Päikesekütte kollektor (teeme seda ise)

[teen_ise]

Tere

Siin foorumis on üks väga põhjalik aga samas mittemidagi ütlev (iseehitaja aspektist) postitus teemal PÄIKESEKÜTE!
Olen juba aastaid siis oma süsteeme arendanud ja tänaseks olen jõudnud nii kaugele, et plaanis teha paar algelist kollektorit.
Netis on kollektorite tegemisel liiga vähe inffi (pilte ja jooniseid). Plaanisin oma veebilehele postituse tegemist aga panen siiski siia kuna siin on loota ka asjalikku tagasisidet, kasvõi privas vms.

Hetkel kasutan siiski veel veepaagi süsteemi, suvine pesumajas ja nö. ka tarbevesi, mida kütab päike tumedas plastik tünnis.
Edasiarendusi oleks mitu, kuna kohti kuhu need üles panna on ka mitu (maamaja jms.). Soojusvahetiga boilerid olemas


Meenub netis üks artikkel, kus omatehtud solar süsteemi üks haru sai alguse nii, üks vunts-duud usa-s ostis PEM toru, viis koju, viskas kera katusele laiali, ühendas otsad ja bingo, mingi algeline basseini kütmise süsteem olemas.


Siin siis 3 lahendust mis korraga käsil - arenduses



1) PEM toru, kas kerana nagu siin, või siis üles alla põlvedega süsteem, võib kasutada vaske, alupex või muud lahendus, millega nurgad odavamad tulevad. Võib ka painutada aga nurgad annavad kompaktsuse. Selle värgenduse võib siis ka kenasti madalasse karpi panna, servadesse SHK laud, alla vineer, sisse vill + foolium ja peale klaas või siis klaaspakett. Osad kasutavad viisi, et võtavad vana akna, ja selle lengi sisse teevad süsteemi, nign siis aken lahtikäiv kohe olemas Aga saab ka väga robustselt hakkama - vaata.
Mul on ka idee, teha karprauast vettepidav raam, milles on siis üleval ja all vindiga augud ja pem torud jooksevad ülevalt alla kardinaga. Analoog oli USA-s ühel ja töötas kenasti pani punast vedelikku ja asi ilma pumbata hakkas käima. See omakorda siis jookseb boileri või täiustatud süsteemi puhul soojusvahetiga boileri.





2) Paak kasti! Näide Kast, milles vill+foolium ja peal pakettklaas. Siin üks tüüp ka tutvustab oma projekti. Pumbaga süsteem, vahele piisab täiesti taimer vms. mis enam vähem ei käita asja siis kui päikest nii ehk naa ei ole. Mõni tuttav saab ka lihtsama kontrolleriga hakkama, pump lülitub sisse - välja vaid teatud temp.Kastil peaks olema üsna kõrge kalle - kraad, et efektiivsus oleks suur. Ideaalis võiks olla üldse romb, et ka otstest kui päike keskpäeva orbiidist edasi läheb paistaks sisse. Algselt oli mõte teha siiski ka midagi sellist ilma pumbata aga sellest loobusin, näide




3) Teeme ise kollektori. Raketiteadust ei jaga, aga mind siiski huvitab selle "päriskollektori" laadne - sarnane endatehtud arendus. See vana siin seletab lihtsalt, mis ja kuidas. Tegi ise vasktorust, jootis nipli otsa ja siis kollektori klaasiks kasutavad ... asju, ei jaganud veel kõike välja. On käinud mõtted ka hoopis teise lähenemisega kollektori peale - vaata sellist siin.

Kollektori värk huvitab mind kõige enam. Oskused jms. tehn-inser. jääb puudu aga esialgu oli mõttes kasutada PEM 42 toru ja see jookseb siis fooliumiga kaetud rennides, renni materjali otsin, väiksemad vihmaveerenni või siis lõikan plekk vent torust u kujulised rennid, kus siis toru jookseb, et tekiks päikese püüdmise peegel või nurk.



Sellise kollektori jaoks veel valmis ei ole, ei tehniliselt ega eelarveliselt, kuigi on paar tegijat, kes saaks tööga hakkama, nii raamiga kui ka vasktorudega aga ümbris materjal jms. on veel ?

