RVK lülitub välja

[meelisKu]

Pooleli olev maja, kopp kaevas kogemata maandustrossi katki.
Millalgi pärast seda tegi elektrik majasisese kilbi valmis, sel ajal oli siis maandus kas olematu või kehvapoolne. Igal juhul pärast elektriku töid tundus kõik toimivat.
Nüüd võtsin kätte ja parandasin selle katkise maanduse ära. Ja alles pärast seda tekkis probleem, et rohkem kui 500W 2-faasilise tarbija sisse lülitamise hetkel läheb elekter kogu majast välja - põhjus siis see et liitumiskilbis maja kõrval paistab olevat kogu maja pandud rikkevoolukaitsme alla ja see lülitab ennast välja. Kusjuures näiteks üks neist tarbijatest, tolmuimeja, on ilma maandusklemmita pistkuga.
Oskab keegi seletada miks see kaitse välja lülitub?
Lisaks, kas on üldse normaalne et kogu maja on liitumiskilbis RVK all? (Sama kilbi sees on ka naabri ühendus(maja ammu valmis), temal ei paista RVK'd olevat) Või on see mingi asi mida ehituse ajaks tehakse ja hiljem, kui majasisene kilp juba valmis, eemaldatakse?

[Küülaline]

EE liitumiskilpidesse rikkevoolukaitseid küll ei pane. Kui suur peakaitse on?

[meelisKu]

3x16A on peakaitse. Peakaitsest lähevad kaablid siis samas kapis allpool paiknevasse rikkevoolukaitsmesse ja sealt siis suundub maakaabel majja sisse. Peakaitsega probleemi pole, seda üldiselt välja ei lükka. Loogiline ka, näiteks ainsa tarbijana taga olev 800W drell või 1600W tolmuimeja pole ju peakaitsme jaoks mingi vool aga RVK lülitub millegipärast välja.
Kas tuleks siis EE'st järgi küsida miks see RVK seal on ja kui nad ütlevad et seda vaja pole, siis eemaldada see? Ma tean et ametlikult ei tohi aga reaalselt pole ju probleem ka endal need juhtmed ümber ühendada nii et majja minev maakaabel otse peakaitsme küljes oleks.
Võibolla ehitaja pani selle RVK sinna ajutiselt lihtsalt enda turvalisuse pärast niikaua kuni korralikku kilpi veel polnud?
Aga ikkagi võiks keegi ära seletada miks see välja lülitub? Ma saan aru et rikkevoolukaitse rakendub kui mingis seadmes lekib voolu korpusesse ehk siis korpusega ühendatud maandusklemmi. Aga kuidas on võimalik et RVK rakendub seadme peale kus üldse maandusklemmi pole? Kui keegi selle ära seletaks, siis ehk hakkaks mõistma mis valesti võib olla.

[Küülaline]

Kui RVK rakendub ühe kindla seadme peale, siis on selge, et see seade on vigane. Maandusklemmi olemasolu RVK rakendumiseks ei ole vajalik, kuna mõõdetakse "minevat" ja "tagasi tulevat" voolu, kui üle 30mA on puudu, siis rakendub.

[trebla]

Pakuks näiteks sellise seletuse, et miskis teises ahelas on neutraal korpusega (maandusega) koos või isolatsioon nende vahel kehv.
Et neutraal on normaalolekus üsna sama potentsiaaliga kui maa, siis nendevaheline lekkevool on suht väike.

Kui nüüd ühes faasis kasvab koormus üle 500W, nihkub neutraalpunkt piisavalt ära ja vool maandusesse kasvab üle rikkevoolukaitse rakendumisvoolu (eriti pärast seda, kui maandus korda sai tehtud).

Kui sul liitumiskilbis on ainult peakaitse (ja RVK) siis kus sul PEN lahutamine on tehtud?

Ega äkki maja kilbis pole PE ja N koos?

