Tere!
Selline huvi oleks saada natuke infot,et Lasnamäel(Tallinnas)plaanitakse ühel paneelmajal(valmist. a1989 vist) vuuke uuendama või soojustama.Segane jutt oli koosolekul ja tahakski teada,kas see vuukide täitmine annab siis ka soojuskadude vähenemisele kõvasti juurde või pole olulist võitu sellest?
Kas on olemas üldse mingi mastiks,mis sinna siis pressitakse või lastakse survega,mis siis ka nagu soojsutaks neid vuuke või on ikkagi ainult tuulekaitse mastiks ja soojust see oluliselt ei hoia,pea?
Termopilt näitas,et vuugikohad olid ühed suuremad soojusekaotuse kohad koos paljude akende ümbrustega..Paneeli pind ise nii palju ei näidanudki kraadierinevusi ja otsest kiiret selle soojustamisega ei tohiks olla.
Üks inimene isegi väitis,et kui tal aknaid vahetati siis tema oli näinud paneelikihi vahel penot.KAs Nõukogude Liidu ajal siis võidi ka 1989a panna seda tüüpi materjali paneeli kihtide vahele?
Loodan,et on keegi siin külastajatest,kes teab asja või on mõni kindel spetsialist,kes teab asju täpsemalt.
Paneelmaja vuugisoojustus
Re: Paneelmaja vuugisoojustus
Meie praegusest elamufondist on üle 1/3 eluruumidest raudbetoon- ja gaasbetoonvälisseintega hoonetes, tellishoonetes ligi 1/3 ja ülejäänud puit- ning segahoonetes. Tavalise korterelamu raudbetoonpaneelist välisseina U -arv on ligikaudu 0,7-1,2 W/m²K. Seda võib seina välispinnale soojustuse lisamise teel vähendada tasemele 0,4-0,3 W/m²K. Soojustuse lisamine seintele ja katusele vähendab energia tarbimist ja tõstab hoone sisetemperatuuri. Tänu lisasoojustusele tõuseb temperatuur ruumides ja piirdetarindites mitme kraadi võrra. Ühtlasi väheneb või kaob seina välispinnal leiduvate pragude mõju. Enamasti nõuavad lisasoojustusega hooned vähem hooldust ning konstruktsioonide eluiga muutub oluliselt pikemaks.
Näiteks 5- korruselisel hoonel, mille välisseintele on tehtud 10 cm paksusele mineraalvilla kihile vastav lisasoojustus, vähenevad aastased soojajuhtivuskaod 396 MWh-lt 320 MWh-le. Seega moodustab soojus-juhtivuskadudest ligikaudu 20%-ne energiasääst.
Kogemuste põhjal võib väita, et korruselamute seinte halva seisukorra tõttu on kõige kehvemas seisus maja otsmised korterid. Maja otsaseintes ei ole sageli aknaid ja sellepärast on neid seinu lihtsam ja odavam soojustada. Otsakorterid on reeglina majas kõige külmemad ning nende järgi reguleeritakse maja küttesüsteemi mineva vee temperatuuri, mis on seetõttu teiste korterite jaoks võib-olla liiga kõrge.
Pikiseinte lisasoojustamine on otsaseinte isoleerimisest keerulisem, kuna akende, uste ja rõdude tõttu on seinapinnas süvendused ja väljaulatuvad elemendid. Sõltumata sellest, mida isoleeritakse, kas maja otsaseinu või karniise, tuleks paigaldada vähemalt 50mm lisaisolatsiooni, millele lisandub kattekiht. Seinte paksus kasvab ja aknad jäävad süvenditesse ning ka rõdude kohalt tuleb teha muudatusi. Enne soojustamistööde algust tuleks kõik keerulisemad kohad läbi mõelda ja projekteerida nii, et pärast renoveerimist ei pääseks vesi enam ehitisse ja kõik kohad saaksid ikkagi soojustatud.
Mida kallimat kütteenergiat on kavas hoone kütteks kasutada, seda kõrgem peab olema piirde soojapidavus.
Praegune Eesti ehitusnorm soovitab elamu välisseinad kavandada selliselt, et soojajuhtivus ei ületaks 0,25–0,28 W/m²K. Kõige kallima kütteliigi -elektri - puhul ei tohiks seina soojajuhtivus ületada 0,16 W/m²K. Selline soojapidavus on ligi viis korda suurem Mustamäe paneelmaja seina soojapidavusest.