Veidi inffi, märksõnad on lihtsad:

homemade solar system water collector
homemade solar system collector
making solar system collector
making heat pipe

Heating pipe - google images
Heating pipe - Youtube

Kuna suur osa taolisi postitusi kaunistatakse pea kohe sissekannetega, a'la mis mõte sellel on, odavam tuleb elektriga kütta, see süsteem toimib vaid suvel jms. siis mainin pläksijatele ära et antud arendused ei ole vähemalt minul veel eesmärgiga katlamaja veeringi ühendada. Ehk siis kui kollektoriga süsteemi saan niikaugele ja temp. juba arvestatav on, siis seda teen, kuna katlamaja ei asu kaugel vaid torude vedamise vaev. Esialgu kasutabn nö. pesu, õueköögi ja tarbevee jaoks kevadest - sügiseni. Seni juba aastaid kasutanud ja ülirahul. Pluss veel see asi, et me räägime siiski ka arendustest kus eelarve oli alguses vaid mõnisada kroon ja suurt polegi suurem eriti olnud, et kuidas võimalikult lihtsalt, väikese eelarvega ja vaevaga teha üsna lollikindlat ja efektiivset vee soojendamise süsteemi - muidugi päikese küttega.

Kes tahab SOLAR AIR HEATING süsteemi panna suvila seinale, siis siin on hea stiilinäide. Aga selle asja ma teen ka kord ära prooviks kasvõi - vaata ise!

Kui keegi leiab mõnda head saiti - õpetust jms. võiks ju siia postitusse linke panna, oleksin tänulik!



Parimat ...

Teen Ise
iseehitaja

P.S. Et huvi on siis mul on mitmel korral ka seltskonnas küsitud teema kohta ning isegi nö. küttesüsteemi poes tuldud küsima kuidas te oma süsteemi teete, kui olen küsinud jubinaid ja müüjalt nõu küsinud mõne asja kohta, kasuta nseda seal jms. Edu arendamises!

[nosy]

Aga selle asja ma teen ka kord ära prooviks kasvõi - vaata ise!

See "Solar air heating" näide pole kõige õnnestunum, sest tegija maja asub laiuskraadil (Oklahoma -> Maroko), kus jaanuari algul muru ja puud rohelised.
Keras PEM-toru kasutamine on küll asjalik ja odav lahendus

[felixo]

1.Keras toru kast tuleb meie oludes tagaküljelt isoleerida.
2.Keras torust on võimalik saada ilma pumbata ainult päikesepaistelisel hetkel veetrassi surve mõjul sooja vett. Akumulaatorpaaki see ilma pumbata ei küta.
3. Torudest ribikollektori ehitus on mõttetult kallis, kuna ka köetav pind on väike.
Aastaid toimiv pumbata eksemplar. Aegade jooksul muudetud käsitsi pööratavaks , 100l akumulaatorpaak ja välimus normaalsem.Võibolla saavad ka uued pildid interneti kõlbulikuks . Puuduseks on see, et 1 ruutmeetrise seina pinnaga mahutit ei saa survestada. Vett saab kasutada ainult isevoolu teel.
http://sites.google.com/site/rauafelix/home/solar-water

[Kalvis]