[Kalvis]

Jooksed oma tehnilise aruteluga rappa.
RVK ahelatel peab normaaloludes olema PE suhtes võimalikult suur takistus. (teadmiseks, N ja PE ahelad on koos majas vaid ühes punktis, peamaanduslatil, normaaloludes peab N olema kõikvõimalike kestade suhtes maksimaalselt isoleeritud) )Kahjuks pole ideaalset isolatsiooni olemas ja paljudel seadmetel on EMC häirete vähendamiseks PE, faasi ja N vahel filterkondekad, siis on mõnikord liigpinge piirikud jne. ning tagatipuks lekib kaabli isolatsioon mõnuga.
Seega on täiesti tavaline saada lekkevooluks tavalises majas üle 10 mA mistõttu mõne seadme vooluvõrku lisamisel (eriti filterkondekatega) saadki oma RVK rakenduma. Inimesed unustavad selle aspekti ära ja standardi väljatöötajad ei pööranud sellele tähelepanu, neid huvitasid kasvavad RVK müüginumbrid ja saaks ristikese ohutuse tõstmise vallas oma nime taha CV-sse kirjutada.
Need kes tahavad asja lihtsalt ühe RVK-ga maja peakaitsega järjest probleemi lahendada, satuvadki peatse õnnetuse otsa, kus RVK käib tihedamini välja kui omanik soovib. Ja mitte midagi ei anna sellisena ette võtta, sest see ongi normaalne töö olukord.
Ainus tehniliselt sobiv lahendus on iga väljuvale kaitsele panna oma RVK, see viib normaalse lekkevoolu kaitse kohta väiksemaks. On kallis lahendus, kuid midagi pole parata, kas igapäevaselt uue külmkapi sisu ostmine on odavam?

[trebla]

Kas see rappajooksmine käis minu kohta?

OK - väljendun selgemalt

Võimalus 1.
PEN lahutus on tehtud maja kilbis (rikkis maanduse tõttu esialgu asi toimis ja seetõttu elektrik ei süvenenudki asjaolusse, et liitumiskilbis on juba RVK, pärast maanduse parandamist enam ei toimi)

Võimalus 2.
Kuskil majas on rikkis ahel (kas rikkis seade või rikkis kaabel) kus PE ja N puutuvad kokku ja neutraalpunkti nihkumisel piisavalt võimsa ühefaasilise tarbimise tõttu miskis muus ahelas muutub N ja PE vaheline pinge (töövoolu poolt N juhtmes tekitatud pingelangu tõttu) piisavalt suureks, et tekiks vool mis paneb RVK rakenduma. (Mõni veneaegne korralikult nullitud korpusega seade?)

Pärast rikkevoolukaitset ei tohi PE ja N enam kokku puutuda, muidu RVK hakkab asjatult rakenduma.
(Vist on miski muu nõue veel, miks neid pärast PEN lahutamist hiljem enam kokku ühendada ei tohi...)

Maandusjuhita tolmuimejat pole siin mõtet rikkisolekus süüdistada - tema roll on lihtsalt piisavalt võimas olla, ehk siis neutraalpunkti piisavalt nihutada.

[meelisKu]

Ja peaauhind läheb.. treblale!
Ehk siis mulle tundub et justnimelt trebla kirjeldatud võimalus 1 ongi täpselt juhtunud. Mina ise nii

palju sest asjast ei jaga, et oleks aru saanud et pärast RVK'd ei tohi PE ja N enam kokku puutuda.
Tegin juba skeemi ka enne kui trebla postitust lugesin, nüüd vist case closed aga vaadake ikka, ma nägin ju nii palju vaeva:
ahela skeem
Ma olin kilbi tegemise ajal üldiselt ise ka kohal, täitsa võimalik, et mina käisin liitumiskilbi kaitset

ise välja-sisse lülitamas nii et elektrik tegemise ajal sinna üldse ei vaadanudki. Või ei tulnud lihtsalt

selle peale, et täpsemalt uurida mis seal on.
Ma saan aru, et õige lahendus olekski liitumiskilbis olev RVK lihtsalt vahelt ära kaotada? Majja mineva kaabli otsad otse arvesti külge ja ongi ok?

Suur tänu siis kõigile arvajatele, vahel näe ongi foorumitest reaalselt kasu.

[Külaline]

Seega on täiesti tavaline saada lekkevooluks tavalises majas üle 10 mA mistõttu mõne seadme vooluvõrku lisamisel (eriti filterkondekatega) saadki oma RVK rakenduma.