Paneelivuukide täitmine
Läbi välisseinte vuukide toimuv aktiivne infiltratsioon või isegi läbipuhutavus põhjustab sageli sisetemperatuuri järske langusi tuuliste ilmade korral. Vuukide tihendamisel elastsete vuugitäidistega prognoositakse kokkuhoidu keskmiselt 1–2 kWh/m³ kohta aastas.
Vuugid paiknevad paneelide vahel ning uste ja akende peerimeetril. Kui vuugid ei ole piisavalt tihedad, võib nende kaudu suur hulk soojust kaotsi minna. Vuukide mõjul võib mugavustase ruumides oluliselt halveneda eriti tuulise ilmaga, kui tuul puhub vuukidest läbi ja põhjustab ruumides tõmbust. Ka vesi võib tungida ebatihedatesse vuukidesse ja rikkuda konstruktsiooni ning vähendada soojapidavust. Eriti vanade akende ümber võivad vuugid olla väga ebatihedad.
Vuukide parandamiseks täidetakse nad elastse mastiksiga ja kaetakse ilmastikukindla materjaliga. Kasutada võib ka vuukidesse pressitud bituumenkattega vahtmaterjali linte, mis pärast paigaldamist paisuvad ja täidavad pilu. Pilud aknaraami ja piida vahel tihendatakse spetsiaalsete poorkummist tihenduslintidega.
Fassaadide remondisüsteemid
Väline lisasoojustus on heaks lahenduseks betoonseinte puhul, sest isolatsioon koos viimistluskihiga kaitseb betooni. Olemasolevatel seintel kasutatakse kahesugust ehitusfüüsikaliselt erinevat toimivat soojustus-viimistlussüsteemi: tuulutatavat ja tuulutuseta.
Tuulutatav tarindus tehakse seina külge kinnitatud puitlattidele. Soojustus paigutatakse lattide vahele. Soojustusmaterjali ja välise viimistluskihi vahele jääb kitsas tuulutatav õhupilu. Sellise tarinduse puhul on välimiseks viimistluskihiks tavaliselt viimistlusplaadid.
Kui tehnilistel põhjustel on vajalik fassaadi tuulutusega lahendus (lisasoojustusest sissepoole jääva tarindiosa veeaurutakistus on väga väike, välispind on eriti ebatasane, hoone kasutamine põhjustab ruumides kõrgendatud õhuniiskust vms), tuleb kasutada vooderdus-soojustussüsteemi. Kuna selle lahenduse puhul on soojustusmaterjalid vabad kattest tulevast koormustest, saab kasutada väiksema jäikusega plaate. Samas peab avatud poorsusega soojustusmaterjal olema tuulutuspilu poolt kaetud tuuletõkkeplaadiga, et vältida materjalis õhu konvektsiooni.
Soojustus paigaldatakse tihedalt nii vastu alusseina kui ka tugilattide vahele. Vooderduse kinnitussüsteemid sõltuvad kasutatud materjalide konstruktsioonilistest iseärasustest ja võivad olla kas puidust või metallist (eriprofiilid). Millist välisvoodri materjali valida, millise pinnafaktuuriga, värvitooniga – see jääb ilmselt omaniku ja arhitekti koosotsustamiseks.
Materjali valikul tuleb arvestada hoone kõrgusega, materjali massiga, mis plastplaatidel algab paarist kilogrammist ruutmeetri kohta ja 120 mm paksuse tellisvoodri korral võib ulatuda kuni 230 kg/m². Tellisvooder nõuab aga kas täiesti uut või vana külge ankurdatud konsoolvundamenti.
Tuulutuseta tarinduse võib teha mitmeti, kuid kõigil puhkudel tehakse väline viimistluskiht vahetult soojustusmaterjalile. Sel juhul on väliseks viimistluskihiks kas krohv või muu analoogiline materjal.
Kesk-Euroopas on fassaadide lisasoojustamisel kasutatud polüstüreeni (EPS), mis kaetakse õhekrohvist kattekihiga. Soojustusplaadid kaetakse armeerimiskihiga, mis koosneb pahtlist ja sellesse paigaldatud leeliskindlast klaaskiudvõrgust, edasine pind krunditakse ja kantakse peale mineraalne, polümeerne või silikoone õhekrohv. Koos armeerimiskihiga on õhekrohvi paksus 5-8 mm. Õhekrohvkatte mass on kuni 15 kg/m² , mis ei koorma ülemääraselt alustarindit.