On plaanis üritada katsetada tulevikus just soojustoru (heat pipe) põhinevat isetehtud kollektorit. Põhimõtteliselt jääksin variant 2 juurde (suht sarnane välimus), kus soojustoruks on vask vastu musta metallplaati ja plaat on isoleeritud tagant villaga ja pealt klaas. Paneelis on pooltäis soojuskandjaga. Vabalt võib paneeliks olla nelinurkne anum või kasvõi peaaegu täis tünn. Soojuskandjaks tundub kõige ahvatlevam ammonaagi vesilahus, võimalik, et lisan piiritust juurde. Sel juhtumil peaks lahus olema talvel külmumiskindel ja peamine mõte ongi, et paneel võiks töötada aastaringi, ei pea tühjaks laskma ega uuesti täitma. Paneel peaks töötama nagu soojustoru, st. päike aurustab vesilahusest ammonaagi (või piirituse) vasktoru sees välja, viimane kuumenedes tõuseb gaasilisena ülesse ja kollektori ülemises otsas vastu külma soojusvahetit kondenseerub vedelikuks tagasi ning jõuab vesilahusesse tagasi. Täpselt nii nagu eespool lingis näidatud joonisel. Kui päikest pole siis üleval olev soojusvaheti aga vastupidi maha ei jahuta, sest õhk on hea isolaator
Soojusvahetis jahutajana jookseks teise ringina tavaline vesi. Esimene probleem on seni ikka selles vees, arvan kindlalt, et veebruari kuus vett kasutades see öösel külmub ära (mitte soojustoru vesilahus). Et seda ei juhtuks peaks kasutama mingit külmumiskindlat vedelikku aga siis lisandub veel üks tavaboiler tsirkulatsioonipumba ja soojusvahetiga ja see on üsna kallis. Teine variant oleks ammoniaagi aurud transportida sooja hoonesse, kus asuks soojusvaheti, kuid kuidas seda teha (soojusvaheti asuks juba siis allpool kollektorit ja vabatahtlikult need gaasid sinna ei liigu.
Ka kipub vasktoru üsna kallis olema ning liitmikud pole ka mitte odavad. Ja tagatipuks pole üldse teada, kas see soojustoru värk praktikas töötab? Aga mõte kuidas soojustoru ehitada on välja käidud. Soojustoru pluss oleks just kõrgema temperatuuriga sooja vee saamine, seda aastaringi.
Kui temperatuur pole tähtis vaid kvantiteet (palju sooja) siis piisab tavalisest radiaatorist, peaasi, et pindala oleks maksimaalne ja paneel asuks päikesega risti.
Üks mõte on radiaatorit või soojustoru forseerida kasvuhoones näiteks ringleva õhuga, kasvõi selle ameeriklase meetodil. Nii võib üldse soojustoru koos vahetiga hoone sisse teha ja klaasi alt imetakse vaid vastu musta pinda soojenenud õhku. See lahendaks mitmed külmaprobleemid (ventilaator ei lähegi enne käima, kui õhk on saavutanud + temperatuuri.

[Külaline]

Mitu meetrit, mis marki ja mis mõõdus plastik toru oleks mõtekas villa, fooliumi ja klaasiga kaetud kasti kerida ja päikese poole suunata, et see aitaks 150L elektri boileril kevadest sügiseni vett ette soojendada? Talvel külmumise vältimiseks võtaks selle kasti vahelt välja ja laseks tühjaks.

[Külaline]

Aga kui prooviks pem 42 asemel hoopis pem 40x2.4?
Õhema seinaga toru - päike kütab kiiremini vee soojaks?

Mis arvate?

[rauafelixo]

Tundub, et 1ruutmeetrisest omatehtud soojendusanumast piisab, et 2 inimest saab k'ia p'ikeselisel p'eval kergelt duzi all.

http://sites.google.com/site/rauafelix/home/solar-water

Arvuta ise edasi arvestades, et p'ikest n'eb pool toru. Sorry, et pole hetkel t'pit'hti.

[teen_ise]

http://www.builditsolar.com/Experimenta ... lector.htm

Tänud super link

Küsimus härrastele, et mida see tegelane siin neile HENCO või ALU-PEX torude ümber mässib? Alumiinium paber - teip vms.

Aga siin siis plasti ja vase võrdlus. Miinuses plastik torul on siis:

- Ei ole nii tõhus, u. 20% on vask tõhusam
- UV kiirtele on vask vastupidavam

Ok aga siis paneks veel pilte ja linke ...

Asjalik õpetus kuidas vasktoruga teha kollektorit on siin:
http://www.builditsolar.com/Projects/Wa ... lector.htm

Kah üks samm-sammult õpetus (all paremal kliki next et näha edasi):
http://www.instructables.com/id/Solar-W ... Collector/

Üsna nutikas ja odav lahendus:
http://www.youtube.com/watch?v=aAEvqKuX ... re=related
Kuid eeldab päikese powerit, head katusepinda ja kalle aga bolieri või akupaagi vett soojendab kenasti, kui selline maht taga.


Valguse peegeldamine ja kuidas kollektor toimib ...

Videod:
http://www.youtube.com/watch?feature=pl ... qhYViKxRts

[soojahuviline]

Siin üks video.
http://www.youtube.com/watch?v=NHTOVcgo ... re=related

Palju maksab ruutmeeter korralikku klaaspaketti, et selline kastijurakas kinni katta? Ja meeter vastavat vasktoru?