Oh õudust küll. Arvan, et oled suuteline väljaarvutama (sellel juhul) el.paigaldise summaarse isolatsioonitakistuse.Teimipinget ja ahelatele vähim lubatud isolatsioonitakistust tead ilmselt samuti. Ütlen ainult niipalju, et kohtkindla paigaldise tegelikud parameetrid on tavaliselt vähim nõutust paremad (vähemalt 100-1000 korda - eramupaigaldis). Seega vajad 10mA RVK rakendumisläve ületamiseks .....?- arvu normide piirväärtusele vastavaid ahelaid. Peast pakun selleks arvuks u. 100.
Tõsi 10mA RVK ei panda sellegipoolest peaRVK-ks.
Trebla arutlus on täiesti asjakohane. Neutraaljuhi isolatsioonirike maapotensiaali suhtes avaldub ainult juhul, kui selles kulgev vool on piisav RVK rakendusläve ületamiseks, e.rikkevoolu piisava suuruse tekkeks.
Probleemi ei viitsi süüvida, kuna kirjeldus on liialt "segane" (juhistikusüsteem jne.)
Imelik.
Vaatasin ka uut postitust kuid "skeemi" ei näinud

[meelisKu]

Paistab et see ge.tt kaotas mu pildi ära, proovin uuesti:
ahela skeem

[meelisKu]

Ahjaa, veel kommenteeriks, et vastavalt projektile on maja kilbis kenasti RVK'd olemas neil ahelatel millel nõutakse, seega oletan, et liitumiskilbis olev RVK on tõesti täiesti ülearune pärast seda kui maja kilp valmis sai.

[Külaline]

Lisan , et ei usu võimalusse 1. Ei usu et korduva "PEN lahutuse" puhul ja maanduse katkemisel on kaitsejuht ja sellega ühendatud osad sellises "isolatsioonis" maa suhtes et RVK ei rakenduks. Seega kahtlen kogu selles paigaldises ja selle kirjelduses. Lisaks on kirjeldatud "eksimus" ja "elektritööde kirjeldus " täielik jama.
Krt elekter ei ole arvajatele mängimiseks.
Imelik.

[Külaline]

Pandud "skeem" ainult kinnitab minu viimast lauset.
Imelik.

[igiliikur]

Kes selle maja kilbi koostas?

[trebla]

Lisan , et ei usu võimalusse 1. Ei usu et korduva "PEN lahutuse" puhul ja maanduse katkemisel on kaitsejuht ja sellega ühendatud osad sellises "isolatsioonis" maa suhtes et RVK ei rakenduks. Seega kahtlen kogu selles paigaldises ja selle kirjelduses. Lisaks on kirjeldatud "eksimus" ja "elektritööde kirjeldus " täielik jama.
Krt elekter ei ole arvajatele mängimiseks.
Imelik.

?

Miks 'isolatsioonis' ?
Pinget (mis tekitab voolu) ju pole, seega pole RVK-l põhjust ju rakenduda...

Alguses on ju öeldud, et maja ehitusjärgus, seega pidevat tarbimist pole. Ehk maja maandus ja liitumiskilbi maandus on sama potentsiaaliga.

Kui nüüd N (mis tegelikult peaks olema PEN) juhis vool kasvab, siis tekib seal juhtmejupis pingelang ja osa voolust läheb tagasi läbi maa(ehk siis RVK-st mööda), sest maja ja liitumiskilkbi maanduste N juhiga kokku ühendatud punktide potentsiaalid on erinevad).( Tegelikult ei lähe see vool mitte tingimata ainult ühest maandusest teise vaid osa sellest ka otse alajaama maandusesse.)

Seda liitumiskilbi rikkevoolukaitset mitte ainult 'et võib' vaid selle lausa 'peab' maha monteerima, sest sellisel kujul paigaldatuna ta katkestab rakendumisel kaitsejuhi (PEN) mis ei ole aga mingil juhul lubatud.

[meelisKu]

Ei usu et korduva "PEN lahutuse" puhul ja maanduse katkemisel on kaitsejuht ja sellega ühendatud osad sellises "isolatsioonis" maa suhtes et RVK ei rakenduks. Seega kahtlen kogu selles paigaldises ja selle kirjelduses. Lisaks on kirjeldatud "eksimus" ja "elektritööde kirjeldus " täielik jama.

