Ehitusfoorum

Postitan küttesüsteemide alla, loodan, et sobib.
Väike taustainfo: Taastame - renoveerime ja ehitame ümber vana sajandialguse talumaja. Hetkeseisuga on elutoas ja magamistoas põrandad üles võetud, sügavamaks kaevatud, uued postid laagidele pandud ja killustik sisse veetud. Peale tuleb geotekstiil, kergkruus, seejärel ca 30 cm õhuvahe, aluspõrand, soojustus ja selle peale laudpõrand. Vana, umbes 80-te alguses ehitatud plekkahju lõhkusin välja, sest see oli halvas seisus, soemüür tuleb lahti võtta ja uuesti laduda, kuna paljud kivid on lahti. Soemüüriga on ühenduses nii ahi kui ka pliit.

Nüüd siis lugu järgmine.

Algselt on majas köök ja kolm tuba, mis kõik asetsevad ümber ahju (mis sai vlja lammutatud). Elutoa ja köögi vahel on soemüür. Plaan on majja ehitada kombineeritud "keskküte" - pliit jääb alles ja kütab soemüüri, vana ahju asemel tuleb uus vesisärgiga ahi, tubadesse radikad, vesi läbi paisupaagi ja pumba radikatsesse ringlema. Praeguse kolem toa asemel tulevad uued toad maja praegusesse laudaossa ja ka osaliselt teisele korrusele, kõik need tahaks sellesse "kesküttesse" ühendada. Lisaks tuleb õhk-vesi soojusinverter, mis hakkab majas baastemperatuuri hoidma ja on samuti radikatega ühenduses.

Nüüd aga "loll" küsimus. Kuidas ma kogu selle radikate torusüsteemi vean ? Ei saa ju ukseaugust torusid läbi vedada ! Ehk siis - vähemalt osaliselt peavad torud minema põranda alla.
Kas peaksin torud viima aluspõranda ja pealmise pranda vahelt soojustuse seest või siis hoopiski aluspõranda alt ? Kuna tegemist on klassikalise alt õhutusega põrandaga, siis kuidas oleks teisel juhul õige torusid toestada ja kui paks peaks olema torude soojsutus (talvel läheb ju alt õhutusega põrandate all külmaks...). Äkki tuleb hoopis muid ideid ?

Tänan juba ette...

Torud pannakse soojustuse peale (mitte alla külma kätte) ja põrandakatte alla. Viimase kohta palju infot ei ole ja kohvipaksu pealt ennustada ei oska, kuid sarnase lahendusega põrandal polnud muud probleemi kui käänukoht kus torud põrandast välja tulid (painderaadius, ei saa nii järsku torule 90 kraadi teha ilma mõlgita).

tänud ! Ehk siis need kohad, kus torud lähevad põranda alla, tulevad need otse laudpõranda alla soojustuse peale ja sellega pean tegelema alles siis, kui aluspõrand ja soojustus paigas ? Soojustuseks tuleb steico ökoloogiline puidust puistevill (aluspranda peale tuleb tuuetõkkekangas (see on selle puistevillaga kaasas), selle peale soojustus ja siis torud selle sisse ?
Miks ma neid torusid aga painama pean ? Tänapäeval tulevad ju radikatesse mingid suht peenikesed torud ja nende jaoks on olemas kõikvõimalikud üleminekud. L tähe kujulised jne.

ühenduskohtasid konstruktsiooni sisse ei jäeta. Need on erandjuhud ja selleks peab olema tagatud inspekteerimise "luuk" või midagi sellist.

Torud paned villa peale ja/või kui soovid kasutad kinnitusklambreid.

Eestikinnisvara kirjutas:ühenduskohtasid konstruktsiooni sisse ei jäeta. Need on erandjuhud ja selleks peab olema tagatud inspekteerimise "luuk" või midagi sellist.

ok. Ilmselt siis selleks, kui midagi "lekkima juhtub" ?

Samas on aluspõranda ja põranda vahel mingi 20 cm, seal on ju ruumi seda toru ka "tasapisi" üles tuua, ei pea kohe 90 nurk olema...

Iga põrand ise nägu, tuleb lähtuda konkreetsest juhtumist.

Põranda alla jäävad magistraalid on soovitatav isoleerida, muidu tekib seal külmematel aegadel mõttetu soojakadu.

Veikko kirjutas:Põranda alla jäävad magistraalid on soovitatav isoleerida, muidu tekib seal külmematel aegadel mõttetu soojakadu.

Vot-vot. See oligi üks point, miks üldse küsisin !
Kui panen alt õhutusega põranda puhul aluspõranda ja põranda vahele soojustuse peale või sisse need tüüpilise tänapäevased radikatorud, siis kas peaksin need ka soojustama ja kui, siis kui paksult ?

Jätsid lugemata, miks pannakse just soojustuse peale? Just sellepärast pannaksegi.

Räägi lähemalt mida mõtled tüüpiliste tänapäeva radikatorude alla, siis saame ka edasi soovitada isolatsioonimaterjale.

Sobib täiesti tavaline hall "mis iganes materjal see oli" - toru isolatsioon. Poes müügis. (Tundub, et tegu on sama materjaliga nagu inimese külje alla müüdav rullis õhuke madrats.)

oot-oot, aga kui ma panen soojustuse peale, jäävad laagid ju segama. Ega ma ei hakka neile auke sisesse tegema,et sealt torusid läbi vedada

Manchoa kirjutas:oot-oot, aga kui ma panen soojustuse peale, jäävad laagid ju segama. Ega ma ei hakka neile auke sisesse tegema,et sealt torusid läbi vedada

Saed "hambad" sisse.
Urmasr

Kui toru on soojustuse peal ja tegu on küttetorudega siis soojustust pole neile vaja ümber panna, kui just mingi materjal otse temperatuuri ei karda.

Eestikinnisvara kirjutas:Sobib täiesti tavaline hall "mis iganes materjal see oli" - toru isolatsioon. Poes müügis. (Tundub, et tegu on sama materjaliga nagu inimese külje alla müüdav rullis õhuke madrats.)

See hall on külmal torul katteks, et kondentsi ei tilguks. Soojustusefekt pidi null olema.

Õigus. Minu viga.

sashaobrok kirjutas:

Eestikinnisvara kirjutas:Sobib täiesti tavaline hall "mis iganes materjal see oli" - toru isolatsioon. Poes müügis. (Tundub, et tegu on sama materjaliga nagu inimese külje alla müüdav rullis õhuke madrats.)

See hall on külmal torul katteks, et kondentsi ei tilguks. Soojustusefekt pidi null olema.

Kes küll nii rumalat infot jagas ? Soojustusefekt 0 . No tore küll.
Samasugust materjali kasutatakse ka kaubikutest suvilaautodeks ehitamisel isolatsiooniks. Kui soojustusefekt on 0, miks nad küll siis seda kasutavad ?

Väike näide
http://www.reimo.com/de/D-zubehoershop/ ... smaterial/

Kütte ja külmatorude isolatsiooniks kasutatakse musta soojustust. Hall on kondentsi vastu ja pole kõige parem.