[soojahuviline]

Silma järgi on tolle kasti mõõdud umbes 6x2m ? või 5x2 m?

Meie kliimas oleks kasulik katta hea soojapidavusega paketiga, et soe ka külma ilmaga kasti sees seisaks.Kas sel juhul on vaja väga ponnistada nende plekiribade väänamisega? paneks lihtsalt toru kaks korda tihedamalt...?

[teen_ise]

UP!

Vahepeal on palju ideid kogutud ja eluke edasi läinud. Kollektori teen siiski ise, ning esialgu kütan suvist õue pesuruumi ja pesemise vett.

Siin ideid: http://imgur.com/a/Huzxs#0

[teen_ise]

Spetsialistid täiendage. Kui ma paneks suurde pakettklaasiga kasti 40x40cm (mis on OSB+tulevill+foolium+mustvärv) mustaks värvitud vastoru spiraali ning sellele ette ka päikese poole projektori soorendusklaasi, kas saan efekti.

Inspiratsiooni sain sellest:



Kas tekib mingit lisapowerit?

Ehk siis puhas füüsika. Siin on küll minit liiki telku ekraani kasutatud.

[keemik]

Lisapowerit tekib siis, kui suurendusklaasi pind oleks suurem kui kollektori pind ise. Seda seetõttu, et suurenduklaas koondab kiirtekimbu kitsamasse punkti kokku, mitte aga ei võimenda seda kuidagi. Ehk siis summaarne energia, mis kollektorisse jõuab, ei kasva, vaid koondub ühte kohta. Teine variant on kasutada ka peegleid (parabool siis ?), et need koondaks ka suuremalt pinnalt Päikese kiirguse kollektorile. Nii saaksid sa teha väikese kollektori, mis saavutab kõrgema temperatuuri. Vaata ka seda: http://en.wikipedia.org/wiki/Solar_power_tower. Üks varaint võiks olla ka see, et paraboolse peegli paned hoopis musta ekraani asemele (kollektori tagune asemele), mis koondab ka kollektori torust mööda läinud kiirguse kollektori torule (siis peaks kollektori toru olema ise must ja ilmselt veidi paksem). Sel juhul soojendab päike seda toru igast küljest (otse pealt poolt ja peegliga külgedelt ja tagant): http://en.wikipedia.org/wiki/File:Spher ... rimage.jpg

Ma ei ole ise hetkel nii pädev, et arvutada välja, kumb on parem: kas palju kollektori pinda või vähem kollektori pinda ja rohkem peegleid, läätsi. Ma arvan, et külma ilmaga võiks olla rohkem peegleid (kõrgem temp!) kasulikum kui rohkem toru. Vabandan, kui panen puusse, mulle on optika alati probleeme valmistanud.

[Kalvis]

Keemik rääkis pikalt suurendusklaasist ja lisaks, et suurendusklaas omaks näites efekti siis kui sul 1 m2 suurusele pinnale koondataks 4 m2 pinnaga suurendusklaasist. Kuid vaid siis. Küsimus on pigem kuidas valmistada 4 m2 suurendusklaas? Täpselt sama seis oleks kui 4 m2 pinnaga koondad 1m2 pinnalisele päikesekollektorile. 4 m2 suurendusklaasi valmistamine on tõenäoliselt overkill kui just mingi isepainduv läbipaistev imekile oleks sul olemas. 4 m2 peegli valmistamine on paljudele jõukohasem ja olemuslikult odavam ja lihtsamgi kui päikesekollektori valmistamine.

[keemik]

Jah, ma ise arvan ka, et paraboolne peegel oleks parim lahendus: selle saab integreerida üldisesse kollektori konstruktsiooni (peegel on kollektori soojustatud kasti tagakülg ning küljed), ja ta töötulemus on sama, mis läätsel: energia kogutakse suuremalt pinnalt ühte punkti kokku. Selle peegli saaks teha näiteks kumeraks painutatud kipsist ning seda fooliumiga kattes? Lihtsaim lääts on näiteks kolmeliitrine veepurk vett täis Võid valada ka näiteks pleksiklaasist või valada pleksiklaasist läätse esi ja tagakülg, need kokku liimida ja vesi sisse.