Kas mul on õigus kui ütlen, et antud olukorras rakendumine ei sõltu ainult sellest maja maanduse "isolatsioonist" maa suhtes, vaid ka sellest kui hea on ühendus maja N ja liitumiskilbi N vahel? Sest kui viimane oleks näiteks ülijuht, siis läheks absoluutselt kõik vool ikkagi läbi N juhtme tagasi ja see RVK ei rakenduks isegi siis kui maja maandus ideaali lähedane on?
Ma pole muidugi väga spetsialist aga äkki üritaks kuidagi arvutada... võimsaim 2-faasiline tarbija mida ma enne maanduse parandamist seal kasutasin oli 1600W, so 7A voolu. RVK oli seal 0,03A. See tähendab vist, et takistus maja kilbi katkise maanduse ja maa (ehk tegelikult liitumiskilbi maanduse?) vahel pidi olema vähemalt 230 korda suurem kui umbes 15m maakaabli soone takistus (see on siis maja N ja kilbi N ühendav juhe). "katkine maandus" tähendas siis umbes 1-2m vasktrossi kuiva liiva sees. Nojah, ega ma seda ikka kuidagi välja mõelda ei suuda palju siis on 1-2m kuiva liiva sees oleva trossi takistus maaga nii, et kasu saab sest arvutusest olema vaid juhul, kui ma viitsiks eksperimendi teha ja selle takistuse ära mõõta.
Skeem on lihtsalt praeguse olukorra kaardistus, ajasin eile näpuga järge ja joonistasin üles. Kõik on projekteeritud ja ühendatud litsentseeritud elektriku poolt, mina pole ise midagi teinud. Ainus asi, et seda 40A kaitset seal maja kilbis ei olnud tegelikult projektis - projekti järgi pidi selle asemel vaid lüliti olema aga pood lihtsalt pani kogemata kaitsme kaasa ja elektrik arvas et vahet pole, kaitse kõlbab kah lülitiks. Projektis muidugi liitumiskilbi osa pole, ainult maja kilp.
Veel paar fakti:
- 2kw kolmefaasiline soojuspump töötab probleemideta ehk probleem on ainult kahefaasiliste seadmetega
- ühendasin lahti(kaitsmed välja) absouutselt kõik muud seadmed peale tolmuimeja ja lükkas samuti selle RVK välja, ehk siis teiste seadmete rikkisolek pole teemaks.Tolmuimeja korpus on plastmassist.

Kui nüüd keegi just ei käi välja mingit põhjust miks see RVK seal liitumiskilbis olema peab, siis ma endiselt arvan, et ma ei hakkaks elektrikku kutsuma vaid ühendaks selle ise sealt vahelt välja.

[meelisKu]

Kes selle maja kilbi koostas?

Noh, ma ei tahaks siin teda häbiposti ka panema hakata... Kui kogu see asi on nii nagu paistab, siis on pigem probleem selles, et liitumiskilbi ühendas ja kaabli majja vedas üks mees ja aastaid hiljem tuli teine mees kes tegi maja kilbi ja kes lihtsalt ei pannud tähele et liitumiskilbis oli misiganes põhjusel RVK. Muidu tegi see teine mees igati korralikku tööd nii et ei hakkaks süüdistama.
Mina ostsin juba pooliku maja ja RVK oli seal enne mind.

[Küülaline]

ühendasin lahti(kaitsmed välja) absouutselt kõik muud seadmed peale tolmuimeja ja lükkas samuti selle RVK välja, ehk siis teiste seadmete rikkisolek pole teemaks.Tolmuimeja korpus on plastmassist

Olgu korpus millest tahes, miks te ometi ei usu, et see tolmuimeja on rikkis? Katseta mõne teise tolmuimejaga.

[trebla]

Kas mul on õigus kui ütlen, et antud olukorras rakendumine ei sõltu ainult sellest maja maanduse "isolatsioonist" maa suhtes, vaid ka sellest kui hea on ühendus maja N ja liitumiskilbi N vahel? ...

Õigus...

....Ma pole muidugi väga spetsialist aga äkki üritaks kuidagi arvutada... võimsaim 2-faasiline tarbija mida ma enne maanduse parandamist seal kasutasin oli 1600W, so 7A voolu. RVK oli seal 0,03A. See tähendab vist, et takistus maja kilbi katkise maanduse ja maa (ehk tegelikult liitumiskilbi maanduse?) vahel ..........

sellele lisaks veel liitumiskilbi maandustrossi enese ja selle trossi ning maa vaheline takistus sinna otsa liita ja ka maja katkise maandusjuhi enese takistus juurde panna. Ja veel alajaama maandustakistus. Ja veel...
Ja RVK võib rakenduma hakata juba siis kui voolude erinevus ületab poole tema nimirakendumisvoolu väärtusest...
Pole mõtet vaeva nägema hakata vaid maja maandustakistus tuleb niikuinii vist ära mõõta...

