vundament

[veskirivo]

Tere. Uuriks maad sellise vundamendi jaoks http://www.reideniplaat.ee/index.php?op ... &Itemid=72
Kas on kellegil kokkupuudet olnud ehitamisel, kui on siis kas on mõistlik lahendus oma majale või tuleks suure kaarega mööda minna? Mis võiks olla sellise vundamendi miinused. Endale pakub huvi, kuna ehitamine tundub olevat kiire ja lihtne (võrreldes lintvundamendiga). Kõiksugune info on teretulnud, kuna käsil on projekteerimine siis oleks vaja mingi alus paika panna.

[sashaobrok]

Täiesti subjektiivne arvamus: sauna ehitaks, maja mitte.

[maik]

Ca. 10 aastat tagasi sai swenskas selliseid vund. hulgim tehtud, kaljud lõhati, pind tasandati, veeti kommunikatsioonid, tasandati omakorda peenema killustikuga ja vibrati 500kg. tallaga.
Ainuke eripära oleks vast see, et seal kerkisid need majad sisuliselt lollikindlale kaljule, meil ew. on enamus soo, turvas, savi vahest harva viskab liiva ja mõnel-pool pae-kivi st.ebastabiilne pinnas.
Ülenurmes on analoogsele vund.rajatud maja pooleks vajunud.Turba-kihi paksuseks pidi olema 6-7m. millele vund.rajati.
Tahan õelda, et ise otsustada milline vund. oma tulevasele kodule võib hiljem = järjekordne persses maja.
Kuulaks mida projekteerijal õelda on ja tegutseks vastavalt projektile.

[Chef]

täiesti vale jutt. plaatvundament on kõige õigem vundament nõrgale pinnasele, sest see jaotab koormust. turbale ehitamiseks oleks võinud juba vaivundamenti kaaluda. kui kuskil mingi plaat pooleks vajus, oli see aladimensioneeritud. selle üleval mainitud toote lehel pilte vaadates on ju kohe näha, et betoon osa arvestab ideaalset aluspinnast (plaadis armatuur ainult ühes kihis - muidugi läheb pooleks kui aluskiht alt veab. plaatvundament peab suutma töötada nii alumises kui ülemises tsoonis nii survele kui tõmbele ja seda tagab vaid 2-s kihis plaadi armeerimine). samuti oli arusaamatu mingite 100mm sügavuste kanalite loomine soojustuse kihti, väites, et need saavad olema kandeseinte vundamenditalad korraliku plaatvundamendi korral pole kergema hoone puhul mingeid lisatalasid vaja, kui hoonekonstruktsioon ja kandeskeem neid siiski nõuab, siis tehakse see tala analoogne välisseinte alla jääva talaga või isegi võimsam, sest hoone keskel on koormused suuremad (väisseintele toetub ainult pool vahelae koormusest).
samas on sellel tootel jumet minu arvates, hea lihtne, ei pea raketist tegema. samas see ilujutt on seal möga, et tehtud KÕIGE tugevamast eps-st. epsi kohta tugev küll, aga plaatvundamendi alla soovitan sügavalt xps-i kasutada, mille kõige nõrgem toode sellest reideni omast 1,5x tugevam.

[maik]

Mis jutt see vale on? Mina isiklikult ei julgeks ja ei soovitaks kellegil rajada vund.ebastabiilsele pinnasele, ei plaati ega linti.
Vaiadele rajatud rostvärk on hoopis teine teema ja eelarvele võib lisanduda 0 lõppu. See milist liiki vund. vajab maja peaks jääma projekteerija otsustada peale geoloogilisi uuringuid, mitte foorumi anonüümsete kasutajate otsustada.
See, et kuskil kellegi taksistist arendaja onn pooleks vajus ei ole reegel vaid jabur näide meie lähi-ajaloost kus raha nb. ei tuntud ja kõik olid arendajad, projekteerijad, ehitajad jne.
Sellised vund. rajamise elemendid olid juba eelmisel sajandil euroopas edukalt kasutusel ja kindlasti tänagi.

[xjan]

Mulle ei meeldiks

1. hüdroisolatsiooni küsimus, kuidas saab lahendatud?
2. külmasildade küsimus, kuidas saab lahendatud?
3. põrandakütte plaadi teeks eraldi, soojustaks eraldi kandvast plaadist, vähem massi mida kütta jne

Räägi enne ise-ehitamist siiski inseneriga läbi ja siis järgi joonist, soovitavalt tee ka pinnas maja tulevase asukoha juures selgeks - telli geoloogiline uuring.

Vaata http://www.rakentaja.fi lehel on näidislõikeid, vajab registreerumist (http://www.rakentaja.fi/index.asp?s=/ra ... .asp?tp=D1)

[Chef]

1. hüdroisolatsiooni küsimus, kuidas saab lahendatud?
Hüdro läheb soojustuse peale enne betoonivalu.

2. külmasildade küsimus, kuidas saab lahendatud?
Kui soojustus on plaadi all, siis kus need külmasillad tekivad? sokli ja fassaadi soojustus viiakse kokku ja tekib täiesti soojustatud perimeeter.

3. põrandakütte plaadi teeks eraldi, soojustaks eraldi kandvast plaadist, vähem massi mida kütta jne
See eeldab ujuva plaadi valamist, mis ei pruugi kõige otstarbekam olla. kui tegu on vesipõrandaküttega, mis kütteperioodil koguaeg kütab, siis plaadi soojendamine võtab aega, aga samas kütab inertsist ühtlasemalt.

[Kalvis]

Niipalju peaks küsija ikka pinnaseid tundma, et teinekord küsides milline vundament, on pinnase liik ikka mainitud.
Muidu liiv, kruus, tihe savi ja puhas paas on tugevad pinnased ja need ei vaju ära või teisisti on piisavalt lollikindlad et eramaja vundamendi puhul suurt eksida ei saa.
Vesiliiv ja pehme savi (tavaliselt see kollane) nõuab juba kas uuringuid, kui eksida ei taha siis teed suure taldmikuga. Turvas on täiesti ebastabiilne pinnas ja sinna ilma geoloogilise uuringuta pole soovitav torkima minna. Paljud ei tee vesiliival ja liival vahet siis liiva all mõtlesin ehitusliiva, kui on selline peenike liiv (nagu rannas) siis on see vesiliiv.
Kui pinnas on vesine siis igal juhul suuremat taldmikku ja sügavam vundament on eelistatud.