Ehitusfoorum

Tere

Sooviks nõu, kuidas ära vajunud katuse otsi sirgeks saada ja ära toestada. Praegu toetuvad nad ainult 50x50 reikadele, mis paigaldatud 600 sammuga. Otsad on seinast üle ca 700 mm. Reikade peal OSB plaat ja siis kärgsindel.

Kõige otsmine sarikas on seinast seespool, siis tuleb 108 peno, 150 betoon, 108 peno ja siis veel 50x150 pruss, mis on vist naeltüüblitega betooni küljes vms. Sisuliselt on juba see väline pruss ära vajunud. Seega otsad on praegu 700+108+150+108=1066 üle viimase toetuspunkti.

Esialgi oli plaan lasta augud läbi seina ja mõlemal pool seina oleva prussi, ning tõmbaks nad keermelatiga kõvasti kokku, siis oleks sellest välimisest prussist ka mingit kasu. Siis saaks selle külge juba mingid toed aretada, kuhu külge saaks ka tuulekasti laua kinnitada.

Kas kellegil on paremaid ideid? Palgiking ei ole vist antud olukorras parim variant tugede tegemiseks?

pane pilt maja otsast

Pilti saab näha http://live.hot.ee/gallery/show_image?id=2159938. Hetkel pole paremat pakkuda.

Kas keegi on palgikinga selliselt kasutanud, et ainult üks ots on kinni? Palju sellisel juhul teine ots raskust kannatab enne kui palk kingast välja hakkab vajuma? Või panna hoopis hunnik riiulikandureid (http://www.puumarket.ee/?op=body&id=2&prod=143&sid=2891)?

Väga kahtlen nende mõtekuses ja kuidas sa kavatsed neid peita.
Urmasr

palgikingaga ei ole võimalik konsooli ehitada, see ei ole jäik ühendus. riiulikandurite kandevõime on vahemikus miski 10...40kg, lumekoormus vilistab selle peale. kas see viimane sarikas on butafooria ehk ei toetu üldse millelegi? kas seestpoolt on katusekonstruktsioon juba suletud?

Välimine sarikas ei toetu kuskile. Kruvisin ühe kruvi lahti. See ulatus heal juhul 1...2 cm betooni. Seest poolt on praegu olemas ainult sarikate vaheline kivivill. Riiuli kandurite kohapealt leidisn ka sellised, mis kannavad 500 kg. Üldiselt võiks mingi 100...200 kg piisav olla. Tuli veel mõte teha ise L-rauast sobivad kandurid.

selliste kandurite puhul jääb esteetika küsimus (mingi diagonaal on kindlasti vajalik kui just nelikanttorudest ei keevita nurgaelementi). aga jah 200 kg kandevõime ajab asja ära, katuseotsale lumekotti ei teki. aga kui otsaseina poolt vill sarikate vahelt maha kiskuda ja roovide vahedesse lisaroovid lükata, mis seest toetuksid vähemalt 2 sarikale (saab jäiga ühenduse). roov panna siis juba kasvõi 50x100mm lapiti.

Chef kirjutas:aga kui otsaseina poolt vill sarikate vahelt maha kiskuda ja roovide vahedesse lisaroovid lükata, mis seest toetuksid vähemalt 2 sarikale (saab jäiga ühenduse). roov panna siis juba kasvõi 50x100mm lapiti.

Mõte pole paha. Peab uurima, kuivõrd teostatav see on.

enne unustasin lisada, et kinnita ikka viimane sarikas ka korralikult kui aluspind (mainisid betooni) seda võimaldab. vajadusel kasvõi tugevdatud naelutusnurgikutega alt seina külge.

50x100 prussi kasutamine tundub ikkagi nõrgaks jäävat. Tuli mõte selle asemel metallist nelikanttoru kasutada. On küll tunduvalt kallim, aga peaks kindlam olema ja paigaldama peab neid ka vähem.

kui roovi vahele mahub, siis on veel olemas ka 50x150 ja 50x200mm prussid. nelikant on ka variant, aga selle kinnitamine puidu külge tuleb läbi mõelda (mingid kõrvad külge keevitada või poltliitega panna).

Tegin hoopis sellise lahenduse, et keermelatiga mõlemal pool seina asuvad sarikad sai tõmmatud tihkelt vastu seina. Katuse otstele panin toeks 50x150 prussi jupid, aga kinnituse tegin hoopis selliselt, et panin need katuse suhtes vertikaalselt ja ülemise serva kruvisin roovituse külge ja alumise majapoolse otsa kruvisin sarika külge. Esialgu panin jupid üle ühe roovituse ja sai päris vastupidavaks. Kui vaja, siis võib neid sinna juurde kruvida. Räästa serva panin igaks juhuks ka veel rauast 2 m pikad nelikanttorud, mis siis toetub mitme sarika peale.

Endal oli sama probleem ja kasutasin 4 mm nelikanttoru mõõduga 50x50, kinnitasin kahe suurema kroviga kahe sarika külge ja küljepealt roovi külge