.... Ainus asi, et seda 40A kaitset seal maja kilbis ei olnud tegelikult projektis - projekti järgi pidi selle asemel vaid lüliti olema aga pood lihtsalt pani kogemata kaitsme kaasa ja elektrik arvas et vahet pole, kaitse kõlbab kah lülitiks. ...

Väga levinud eksiarvamus elektrikute (üldiselt ka projekteerijate ja inspektorite poolt, müüjatest rääkimata)
See maja peakilbi pealüliti peaks tagama maja kaitselahutuse elektrivõrgust, seega ta peaks olema IV liigpingekategooria nõuetele vastav kaitselahutusaparaat. Need tavalised moodulkaitselülitid tagavad kaitselahutuse ainult hoone sees, sest nad on III liigpingekategooria aparaadid. Kas sul liitumiskilbis on lisaks 16A moodulkaitselülitile veel pööratav pealüliti? Või on lihtsalt kleeps '..kaitselahutus tagada juhtmete lahtiühendamise teel...' ?

...

- 2kw kolmefaasiline soojuspump töötab probleemideta ehk probleem on ainult kahefaasiliste seadmetega
- ühendasin lahti(kaitsmed välja) absouutselt kõik muud seadmed peale tolmuimeja ja lükkas samuti selle RVK välja, ehk siis teiste seadmete rikkisolek pole teemaks.Tolmuimeja korpus on plastmassist....

Vaevalt sa kahefaasilisi seadmeid kasutasid - ikka ühefaasilisi, mis vajavad tööks ühte faasijuhti ja neutraaljuhti. Komefaasilise sümmeetrilise tarbija puhul neutraaljuhis vool üldiselt puudub (antud juhul selles aparaadis vast pisuke ebasümmeetria küll ikka oli, aga ju siis väiksem kui RVK rakendumise esilekutsumiseks vaja) kogu energia kulgeb faasijuhtide kaudu.

Kaitselülitite väljalülitamisest kilbis ahelate korrasoleku kontrolliks ei piisa - antud juhul, kus kahtlustada võis mõne N ja PE kihi omavahelist lühist - kontrollimiseks oleks tulnud ka kõik N juhid lahti ühendada - kaitselülitid on ju ainult faasijuhtide ees.

...

.
Kui nüüd keegi just ei käi välja mingit põhjust miks see RVK seal liitumiskilbis olema peab, siis ma endiselt arvan, et ma ei hakkaks elektrikku kutsuma vaid ühendaks selle ise sealt vahelt välja.

Veelkord, sellisel kujul seda seal ei tohi olla...eeskätt kaitsejuhi katkematuse nõude tõttu.
Teiseks - antud kujul ta ka ei tööta korralikult, sest tegemist on TN-C juhistikuga, ehk rakendub siis tarbetult - seega nii teda ei saa nagunii kasutada.

Elektritöid ei tohi ise teha..oleks siin korrektne vastus...

[trebla]

ühendasin lahti(kaitsmed välja) absouutselt kõik muud seadmed peale tolmuimeja ja lükkas samuti selle RVK välja, ehk siis teiste seadmete rikkisolek pole teemaks.Tolmuimeja korpus on plastmassist

Olgu korpus millest tahes, miks te ometi ei usu, et see tolmuimeja on rikkis? Katseta mõne teise tolmuimejaga.

Ma arvan, et kui see tolmuimeja riputada korralikult isolaatoritele - ehk et siis mingi nipiga ei saaks vool sealt maha kulgeda - lööks ikka RVK välja. (tuletan meelde, et tolmuimeja toitejuhe olla väidetavalt kahesooneline)

Võimsust lihtsalt üle 500W

[Külaline]

? Miks 'isolatsioonis' ?
Pinget (mis tekitab voolu) ju pole, seega pole RVK-l põhjust ju rakenduda...

Mis pinget? Voolu tekitab tarbija ja "rööpne" juht (olgugi et ilmselt suurema takistusega)juhib osa sellest maha. RVK asub ju "lahutusest" toite pool (nagu aru sain). Seal ei olegi riket vaid RVK neutraal ongi kaitsejuhiga kokkuühendatud.
Maanduse "parandamine" ilmselt vaid suurendas "rikkevoolu".

