Külaline kirjutas:Otsitud "statistika" on üleval
TJA koduleheküljel,
...
selle pärast ei pea kasutaja treblale .... "nätaki".... panema.
Imelik.
Hea küll, peamine asi kõigepealt - Trebla ei saanud mitte "nätaki", vaid "vastukarva pai"
Aga loeme siis TJA poolt väljastatavat teavet (niipaljukest nagu seda sealt leida on):
"Artikkel: Elektriga seotud õnnetuste peamiseks põhjuseks on ohutusnõuete eiramine
2009. aastal toimus Tehnilise Järelevalve Ameti andmetel
7 elektriga seotud õnnetusjuhtumit, milles sai kergemalt vigastada 2 ja raskemalt 3 inimest ning hukkus 2 inimest.
Neljal juhul oli tegemist tööõnnetusega, kolm õnnetust juhtus olmeoludes. Elektrist põhjustatud õnnetusi oli 2009. aastal sama palju kui 2008. aastal. Kui 2008.aastal polnud ühtegi surmaga lõppenud õnnetust, siis möödunud aastal sai surma kaks inimest. Kõik viimase kolme aasta surmajuhtumid on aset leidnud olmeoludes. Möödunud aastal ei toimunud ühtegi õnnetust kaitsevööndi nõuete rikkumise tõttu. Õnnetuste peamiseks põhjuseks on viimasel ajal olnud elektriohutusnõuete eiramine ja ebaõige tegutsemine.
...
Enamus viimase aja õnnetusi on toimunud jaoturites- alajaamades ning liitumiskilpides. Suhteliselt palju õnnetusi juhtus õhuliini- ja kaevetööde tegemisel.
..
2009. aastal toimunud elektrist põhjustatud õnnetustest lähemalt:
Aprillis:
Tööõnnetus Tartus, kus kauglugemismodemi ja arvesti paigaldamisel alajaama tarbijale kuuluvasse jaotusseadmesse sai pinge kontrollimisel tekkinud lühisest kannatada
võrguettevõtte elektrik.
Õnnetuse põhjuseks ettevaatamatus.
Õnnetus Tartumaal, kus kõrgepingeliinilt
elektrit varastada üritanud isik viskas elektriliinile konksuga juhtme ning hukkus saadud elektrilöögist.
Õnnetuse põhjuseks omavoli ja ohutusnõuete rikkumine.
Mais:
Õnnetus Raplamaal, kus inimene sai veepumbalt surmava elektrilöögi.
Õnnetuse põhjuseks niiskesse väliskeskkonda mittesobivate elektriseadmete kasutamine ning vajaliku kaitseaparatuuri puudumine.
Juunis:
Tööõnnetus Põlvamaal, kus alajaamas kõrgepinge sulavkaitsmeid vahetanud
elektrik sai elektrilöögi ja kukkumise tagajärjel raskeid kehavigastusi.
Õnnetuse põhjuseks ohutusnõuete rikkumine ja liini lahklüliti mittetoimimine.
Augustis:
Tööõnnetus Läänemaal, kus alajaamas toimunud remonditööde käigus sai
elektrik elektrilöögi ja kaarleegi tagajärjel raskeid kehavigastusi.
Õnnetuse põhjuseks tööprotseduuride ja ohutusnõuete rikkumine.
Õnnetus Jõgevamaal, kus
omavoliliselt alajaama sisenenud isik sai kokkupuutes pingestatud osadega elektrilöögi ja kaarleegi tagajärjel raskeid kehavigastusi.
Õnnetuse põhjuseks omavoli ja ohutusnõuete rikkumine.
Detsembris:
Tööõnnetus Tartus, kus
elektrik kontrollis tarbija juures peakaitset ning tekitas selle käigus lühise ja sai elektrikaare tagajärjel kätele põletushaavu.
Õnnetuse põhjuseks ettevaatamatus.
Meelis Kärt
Tehnilise Järelevalve Ameti ehitus- ja elektriosakonna peaspetsialist"
Mida me siin kodukasutaja lakke/seinale püsivalt kinnitatud lambist seoses elektriõnnetusega üldse jahume?
Kui seost ei ole, siis seda lihtsalt
ei ole.
(vabandan, kuid 2010 aasta kohta nii põhjalikku eritlust ei suutnud leida).
Seaduskuulekusest veel:
- mitte ühegi riigi seadusandlust ei ole võimalik 100%-liselt täita - s.t. paratamatult inimesed/kodanikud prioretiseerivad - mis on elutähtis ja mis on kirjatud seadusetähte kellegi kukru täitmiseks;
- kui EV seadusandja oleks hetkekski mõelnud, et kogu seadusandlus on kodanikele täitmiseks, siis ei oleks Uno Mereste seaduseelnõu seaduskeele kodanikule arusaadavuse kohustuslikuks tegemise kohta suure solinaga potist alla lastud;
- kui EV seadusandja oleks hetkekski mõelnud, et mitmesugused standardid (kaasa arvatud elektriohutuse omad) on kodanikele täitmiseks, siis oleks ta kohustuslikus korras lülitanud nad vallaraamatukogus kodanikele tasuta kättesaadava kirjanduse loetelu hulka (autoritasude arvestust standardite osas on võimalik ka laenutuste arvu pealt pidada).
Kuna EV seadusandja ei ole pidanud vajalikuks teha EV seadusandlust EV kodanikule ei arusaadavaks ega täies mahus(reaalsetes oludes) kättesaadavaks, siis on järeldus ainult üks - EV seadusandlus tervikuna ei ole mõeldudki EV kodanikule 100%-liseks täitmiseks.
m.o.t.t.
Lisaks veel - täna kurtis abikaasa. et "väljalülitatud laualamp annab surinat peopessa". Pöörasin siis pistiku (selle 2-otsalise ja lapiku) pesas teistpidi (et lüliti faasijuhti katkestaks) ja surinat enam ei olnud.
Kõik vastab ilmselt nõuetele (lamp ja juhe on terved, ühendus on vastavalt nõuetele), kuid midagi on ilmselt ikka valesti (ei ole tegemist poolakate lambiga).