Ehitusfoorum

Oskab keegi minust targem selles valdkonnas öelda, palju on aurtõkke efektiivsuses vahet sellel, kas teha pritsiga 2x niiskustõkkega üle vuugitud kipsipinnad või kipsi alla paigaldatud aurutõkke paberil?
Tänan arvamuste eest ette!

urmasr kirjutas:Oskab keegi minust targem selles valdkonnas öelda, palju on aurtõkke efektiivsuses vahet sellel, kas teha pritsiga 2x niiskustõkkega üle vuugitud kipsipinnad või kipsi alla paigaldatud aurutõkke paberil?
Tänan arvamuste eest ette!

Mis on kuivanud 2x niiskustõkkekihi veeauru difusioonitakistus?

Indrek Rebane kirjutas:Mis on kuivanud 2x niiskustõkkekihi veeauru difusioonitakistus?

Hea küsimus,Indrek, paluks järgmine. Vaatasin Penosil-i lehelt Hydrostopi tooteinfot, aga ei mitte ühtegi rida, et saaks vastata sinu küsimusele. Sama jama Kiilto Kerastopiga ja Eskaro Aquastopiga või ei oska mina neid numbreid sealt leida.

urmasr kirjutas:

Indrek Rebane kirjutas:Mis on kuivanud 2x niiskustõkkekihi veeauru difusioonitakistus?

Hea küsimus,Indrek, paluks järgmine. Vaatasin Penosil-i lehelt Hydrostopi tooteinfot, aga ei mitte ühtegi rida, et saaks vastata sinu küsimusele. Sama jama Kiilto Kerastopiga ja Eskaro Aquastopiga või ei oska mina neid numbreid sealt leida.

See sõltub väga palju ka aluspinnast. Täpse tulemuse saamiseks tuleb teha katsetükk ja ära mõõta.
See on ilmselt eraehitajale kallis lõbu. Samuti tuleks hinnata aurutakistust näiteks 10 aasta möödudes.

Küll on hüdroisolatsioonimastiksitel sageli see info saadaval.

Veidi selgitan oma uitmõtet- kuna ühel objektil pean tegema ka niiskustõkkega üle MP krohvitud seina(projekteerija soovitus), siis tekkis selline totakas(!? ) idee, et mis juhtub siis kui kipsplaat seinale-lakke, millel eelnevalt kõik vuugid, kaasa arvatud sisenurgad, on korralikult paberteibi ja "J" pahtliga paigaldatud ja sama ka välisnurkadega (alprofiilist), panna pritsiga (lihtsam ja kergem kui rulliga) 2x kiht niiskustõket. Peale pritsimist teeks alles vuukide laiendused ja lauspahteldused. Sellise meetodi korral jääks ära aurutõkkepaberiga mässamine ja paberi augustamine kruvide poolt jne ning peaks jääma ju aurutihe. Kui see mõttekäik on väga vale, siis võite avalikult ja valjusti naerda!

Mis siin naerda....see on ju sisuliselt kipsist kast mida arvad aurutihedaks! ....hea, kui see aastate möödudes õhutihedakski jääb... Paberit on muidugi kunsttükk katkematu kotina sellele ümber saada aga aurutakistus peaks olema sellel siis iseenesest suurem ja ka kestvam. Mõtekam oleks siis juba ehk päris aurutõkke kile paigaldada...

taastaja

Külaline kirjutas:Mis siin naerda....see on ju sisuliselt kipsist kast mida arvad aurutihedaks! ....hea, kui see aastate möödudes õhutihedakski jääb... Paberit on muidugi kunsttükk katkematu kotina sellele ümber saada aga aurutakistus peaks olema sellel siis iseenesest suurem ja ka kestvam. Mõtekam oleks siis juba ehk päris aurutõkke kile paigaldada...
taastaja

Aga mis on üleüldse aurutõkkepaberi või -kile mõte?
Tänu Indreku sellele küsimusele: "Mis on kuivanud 2x niiskustõkkekihi veeauru difusioonitakistus?"hakkaski mind enam huvitama see niiskustõke vs. aurutõkkepaber.
Taustaks veel niipalju, et soovin oma korterit korda teha, aga kuna ühistus on võlglasi, siis esialgu neile laenu välisseina soojustamiseks ei anta. Korteris on seinad/laed/põrandad paljaks lammutatud, kunagi vist mainisin, et ühes välisseinas siras vuugivahelt päike rõõmsalt mulle tuppa , soojapidavusest 5 talve tagasi põrandal +11 ja lae all +32. Vahva! Kuna sinna tuleb el.põrandaküte (puudub muu mõistlikult sobiv alternatiivne variant) ja seinte sirgeks ajamisel kasutan niivõinaa karkassi (puit-50mm vill-PLP-kipsplaat-viimistlus), siis jäin mõtlema selle niiskustõkke peale paberi asemel. Õnneks on majas igal korteril oma vent.šaht (isegi kaks- vannitos ja köögis eraldi) nii, et ventilatsiooni pärast eriti muretsema ei peaks (ülevalt naabrid pole kah oma ahjusid sinna veel ühendanud), kuigi soojusvahetiga vent.süsteemi selle all ei mõtle. Kui niiskustõkkega tegemine ja paberi näitajad oleks samad, siis minu jaoks oleks tunduvalt lihtsam niiskustõkke variant.

