Ehitusfoorum

Nagu mõned teemad allpool põgusalt mainitud, sai ehitatud Fibost välikamin Maxiti eskiisi järgi.
http://www.maxit.ee/media/34/plokitoote ... s%5F08.pdf - Ülemine vasakpoolne pilt.
Olgu ette öeldud, väiksemaid segu- ja müüritöid on tehtud, kuid pottsepatööde kogemus mul puudub.

Maxiti brošüüris soovitati kamin laduda tavalise M100/600 müüriseguga, mida sai ka järgitud.
Siit-sealt sai kuuldud arvamusi, et Fibo otse tulekoldes ei kesta ning ka Maxiti brošüüris oleval pildil paistis tulekoldes šamoti värvi sisu - seega sai tulekolle kuni korstna alusmise ääreni vooderdatud õhukeste (40mm paksuste) šamottidega, mis said tulekolde tagaseina külge müüritud. Tõmbasin jämeda 10mm segukammiga fibo seinale triibud ja vajutasin šamotid seina nagu kahhelplaadid. Vuugid jäid minimaalsed (<5mm), pärast täitsin vedela müüriseguga ära.
Tulekolde osa ja šamotid sai paika laotud umbes kolm nädalat tagasi.

Esimese ettevaatliku kütmisega tekkis Fibo seina ca tulekolde keskjoonele horisontaalne pragu. Koldest kaugeim seinaäär tundus rippuvat õhus. Paari tunni jooksul tekkisid veel mõned vertikaalsed praod tagaseina ning küttekolde põhja vooderdusse tekkis diagonaalne juuspeen pragu.
Järgmisel päeval maha jahtudes tundus, et pragu oli vähenenud, kuid ei olnud täielikult sulgunud.

Esimene mõttena kahtlustasin metallposti ja vinklit, millele korstna esiserv toetub. L-raua keskelt sai sälk välja lõigatud, siis kruustangide vahel painutatud 90-kraadine nurk ja sinna nurka keevitatud tugipost. Tugiposti alumisse otsa on keevitatud väike naelutusplaat suurema tugipinna saavutamiseks ning see siis müüritud kamina "aluskasti" sisse.
Kas on võimalik, et metallis olid peale painutamist-keevitamist mõned pinged, mis soojenedes välja tulid?
Samas tuld sai tehtud kamina taganurgas ning metallpost ja vinkel jäid selle tagasihoidliku kütmise ajal suhteliselt jahedaks (käega kannatas puutuda). Pealegi vinkli ümbruses pragusid polnud.

Teine kahtlus, et fiboseinaga seotud šamotid ajasid paisudes tagaseina lõhki. Kuidas sellist konstruktsiooni oleks tulnud laduda? Tagantjärele tarkus, et võib-olla oleks pidanud tulekolde vooderduse tagaseinaga sidumata jätma, aga siis oleks seal õhukestest serviti kividest sein, kuhu ülevalt võib sodi (ja sügisel-talvel vesi) sisse koguneda ning lammutama hakata?

Fibos endas ei tohiks minu loogika järele selliseid pingeid olla, mis kuumenedes selliseid pragusid tekitab? Kinnitage või lükake ümber.

Tagantjäreletarkusena siit-sealt loetud, et tulekoldes käib tulekolde segu. Paraku kõik need kuivsegutooted, mida netist otsisin, olid ette nähtud kasutamiseks sisetingimustes. Milline üldse oleks välikaminas kasutatav alternatiiv müürisegule, kus korsten on suur ja avatud ning vihm ja lumi sajavad otse kaminasse sisse?

Manuseid ei saa hetkel lisada, foorumi manuste limiit olevat täis. Lisan pildid hiljem oma serverisse ja postitan viited.

Lao need samotid sinna hoopistükkis ilma seguta ja vii või talveks kuuri varjualla, sest nii nagu sina tegid ei lähe ju kohe mitte, ehk kõik vastupidi füüsikat. Esimese posti pärast jäta ka muretsemine.

Pildid





Oma server on hetkel mõned päevad maas, mistõttu pidin kasutama hot.ee teenuseid. Loodame, et need url-id jäävad ka püsima. Kui ei, siis galerii aadress peaks olema
http://live.hot.ee/gallery/show_image?id=2170975

kaminahi kirjutas:Lao need samotid sinna hoopistükkis ilma seguta ja vii või talveks kuuri varjualla, sest nii nagu sina tegid ei lähe ju kohe mitte, ehk kõik vastupidi füüsikat. Esimese posti pärast jäta ka muretsemine.