Mul endal tekkis ka nüüd päris huvi, äkki suvel puhkuse ajal veidi katsetan seda.

[keemik]

Üks mõte veel. Oletame, et sul on õhk-vesi soojuspump, väljatõmbe ventilatsioon ja natukene ideid. Väljatõmbe vendist tulnud soe õhk lasta läbi soojusvaheti (veoauto radiaator) ja see radiaator panna õhk-vesi pumba välisosa radiaatori ette. Seega, hakatakse toa heitõhuga soojendama õhk-vesi pumpa minevat õhku (läbi soojusvaheti siis, et vältida kondensaati sooja ja niiske toaõhu tõttu). Üks tuttav nii tegi, kas sellisel toimetamisel on ka mõtet (hoida kokku soojusvahetiga ventilatsiooni pealt)?

Ma ise mõtlesin veel edasi. Kui nüüd kasutada ära ka teadmisi fokaalpunktist jne ning suunata ka päikesekiirgus peeglite jms abil selle esimese autoradiaatorist tehtud soojusvaheti peale? Soojendad nii veelgi enam õhku ette soojuspumbale. Kui õhk-vesi pump on sul olemas, siis saaksid kaks lisasüsteemi sinna soodsalt juurde pookida, ilma et peaksid lisaks mingeid pumpasid ja paake juurde aretama. Muidugi mõttekoht tekib, kui mõelda suve peale, aga siis on ilmselt kogu süsteem mõistlik kinni katta, sest õhksoojuspumba kasutegur on siis juba ise väga kõrge, kuigi õhkvesi ülemine töötemp on seal ca 40 kraadi juures.

[Kalvis]

Rääkisin vent.ehitajaga ja tema soovitas väljatõmbe vent ots tuua otse õhk soojuspumba imisisendi juurde. Igaks juhuks köögi oma ei soovitanud, et rasvaaur on ohtlik. Selle meetodi pluss on lihtsus ja kui vent. ei tööta siis soojuspump imeb kõrvalt.
Ei pea ilmtingimata paraboolpeegel olema, kui peegel on pinnalt väiksem kui kollektor siis on võimalik laik suunata ka tasapinnalise peegliga kollektori pinnale. Koondumise ebaühtlus pole oluline, peaasi et kollektorile paistab.

[keemik]

Tänud Kalvis!

Mulle tundub ikkagi probleemne otse suunata toaõhk soojuspumba radikale, sest toaõhust tuleb omajagu niiskust, mis toob kaasa pideva sulatusse mineku soojuspumba poolt. Teisest küljest, kui kasutada lisasoojusvahetit, siis jahtub toaõhk vaid kuni õueõhu temperatuurini, aga kui suunata otse soojuspumpa, siis jahtub radiaatori temperatuurini elik saab rohkem energiat kätte sellest. Ma äkki üritan välja arvutada, kui palju toaõhust tulev niiskus ühes tunnis tõstab protsentuaalselt läbi soojuspumba tuhisevas õhus sisalduva veeauru kogust. Arvan, et 10% poleks probleem, 50% juba oleks.

Jah, kui suunata peegli(tega) soojusvahetile päikesekiirgus, siis ei pea need olema üldse paraboolsed (kiiri koondavad) kui üks peegel pole suurem kui soojusvaheti.

[Külaline]

On olemas PEM toruga kast, sooja vee jaoks, mida panna ette? Kas 4 või 6mm kihtpalstik on parem, kui ühekordne klaas?

[ping]

Jah, ma ise arvan ka, et paraboolne peegel oleks parim lahendus: selle saab integreerida üldisesse kollektori konstruktsiooni (peegel on kollektori soojustatud kasti tagakülg ning küljed), ja ta töötulemus on sama, mis läätsel: energia kogutakse suuremalt pinnalt ühte punkti kokku. Selle peegli saaks teha näiteks kumeraks painutatud kipsist ning seda fooliumiga kattes? Lihtsaim lääts on näiteks kolmeliitrine veepurk vett täis Võid valada ka näiteks pleksiklaasist või valada pleksiklaasist läätse esi ja tagakülg, need kokku liimida ja vesi sisse.

Mul endal tekkis ka nüüd päris huvi, äkki suvel puhkuse ajal veidi katsetan seda.