Indrek Rebane kirjutas:... Samuti tuleks hinnata aurutakistust näiteks 10 aasta möödudes...

Külaline kirjutas: ....hea, kui see aastate möödudes õhutihedakski jääb...
taastaja

Pole nagu siiani ühegi niiskustõkke tootja tooteinfost/kasutusjuhenditest lugenud ega küla pealt kuulnud, et niiskustõkke kihti peaks iga paari aasta tagant värskendama tema omaduste säilitamiseks. Kui peakski, siis kuidas seda teha?

urmasr kirjutas: Pole nagu siiani ühegi niiskustõkke tootja tooteinfost/kasutusjuhenditest lugenud ega küla pealt kuulnud, et niiskustõkke kihti peaks iga paari aasta tagant värskendama tema omaduste säilitamiseks.

Kui niiskustõket kasutatakse näiteks nakkedispersioonina krohvi alla, pole tema sellekohased omadused peale krohvi kivinemist enam olulised.

Kiilto lehelt- "NB! Niiskustõke on ette nähtud ruumist ehituskonstruktsiooni
tungiva niiskuse tõkestamiseks (seega ei sobi ehitus- ega
maaniiskuse tõkestamiseks)."
Penosil lehelt- "PENOSIL Premium HydroStop on ette nähtud ehituskonstruktsiooni tungiva niiskuse
tõkestamiseks sisetingimustes."
Aurtõkkepaberist, erinevad allikad, aga jutt sama- "Aurutõkkepaberit kasutatakse seesmise aurutõkkena kuivades siseruumides, et takistada veeauru sattumist konstruktsioonidesse ja isolatsioonikihtidesse."
Kas sõnade "niiskus" ja "veeaur" vahele saab panna "=" märgi või ei sobi see mitte?
Jõudsin natuke googeldada ja ühe magistritöö aritklist selgus, et niiskus on mingis aines (gaasis) sisalduv vesi (veeaur). Allikas http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream ... sequence=5

Tere. Eks see on jah selliste terminite virr-var ja ega nende tekstide kirjutajad ise ka päris hästi aru ei saa, mida see toode siis tegelikult takistab. Peaasi, et mõjuks hästi ja et ostetaks. Kui uurida natuke füüsika algõpikuid, siis selgub, et niiskusi on lausa 2 sorti!!! On relatiivset niiskust ja on absoluutset niiskust !! Edasi , relatiivne niiskus 100 % nimetatakse veeks, alla selle võiks teda nimetada veeauruks. Nii, et ega hästi aru ei saa, kas see toode siis takistab vett või veeauru. Samas on nii veele kui ka veeaurule omad parameetrid, millal kiht on veeaurutihe või veetihe. Nii, et tehniliselt on antud tekst ebaprofessionaalne ja on mõttetu sealt objektiivset infot otsida. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Urmas, kui sa seal juba midagi seest plaanid soojustada, siis oleks küll mõislik villa asemel valida aurutihe toote. Nägin hiljuti, vist k-rauas, neid toa kõrguseid uretaani põhiseid soojustusplaate... näed nimi ei tule plõksti meelde...mida siiani ainult üle lahe sai näha. Neile kannatab ehk ka kips peale kleepida, kui karkass aurutiheduse huvides vahelt välja jätta.

taastaja

Täna kõiki vastajaid antud teemas ja eriti Alar Piirfeldi, kes ütles läbi lillede konkreetselt, et asi on BS.
Taastaja- tänan soovitamast, aga kahjuks on mul kerge kiiks nende "vahust" asjade suhtes seinas. Et mind valesti mitte mõista, siis kiiks ei ole mitte nende soojustusomaduste suhtes, vaid nende jäikuses. Ega mulle kipski eriti ei sobi, kuigi seda on ideaalne viimistleda ja sellepärast panen sinna alla PLP plaadi, et saaks vajadusel midagi ka seinale riputada ilma, et peaks panema tüüblit pildi riputamiseks, vaid võin vabalt lüüa peitnaela ja see pilt jääb sinna ka rippuma. Eks ma panen paberi PLP ja kipsi vahele. Alles keegi siin kusagil teemas kurtis, et ei saa pistikutki välisseinale kinnitada.
M.O.T.T- mida oligi tarvis teada!