Mida siis antud juhul teha - kas šamotid seina küljest lahti võtta ja uuesti laduda (seguta või seguga, see on veel omaette küsimus)? Kuidas seda kõige viisakamalt teha?

Või leppida pragudega ja loota, et gravitatsioon hoiab kaminat paigal? Kas edasine kütmine hakkab seda järjest rohkem lammutama või on kogu kahju juba tehtud ja põhimõtteliselt pole rohkem midagi kaotada?

Mida teha kamina põhjaga, kus on samuti diagonaalne pragu? Sealt kive kätte saada on oluliselt raskem, kuna servadesse on valatud betoonservad sisseuputatud võredega. Kas põhjale asetatud metallrest, mis söed kõrgemale tõstaks, lahendaks probleemi? Või aitaks vuukide puhtakskraapimine ja näiteks liivaga täitmine?

Kahtlustan, et prao tekitab siseseina suur soojuspaisumine võrreldes fiboseinaga. Sel juhul tuleb sisesein fiboseinast "lahutada" jätad ilma seguta prao või paned kõva plaatvilla.

vtl kirjutas:Teine kahtlus, et fiboseinaga seotud šamotid ajasid paisudes tagaseina lõhki. Kuidas sellist konstruktsiooni oleks tulnud laduda? Tagantjärele tarkus, et võib-olla oleks pidanud tulekolde vooderduse tagaseinaga sidumata jätma, aga siis oleks seal õhukestest serviti kividest sein, kuhu ülevalt võib sodi (ja sügisel-talvel vesi) sisse koguneda ning lammutama hakata?

Selleks on olemas 10mm tuletõkkekivivill. Paroc FPB10 või Isover TAK10, vanasti tunti nime TUL10 all.

Tulekoldesegu kasutamine shamoti puhul ei ole ka halb mõte. Samas ei ole välikaminas saavutatavad
temperatuurid väga kõrged ja põhiprobleemiks on siiski soojuspaisumine, mitte kivide/segu lagunemine.

OK, tänase seisuga on need shamotid välja lõhutud. Mõlemas tagaküljes olid nii vertikaalsed kui horisontaalsed praod. Plaanis need kõigepealt poole kivi paksuselt ja näpulaiuselt lahti freesida ning ära täita. Ilmselt siis müüriseguga. Pärast sama protsessi korrata välisküljelt. Või jätaks niisama - annab mängima? Aga samas võib talvel külmaga edasi lõhkuda?

Niisiis, ostan tuletõkkevilla plaadid, asetan need vastu Fibo tagaseina ja laon šamottidest serviti uue voodri. Kas voodri mõlemad küljed peaksid olema omavahel nurgast seotud või pigem mitte? Kas voodri tulekolde aluspõhjaga seon või pigem samuti mitte? Kui kumbagi ei tee, siis on mul kaks šamotist seinaplaati, mis võivad põhimõtteliselt ümber kukkuda.
Ja kas tulekoldesegu mul seal vertikaalses voodris välitingimustes kestab või mitte on siiani küsimus?

Lao nurgast seotuna üles. Kolmnurk seisab püsti küll. Alt võid ka siduda. Võid ka ilma villata teha, aga ära seguga samotti ja tagaseina kokku seo.
Kas tulekode segu peab ilmastikule vastu, näed hiljem.

Sul on viimistluskiht peal, see takistab ka lausvee korral veel otse fibosse voolamist. Kerge vihm ja õhuniiskus ei tee fibole midagi.

Kalvis kirjutas:Sul on viimistluskiht peal, see takistab ka lausvee korral veel otse fibosse voolamist. Kerge vihm ja õhuniiskus ei tee fibole midagi.

Viimistluskiht on väljapool, mitte tulekoldes. Ja ma ei muretse fibo pärast. Küsimus oli selles, kas šamotid laduda tulekoldeseguga või tavalise müüriseguga.

motamees kirjutas:Lao nurgast seotuna üles. Kolmnurk seisab püsti küll. Alt võid ka siduda. Võid ka ilma villata teha, aga ära seguga samotti ja tagaseina kokku seo.