Mitmelpool peaks kuuritaga vedelema omaaegseid 1,5m satitaldrikuid.
Paned polarmount jala alla, pööramisautomaatika, kleebid hõbepaberiga üle ja soojusvaheti satipea asemele. Kui hästi läheb saab sealt 1,7kW energiat.

[Veikko]

Lihtsalt tehtav peegel https://www.youtube.com/watch?v=St-0HWKAY4k

[Kalvis]

Mulle tundub ikkagi probleemne otse suunata toaõhk soojuspumba radikale, sest toaõhust tuleb omajagu niiskust, mis toob kaasa pideva sulatusse mineku soojuspumba poolt.

Ma sellepärast väga ei muretseks, vaid sulatustsüklite arv suureneb ja seda vaid külmal ajal, kuid energiakadu või muud sellist pole.

Ma ise mõtlesin veel edasi. Kui nüüd kasutada ära ka teadmisi fokaalpunktist jne ning suunata ka päikesekiirgus peeglite jms abil selle esimese autoradiaatorist tehtud soojusvaheti peale? Soojendad nii veelgi enam õhku ette soojuspumbale. Kui õhk-vesi pump on sul olemas, siis saaksid kaks lisasüsteemi sinna soodsalt juurde pookida, ilma et peaksid lisaks mingeid pumpasid ja paake juurde aretama. Muidugi mõttekoht tekib, kui mõelda suve peale, aga siis on ilmselt kogu süsteem mõistlik kinni katta, sest õhksoojuspumba kasutegur on siis juba ise väga kõrge, kuigi õhkvesi ülemine töötemp on seal ca 40 kraadi juures.

Mõttekam oleks autoradiaatori väljund saata otse maasoojuspumpa või selle külmavedelik läbib seda kah. Vajadusel intelligentne lüliti (diferentsiaalne temperatuuri relee, elfa foorumis on skeem olemas), mis siis väga külma soojuskandja puhul ei laseks seda "soojemasse" maakontuuri.
Teine variant on suunata päikeseenergia otse õhksoojuspumba välisosale, milleks veel radiatorit vahele toppida.

On olemas PEM toruga kast, sooja vee jaoks, mida panna ette? Kas 4 või 6mm kihtpalstik on parem, kui ühekordne klaas?

Klaas on parema soojuse läbilaskvusega, kuid kallim. Kahekihiline hoiab sooja paremini ja 6 mm on parem kui 4 mm. Jämedalt oli selle plastiku kiirguse läbilaskmise tegur 0,8.

[keemik]

Soovis ja ka siin on vahel müüa klaaspakette. Mina pooldaks klaasi.

[Külaline]

Huvitav, kui palju annaks efekti maasoojuspumba kollektori katmine klaaspaketiga? - no et valgus jõuab läbi paketi maani, muutub soojuseks, ja siis ei saa enam õhku hajuda, vaid salvestub maapinnas ?
St.- näit 800 jm ehk 800 m2 krunti tuleks katta klaaspaketiga - palju tolku oleks?

Mis puutub torudega paneelidesse, siis selline, kus jäme toru tuleb alt horisontaalselt sisse, hargneb vertikaalsetesse mis omakorda ühinevad ülemisesse horisontaalsesse, peaks olema isetsirkuleeruvam kui ühe pika ussi või vooliku klaasi alla panemisel - seega on vaja nõrgemat tsirkulatsioonipumpa kui üldse?

Mul on üks 1 m3 plastmahuti - see euroalusel kandiline. Selle päikesega risti olev pind on ütleme 1 m2.
Kui sellele kõrvale ehitada ütleme 3 m2 soojuspaneel - huvitav, kui soojaks vee saaks?
Kui jämedaid torusid peaks kasutama, et tekiks loomulik tsirkulatsioon ja kas öösel tagurpidi tsirkulatsiooni kaudu mahajahtumise vältimiseks sobiks tagasilöögiklapp - kas edaspidi tsirkulatsioon jaksaks seda lahti lükata?

[Kalvis]

Kui soojuspump töötab täiega siis katmisel mõte puudub, sest ta tarvitab kogu sooja ära. Niiöelda ära külmanud paneeli soojustamisel aga mõte puudub. Teine asi on ju tavavee kollektoril, sest seesama soe vesi on seal torudes ning soe põgeneb tagasi kui klaasi pole.