õlla tänapäeva Ligno lõhnab vähem, pole ammu kokku puutunud.

veel on variant tuulutus kinni panna ja valatud põranad teha, kui veereziim lubab. geotekstiil, kild, liiv, peno, betoon, laagid, lauad vms kate. laagidega see asi, et varem või hiljem ikka need ära mädanevad. betoon peaks kordi kauem kestma. hind tuleb aga enam-vähem sama, või betoon vähe kallim. omal vähemalt nii rehkendasin.

vastan osaliselt.
1. 30-40cm on parasjagu, et 2 fiboplokki üksteise peale panna, vahele segu ja pole vundamendiseinaga vaja midagi siduda. mingist stabiilsuse kaost siin juttu olla ei saa.
2. ei anna see uus puhas liiv midagi, märgub samamoodi läbi. uued plaanitava õhutusavad peaksid seda probleemi leevendama.
4. ei ole musta lauda epsi toetamiseks küll vaja. variant on ka liistude peale tuuletõkkevill ja talade vahel villaplaadid, peale ehituspaber seda juhul kui põrandaaluse tuulutuse korda saad).
5. uued põrandatalad soovitan osta sügavimmutatult.

Tänud Chef, igati mõistlikud vastused. Rohkem esialgu küsimusi ei ole.