Seon nad siis nurgast vaheliti kokku? Mille peale tekkis mul uus rumal küsimus, millegipärast olen näinud paljudes tulekolletes, kuidas kivid on laotud mitte ülekattega, nagu müür, vaid ridade (õigemini "veergude") kaupa ülestikku. Kas sellel on ka mingi seos soojuspaisumisega või lihtsalt dekoratiivsetel kaalutlustel?

Nurgast vahelitti kokku jah.
Kui samotte hakkad panema, siis pane paber sinna vahele. Nii ei jää samotid fibo külge kinni ja nad saavad seal omaette kasvada. Iga rivi võiksid ka pealt kinni klammerdada. Ainult segu peale ei maksa lootma jääda.

motamees kirjutas:Nurgast vahelitti kokku jah.
Kui samotte hakkad panema, siis pane paber sinna vahele. Nii ei jää samotid fibo külge kinni ja nad saavad seal omaette kasvada. Iga rivi võiksid ka pealt kinni klammerdada. Ainult segu peale ei maksa lootma jääda.

Paber oleks ka kahtlemata hea mõte, aga tulin juba vatikoormaga koju (ülalpool soovitatud Paroc-i FPB10).
Millega vati servad katta, mis fibo ja šamoti vahelt välja paistab? Miski savisegu?

Üks loll jõuab rohkem küsida, kui seitse tarka vastata, sobib antud juhul küll olukorda iseloomustama.

Müürisegu ei kannata kuuma, selleks tuleks ta uueks seguks teha.

Kivilõike saega pole sellise kivi valmistamine hoopiskimitte sedavõrd vaevanõudev, et seda tööd keegi sulle ära ei võiks teha, kaks klaasi ja ülejäänud mured kaovad iseenesest. Just.

Käesolev postitus läheb teemast kõrvale.

kaminahi kirjutas: Kivilõike saega pole sellise kivi valmistamine hoopiskimitte sedavõrd vaevanõudev, et seda tööd keegi sulle ära ei võiks teha

Kas sellisele varatud kivile tuleb linavilt vahele, või võib ka vahuga lasta?

Aasta pärast võiks teha veel kivivaramise võistlused. Aja peale.
Iga mööda pandud mm annab neli karistusminutit. Siis selgitatakse välja parim ahjuehitaja.

Finaalis laotakse välikamina nurk üles kauaoodatud kalasabatapiga.

Teemakohaseks suudad selle muuta siis kui oled tutvunud läänes valmistatavate kividega. Jõudu!

Peale kaklust rusikatega eriti ei tohiks vehkida aga üritaks ikkagi. Vtl on villakoorma juba kindlasti paika pannud ja kalasaba tappi lastud kividega katnud. Varad ja sammal muidugi lisaks. Aga härrased profid, seletage diletandile kuidas tekkib soojuspaisumise pragu kohta, mida soojendab põhiliselt päikesevalgus + kuupaiste ja on kõige tummisem kohast, mis halusooja ainult kaugelt näeb? Pragu, vähemalt nendel piltidel mis siin ripuvad on ju suurim servast. Mina süüdistaks pigem ahtakest vundamenti. Või olen väga valel teel
Omal mul lihakärsatamise paik laotud ka fibost. Püsib teine päris korralikult. Uurisin teda peale teema lugemist lähemalt, mingit lagunemist kolde osas ei ole märgata olgugi, et mingit voodrit ei ole koldesse laotud ja tuli käib otse vastu plokki, seda juba aastat kümme.

Õhuke kirjutas:Peale kaklust rusikatega eriti ei tohiks vehkida aga üritaks ikkagi. Vtl on villakoorma juba kindlasti paika pannud ja kalasaba tappi lastud kividega katnud. Varad ja sammal muidugi lisaks. Aga härrased profid, seletage diletandile kuidas tekkib soojuspaisumise pragu kohta, mida soojendab põhiliselt päikesevalgus + kuupaiste ja on kõige tummisem kohast, mis halusooja ainult kaugelt näeb? Pragu, vähemalt nendel piltidel mis siin ripuvad on ju suurim servast. Mina süüdistaks pigem ahtakest vundamenti. Või olen väga valel teel
Omal mul lihakärsatamise paik laotud ka fibost. Püsib teine päris korralikult. Uurisin teda peale teema lugemist lähemalt, mingit lagunemist kolde osas ei ole märgata olgugi, et mingit voodrit ei ole koldesse laotud ja tuli käib otse vastu plokki, seda juba aastat kümme.