Seda liitumiskilbi rikkevoolukaitset mitte ainult 'et võib' vaid selle lausa 'peab' maha monteerima, sest sellisel kujul paigaldatuna ta katkestab rakendumisel kaitsejuhi (PEN) mis ei ole aga mingil juhul lubatud.

Sa ei tea isegi seda, mis juhistikusüsteem seal on ja mis põhjusel ning kuhu on täpsemalt seal see RVK ühendatud. Nii et ole palun soovitustega ettevaatlik. Selle asja peab seal korraldama inimene kes on korrektne ja asja jagab (seda ei näe ma küsijas ega tema elektrikus).LK on reeglina võrguettevõtte omand ja seal mingi suvaline ....näpp küll muudatusi tegema ei hakka. Kaitsejuhi katkestamise osas on muidugi lugupeetaval õigus, kuid vaevalt see seal nii ka mõeldud oli.
Maailm on muidugi kirju; ja võõra ettevõtte personali koolitustaset ning tehn. kontrolli karmust ei tea (nii et pead ei anna- kes eksis). Igal juhul on süüdi paigaldise pingestanud elektrialaisik ( või siis omanik) sellise jama tekitamises.
Imelik.
Vahepeal juba palju uusi arvamusi aga kõike kommenteerida ei jõua.
Ütleksin, et hoolimata teise elektriku "käekirjast" ja võimalik, et esumese ebapädevusest, pidi ta kontrollima ( mida ta pingestab). Projekt sisaldab ka alati andmeid LK kohta.

[trebla]

Nojah. Nüüd peab tunnistama, et Imelikul on ikkagi õigus.

Tuleb tulla tagasi esmalt küsimuse juurde, et mis on paigaldise juhistikusüsteem?
Ehk siis kas kogu see krempel ei asu mitte 3x230 V (millele viitab kahefaasiliste tarbijate jutt) võrguga piirkonnas kus neutraaljuht üldse puudub?

Kui jah, siis kas see teine elektrik seda kah teadis?

Või on tegemist tavalise 3x400V ja neutraalljuhiga võrguga, kus üldehitajad liitumiskilpi oma elektririistade kaitseks lihtsalt ühe RVK sisse kruvisid?

Või on tegemist meil äärmiselt harva, kuid väidetavalt siiski esineva 3x400V TT juhistikuga?


Liitumiskilbi RVK väljalöömise põhjust see ikkagi ei muuda - kui skeem on selles osas õieti joonistatud, et üks RVK läbinud juht on hiljem maandusega kokku ühendatud, siis see ongi põhjuseks.

Lahendused on aga erinevad.

[fmo]

Pakuks näiteks sellise seletuse, et miskis teises ahelas on neutraal korpusega (maandusega) koos või isolatsioon nende vahel kehv.
Et neutraal on normaalolekus üsna sama potentsiaaliga kui maa, siis nendevaheline lekkevool on suht väike.

Kui nüüd ühes faasis kasvab koormus üle 500W, nihkub neutraalpunkt piisavalt ära ja vool maandusesse kasvab üle rikkevoolukaitse rakendumisvoolu (eriti pärast seda, kui maandus korda sai tehtud).

Kas see tähendab seda, et kui rikkevoolukaitse välja lööb, siis tingimata ei pruugi olla mure nendes seadmetes-juhtmetes-ühendustes, mis selle kaitse taga? Vaid näiteks hoopis selles, et kusagil mujal mingi seade hakkas tööle?

[trebla]

.................
Kas see tähendab seda, et kui rikkevoolukaitse välja lööb, siis tingimata ei pruugi olla mure nendes seadmetes-juhtmetes-ühendustes, mis selle kaitse taga? Vaid näiteks hoopis selles, et kusagil mujal mingi seade hakkas tööle?

Selleks peab RVK taga olema kuskil N ja PE vahel kas otseühendus või vähemalt kehv isolatsioon. See iseenesest on aga juba viga. Tulemus (väljalülitumine) ise võib jah avalduda aga pärast näiliselt asjasse mittepuutuva muu ahela seadme sisselülitamisel.

(enesel on mul kasutuses aurusauna kabiin, mille toitejuhtmele on RVK vahele ehitatud. See RVK on aga võimalik rakenduma saada, kui plõksida usinasti kabiiniga paralleelselt ühendatud luminofoorvalgusti lülitit. Antud juhul on tegemist küll lülitusliigpingetega)