Ehitusfoorum

Kuidas tuleb katta pööningul oleva korstna välispind? Kas on vajalik? Korsten ehitatud punasest tellistest. On ostetud kivivill traadiga, kuid ei tea täpselt kuidas seda paigaldama peab, kui paksult ja kas peakski?
Tuleohutusnõuestest olenevalt loen välja, et välispind tuleb siluda, kuid millega? Krohvida ju ei soovitata? Kõik arvamused teretulnud, kiire!

minul on jäänud mulje, et ei tohi millegegi katta

Märgkrohviga on lubatud korstnajalga katta.
Sinna peale soovitavalt tulekindla villaga katta. See aga peab olema eemaldatav, et vajadusel saaks korstent jälgida.
Nii olen mina aru saanud erinevatest allikatest.

Lubjapiimaga.

motamees kirjutas:Märgkrohviga on lubatud korstnajalga katta.
Sinna peale soovitavalt tulekindla villaga katta. See aga peab olema eemaldatav, et vajadusel saaks korstent jälgida.
Nii olen mina aru saanud erinevatest allikatest.

Tahan saada targemaks:
- mis on märgkrohv? (äkki on asi, mida tean minagi, aga sul on see lihtsalt kohalikus keeles, mida mina mette ep möista )
- millisest hetkest hakkab kehtima mõiste "korstnajalg" ja millal algab "korsten"
- kas on väga suuri erinevusi, kui Cirtsu katab tulekindla villaga või ainult krohvib? Minu arvates on vajadusel tulekindel vill kergemini eemaldatav kui korralik krohv? võib olla eksin, ei tea?

Tuletõrje jaoks on märgkrohv ja kuivkrohv erinevad mõisted.
Märgkrohv on kelluga peale visatud mistahes kate. Sealt tulevad kõik praod läbi ja on kohe nähtavad.
Kuivkrohv on kipsplaat. Kipsplaat pannakse karkassile või kleebitakse majakatega aluspinnale. Sealt läbi pragusid ei tule.
Vill on hoopis eraldi teema. See on kostna soojas hoidmiseks ja ei lase pigil nii kergesti tekkida.
Korstnajala ja korstna erinevusest ma ei tea midagi. Ilmselt on siin tegu keelepruugiga.

Kas korstnapits heegeldatakse või on see sõna nagu viinapits Siis oleks ehk sihvakam korstnapits õigem kutsuda korstnapokaal
Kui valgest kivist, siis nagu sampuse pokaal, aga kui punasest, siis nagu rohkem veinipokaal On ka vihmavarjuga pokaale nähtud. Mõni jälle kirjutab bokaal. Kuidas valida .

motamees kirjutas: Korstnajala ja korstna erinevusest ma ei tea midagi. Ilmselt on siin tegu keelepruugiga.

Ehk äkki on korstnajalg see korstna osa kust suits läbi ei käi e korstna "juurikas".

kaminahi kirjutas:Kas korstnapits heegeldatakse või on see sõna nagu viinapits Siis oleks ehk sihvakam korstnapits õigem kutsuda korstnapokaal
Kui valgest kivist, siis nagu sampuse pokaal, aga kui punasest, siis nagu rohkem veinipokaal On ka vihmavarjuga pokaale nähtud. Mõni jälle kirjutab bokaal. Kuidas valida .

.... ja kui laupäeva õhtul sinna sügavamalt vaadata siis pühapäeval võivad ka sellised filosoofilised mõtted pähe tekkida .

Näritakse pottseppade teemat, aga kõik enesest nii lugupidavad inimesed ikka ju teavad, mis on märgkrohv ja mis on veel mis, mida on aastaid siin näritud ja milleks siis nuputada teiste nähes, kas Kaminahi ikka vaatas või ei vaadanud laupäeva õhtul
Ei vaadanud

PS Kes viimasena naerab ei saanud lihtsalt naljast aru.

rokikas kirjutas:

motamees kirjutas: Korstnajala ja korstna erinevusest ma ei tea midagi. Ilmselt on siin tegu keelepruugiga.

Ehk äkki on korstnajalg see korstna osa kust suits läbi ei käi e korstna "juurikas".

Novat, nüüd on veel üks mõiste korstnale juurde antud.
Mis saab siis "juurikast", kui nüüd ehitada kaminahi ja suits altpoolt sisse lasta. Korstna jala juurikas või juurika jala korsten või...

Näh, sain jälle targemaks selles, et kuivkrohv= kipsplaat. Äkki mul on isegi lootust surra mittelollina.

motamees kirjutas:Korstna jala juurikas või juurika jala korsten või...

"Palju toredaid nimesid"

Põhi tegijad meil siin ongi toredad ja abivalmis.Abi saab kohe kui vaja. Mul oleks vaja veits tegelt.Pildid on liiga suured ja ei saa üles panna.Saadaks kellegile targemale?

urmasr kirjutas:Näh, sain jälle targemaks selles, et kuivkrohv= kipsplaat.

Pakuksin omalt poolt lisaks, et lähevad veel mõned aastad ja siis hakkab "moodne ja seksikas seltskond" kuivseinast ("drywalll") rääkima.

Robi 1 kirjutas:Mul oleks vaja veits tegelt.Pildid on liiga suured ja ei saa üles panna.Saadaks kellegile targemale?