Kaklus (pragudega) pole veel läbi Aga minu oletus oli järgmine: tuli tehti kõige tagumisse nurka. Paisunud šamotid üritasid tagaseina laiali lükata ja järgi andis kõigepealt horisontaalne vuuk, misjärel tekkis L-kujuline pragu parempoolsesse tagaseina. Selle L-i nurgas olev paisumine oli suurim ning tõstis ülemise horisontaalse osa ühes tükis üles. Sellest ka põhjus, miks pragu kõige kaugemast kohast kõige laiem oli.

Vundament on 8mm varrastega armeeritud 5...10cm paksune betoonplaat, mis valatud vana kamina ja aiapaviljoni olematu vundamendi jäänuste peale (mõned kivid ca poole meetri sügavusel maas). Peale selle on fibo esimene rida armeeritud bi-armatuuriga. Uus vundament on ühes tükis, terve ja pragudeta.

Õhuke kirjutas:Omal mul lihakärsatamise paik laotud ka fibost. Püsib teine päris korralikult. Uurisin teda peale teema lugemist lähemalt, mingit lagunemist kolde osas ei ole märgata olgugi, et mingit voodrit ei ole koldesse laotud ja tuli käib otse vastu plokki, seda juba aastat kümme.

Fibo ju ka tehtud muuhulgas põletatud savigraanulitest, kannatab kuumust kordades rohkem, kui betoonplokk.
Kuid antud juhul tegemist šamoti ja fibo vaheliste pingetega. Tegelikult oleks arvanud, et need 40mm-sed tellised fiboseina päris tõsta ei jõua, jäävad ise koldepõhja hunnikusse aga võta näpust.

Olen ise märganud, et sisekest mängib kuni paar cm. ja seda eriti kolde kohal, kus temp. kõige suurem. Tõstejõud on, aga soojuspaisumisel tõesti suur, tõstes vabalt terve tonni kive õhku. Seepärast ongi küttekollete ehitamine rohkem nagu kogemustele tuginedes, peaga töötamine ja igat reklaami ei maksa uskuda, ning omal käel katsetamine läheb esialgu kalliks( ise olen teinud katsetusahjusid päris mitu omale ja ka lammutand ).

Nüüdseks on:
* vanad shamotid välja lõhutud;
* fiboseina praod 1...1.5cm laiuselt lahti puuritud ja müüriseguga täidetud;
* laotud uus küttekolde põhi ja seinad normaalpaksusega (65mm) shamottkividest. kivid isoleeritud fibost 10mm tuletõkkevilla plaadiga ja seguks kasutatud Weber/Maxit/Vetonit/misiganes Clay Mortar savisegu. Kasutasin just seda, kuna tootelehe järgi on seal peale savi (11%) ka 6% tsementi ja loodan et see kestab välitingimustes paremini, kui sama tootja tulekoldesegu, mis baseerub kirja järgi vesiklaasil ja mille kohta on infolehes konkreetselt öeldud, "ei sobi kasutamiseks välistingimustes" ning "väikegi osa tsementi rikub segu omadused".

Shamottidest osa on kaks ettevaatlikku kütmist kenasti üle elanud ning pragusi pole tekkinud. Küll aga avastasin paar uut juuspeenet horisontaalset pragu fibost tagaseinas umbes küttekolde keskjoonel, mis jooksevad läbi lapitud vuukide.

Mis siis nüüd põhjuseks on? Shamotid ei saanud enam neid pragusid tekitada. Kas need pinged võisid olla veel eelmises küttekolde poolt põhjustatud ja nüüd vabanesid kütmisel või ongi fibokamina probleem selles, et tegu on soojust kehvasti juhtiva materjaliga, mis soojeneb ebaühtlaselt ja jääbki seetõttu mängima?

Mida oleks nüüd mõistlik teha - kas jätta nees juuspeened praod seniks rahule, kuniks nad suuremaks ei lähe (esialgu tundus, et ei lähe) või kütta kamin soojaks, kraapida uuesti lahti ja täita uuesti ära? Aga mida ta siis maha jahtudes teeb?

Nägin täpselt sellist probleemi Gotlandil, Lummelunda koobaste juures grillmajas ja väga tuttav kodune tunne tekkis