Ehitusfoorum

Tere!
Paluks arvamust põranda lahendusele!
Peaks tulema tavaline betoonpõrand. Liiv, 100mm peno, kile, 100mm betooni, vaip. Tegemist kahe magamistoaga 15-st ruudustega. Mõte oleks kuidagi lihtsamalt seda teha ja kaalun, et kuna koormusi midagi olulist ei ole, et miks ei võiks panna betooni asemele veel 100mm. peno(jäika) ja lapata sinna topelt kiht vineeri otse peale 6+22 ja vaip peale. Peno paigaldamisel kasutaks piinliku täpsust! Kas oleks väga suur lollus? Alati saaks ka valada kui nihu läheb! Puitu ei taha panna!
Aitäh!

Miks just vineer. Põrandakipsi kaks kihti on palju kergem panna (liim v plaatimissegu vahele) Täiesti ametlikult soovitatav tehnoloogia, kusjuures epsi asemel võib kasutada kergkruusa, odavam ja lihtsam

Tere!
Mina ei suuda leida, et antud lahendus on soovitatav tehnoloogia!
Kergkruusaga on alati kas paneel või valu kruusa all.

Aidake linkidega!
Aitäh

1. mure on maa seest tulev radoongaas, mida leidub ka Eestis praktiliselt igal pool. Samuti eraldub radooni kivipinnast - betoonist, kuid eriti liivast, milles kivide pindala on eriti suur. Radooni ei saa usaldusväärselt mõõta, kui maapind on jääs imbib majja eriti palju. Tekitab kopsuvähki, on lõhnatu radioaktiivne gaas. Maapinna vastas olev põrand tuleb sellepärast õhukindlalt isoleerida maapinnast ja ehitusliivast (mis on juba iseenesest oluline radooni allikas, tihti peamine ja piisavalt tõsine allikas). Selletõttu on põranda betoneerimine oluline - kuigi mitte 100 % piisav, kuna betoonis võib esineda pragusid. Seina-põranda vahele jätta vuuk, mille saab täita elastse massiga, odavaim variant näiteks akrüülhermeetik.

Kuna radooni taseme mõõtmine enne maja valmimist ei ole võimalik, tasub paigaldada killustiku sisse paigaldada radooni kogumistorud mis juhitakse katusele. See maksab koggu ehk 100 eurot - sama mis pärast radooni taseme mõõtmine. Lisaks systeem ka kuivatab maja alust pinnast.

2. niiskus. Niiskus tõuseb liivapinnas üles kapillaarselt. Tee katse - vala põrandaekl 1 cm vett ja sinna liiva - kui kõrgele niiskus tõuseb? Mida peenem liiv, seda kõrgemale. Niisiis tuleb ehituse alune täita (võimalusel pestud) killustikuga min. - 20 cm kuna killustikus tõuseb niiskus kapillaarselt kuni 20 cm. Selle peale peno (15 cm, kui tuleb põrandaküte, siis 20-25 cm), kile (sellesse võib suhtuda varieeruvalt), betoon.

Kilustiku võid asendada kergkruusaga, nii hoiad kokku ka 5 cm penoplasti.
Betooni sisse valad ka põrandakütte.

3. Puit (nagu vineer) teatavasti mädaneb. Ta tuleb isoleerida altpoolt kilega. Kuidas see püsib tervena kergkruusa peal? Paned peno alla. Selle peale kile, teibd radooni silmas pidades kile kinni, ja peale vineeri. Seljuhul parketi otse vineerile, sest vineer ei saa ju jääda kahe kile vahele - ta peab kuivama ülespoole.

Teoreetiliselt toimib. Vineer piisavalt paks, kuna kergkruus + peno (eriti peno) võib koormale järele anda. Võtad korra ämma sülle, ja pärast põrand vajunud.

Muide, vineerist erinevalt kipsplaadist eritub õhku fenoolaldehüüde. Eriti kui saab niiskust. Seega on kipsplaat ervislikum kui vineer.

teemaalgataja mõtte laidaks siiski maha. kõigepealt tuleb sul piinliku täpsesega liivast aluspind tihendada (soovitavalt teha surve kontroll), et midagi hiljem ei vajuks. teiseks jääb selline põrand mõnusalt kõmisema. asjalik eps või xps läbi ei vaju ega praktiliselt ima ka vett.

Kui kunagi noor ja loll olin (noorus on praeguseks küll läbi), siis tegin midagi sarnast. Liiva asemel tasandasin põranda seguga, tundus kuidagi kindlam, kuid samas mõistagi päris töömahukas. Peale EPS, sellele 2 kihti omavahel kinnitatud PLP plaate.

Tulemus oli nii ja naa. Üldiselt ei kurda, jala all stabiilne ja vaikne. Kõmiseb näiteks vähem, kui teine, laagidele tehtud põrand. Kuid paar asja rikuvad üldmulje ära - esiteks oli PLP valesti ladustatud ja veidi kõveraks tõmmanud; teiseks liimisin PLP-le liistparketi, kuid seda ei soovitata, kuna PLP ja puit reageerivad õhuniiskuse muutumisele erinevalt (OSB või vineer oleks parem valik). Nii et kokkuvõttes paar kohta veidi vetruvad ja kriuksuvad.

Tagasivaatav üldhinnang antud tehnoloogiale: pigem ei soovita.