Kui piltide väiksemakstegemise abi soovid, siis helista mulle ja ma teen Sulle telefoni teel pilditöötlus- ja graafikatarkvara "Paint" kiirkursuse

Robi 1 kirjutas:Põhi tegijad meil siin ongi toredad ja abivalmis.Abi saab kohe kui vaja. Mul oleks vaja veits tegelt.Pildid on liiga suured ja ei saa üles panna.Saadaks kellegile targemale?

Võra see,
http://www.imageshack.us/
vali seal suurus: image resize 640x480
vali pilt BROWSE
tee klõps " Uplode now"
Kui pilt ees, tee ülalt neljas rida "Forum code" -st copy-paste foorumisse.

Lilleke lööb õitsele

madis64 kirjutas:Pakuksin omalt poolt lisaks, et lähevad veel mõned aastad ja siis hakkab "moodne ja seksikas seltskond" kuivseinast ("drywalll") rääkima.

Tegelikult on "kuivkrohv" erialaselt varasem termin siinkandis, kui näiteks "kivivill".

Päris mitmele inimesele tuleb näiteks üllatusena, et kipskartongplaate kasutati
meil ehitusel ka nõukaajal.

Ikka seostatakse kipsplaat = PVC aken = laminaatparkett = odav saksa keeks, mis säilib 10 aastat.

Indrek Rebane kirjutas:Tegelikult on "kuivkrohv" erialaselt varasem termin siinkandis, kui näiteks "kivivill".
Päris mitmele inimesele tuleb näiteks üllatusena, et kipskartongplaate kasutati
meil ehitusel ka nõukaajal.

Täiesti õigust räägid:

Pealkiri: Individuaalehitaja käsiraamat
Autor(id): Arvo Veski, K. Aarmann, A. Niine
Kujundaja: Valentin Vare

Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus
Linn: Tallinn
Aasta: 1959
Originaalkeel: eesti
Tõlkija:
ISBN:
Lehekülgi: 372
...
VIIMISTLUSTÖÖD.
Krohvitööd
Krohvialuste pindade ettevalmistamine.
Krohvimine.
Dekoratiivkrohvid.
Pindade viimistlemine kuivkrohvig
Puitpindade katmine kuivkrohvplaatidega.
Kivipindade katmine kuivkrohv-plaatidega.
Paigaldatud kuivkrohvplaatide viimistlemine.

http://www.vanaraamat.ee/Ehitus-tehnika ... 1-t56.html

, kuid proovi öelda "kuivkrohvsein metallkarkassil" ca 10-le mitte-elukutselisele ehitajale ning arva ära, mitu kuulajat ära jagab, millest jutt käib.

Ütled aga "kipsplaat metallkarkassil" ning kõigil on pilt selge.

Huvitav, mina polnud kuulnud enne sellist sõna nagu "kuivkrohv" ja, et see on sama mis kipsplaat, aga noh, ma pole ehitust kusagil koolis õppinud kah. Äkki on see andestatav vabandus? Ise ka nagu eelmisest sajandist ja mäletan küll, et oli täiesti olemas kipsplaat, sellise pruuni kattepaberiga ning praegugi tuleb neid aegajalt viimistleda.

Tellistest laotud ja pööningul asuva korstnaosa väliskülg tuleks hõõruda lihtsalt siledaks. Soovitatav on ka korstnaosa pööningul valgeks lubjata. Pööningutel tellistest korstnaid krohvida ei tohi!


Kõike paremat
Andrus Schults
Raidkivi OÜ

Andrus Schults kirjutas:Tellistest laotud ja pööningul asuva korstnaosa väliskülg tuleks hõõruda lihtsalt siledaks. Soovitatav on ka korstnaosa pööningul valgeks lubjata. Pööningutel tellistest korstnaid krohvida ei tohi!


Kõike paremat
Andrus Schults
Raidkivi OÜ

No nii, lõpuks keegi ütles lühidalt ja selgelt välja selle, mis raamatus kirjas.
Olen näinud aga korstnaid pööningu osas nii krohvitutena, vedela mördiga siledaks hõõrututena, lubjatutena, vuugitutena, viimistlemata kujul, halvasti laotututena pooltühjade vuukidega... Veel ei ole kohanud telliskorstent soojustatuna.
Telliskorstna soojustamisest pööningu osas kasu korstna tervise kohalt oleks aga kindlasti.
Lihtsasti eemaldatava soojustuskatte lahendusena pakuks välja järgmise variandi. Kipsplaadi metallkarkassist teha raamid vastavalt korstna külgede suurustele. Nendesse paigaldada nõuetekohane kivivill. Suurema korstna puhul sobib hästi metallvõrguga, mis aitab seda villaplaati koos hoida. Samas on seda lihtne raamide külge siduda. Niimoodi valmistatud plaadid saab hõlpsasti vastu korstnakülgi asetada ja sidumistraadiga vajadusel omavahel kinnitada. Samuti vajadusel eemaldada, ning tagasi panna.

Ma olen ka igati nõus, et korstent tasuks soojustada, näiteks nii nagu kirjtati, aga eks igaüks vaadaku kõigepealt oma olemasolevad materjalid üle, mis muidugi sobivad sinna üldse.
Ise olen näinud villaga soojustatud korstnaid ja ka liivaga soojustud.Korstna ümber on tehtud kast ja liiva täis valatud. Kui, aga korstnasse väike pragu peaks tekkima, siis valgub see kohe liiva täis.See oli muidugi väga vana meetod, enne kivivillasid ja tänapäeval ei hakka keegi nii suurt tööd ette võtma.