Põhjamaades hakati välisseinte lisasoojustamisel esialgu kasutama soojustuseks mineraalvillast plaate ja nende peale traditsioonilist kolmekihilist krohvkatet. Nüüdseks on kasutusel samuti isekustuvad polüstüreenplaadid ja katteks kas kolmekihiline- või õhekrohv. Kuna kolmekihilise krohvkatte paksus on keskmiselt 25 mm ja mass kuni 60 kg/m², nõuab see märgatavamalt tugevamat katte kinnitust kui õhekrohv. Armeerimiseks kasutatakse keevitatud kuumtsingitud terasvõrku, mis kinnitatakse roostevabast teraseankrutega alusseina.
Põhjamaade karmimat ilmastikku arvestades on õhekrohvide paksust mõnevõrra suurendatud (suurenenud aurutakistus ei pruugi alati tulla kasuks tarindi püsivusele). Samas annab paksem krohvikiht märgatavalt suurema pinnatugevusega viimistluskatte, mis hoone asukohast sõltuvalt võib olla eriti oluline.
Seestpoolt soojustamine
Korteriomanik, kelle tubade seinad on külmad, võib kaaluda võimalust soojustada seinad seestpoolt. Sisemise isolatsioonikihi paigaldamise tulemusena väheneb elamispind. Olulisim oht seespoolse isolatsioonikihi paigaldamisel on sellest tulenevad niiskusprobleemid. Seina sisemisele poolele paigaldatud soojustus langetab vana seina sisepinna temperatuuri. Kui temperatuur langeb nii madalale, et õhuniiskus hakkab kondenseeruma, märgub seina ja uue isolatsiooni vaheline pind. Niiskusest areneb hallitus, mis omakorda soodustab inimestel allergia teket. Niiskus hävitab aja jooksul isolatsiooni ja seinakonstruktsioonid.
Et niiskus ei pääseks ruumist lisaisolatsioonikihti, tuleb isolatsioonikihi peale paigaldada niiskuskindel kiht (kile). Ka isolatsioonimaterjal ise võib olla ehitatud niimoodi, et ta toimib niiskuskindla tõkkena. Sellise kihi valmistamine nõuab oskust ja õiget hooldamist. Seespoolset soojusisolatsiooni tuleks üldjuhul siiski vältida.
Puitmajade fassaadide soojustamine
Erinevalt kivimajadest võib puithoonet soojustada nii seest- kui väljastpoolt, kuid ka siin tuleb teatud ohte silmas pidada. Kui puitmaja piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama ja veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk, pärgamiin vms), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni.
Soojustusmaterjalidest on saepuru mineraalvilla vastandiks. Tema isolatsioonivõime on mineraalvillast ligi kolm korda halvem. Saepuru hea omadus on niiskuda kondensaati andmata ning kevadel, ilmade soojenedes kuivab saepurusse kogunenud niiskus sealt välja. Paraku kipub saepuru vajuma (ilmneb vanemate hoonete renoveerimisel), tekitades külmasildasid.
Kui saepuru võib endasse õhust vett koguda kuni 14 liitrit kuupmeetri kohta, ilma et tekiks kondensaati, siis mineraalvillade puhul piisab kondensaadi tekkeks vaid mõnesajast grammist veest. Seepärast peab mineraalvillaga soojustatud hoone sees olema kindlasti korralikult paigaldatud aurutõke.
Samas näitavad uuringud, et puitmaja puhul pole peaprobleem mitte väike seinapaksus, vaid halb tuulepidavus. Sageli piisab sellest, kui välissein seestpoolt avada ja palgivahed uuesti korralikult takutada. Suurem osa soojast kaob ju läbi lae ja akende ning kui need on soojapidavad, piisabki palkseina tihendamisest. Külm võib sisse tungida ka läbi põranda, aga sedagi on lihtsam soojustada kui fassaadi ning maja välisilme ei muutu.
Fassaadi renoveerimisel tuleb muidugi kontrollida ka seinakonstruktsioonide seisukorda ning sedagi on loogiline alustada seestpoolt. Kui seestpoolt selgub, et seinte seisukord on hea ja fassaadil suuri niiskuskahjustusi ei ole, on põhjust loota, et renoveerimiseks piisab vaid kahjustatud kohtade parandamisest. Seda tehes võib olla raskusi sobiva profiiliga laudade hankimisega. Väiksema koguse laudu võib leida Säästva Renoveerimise Infokeskusest (vt. www.renoveeri.net), mis tegeleb muuhulgas vanade materjalide taaskasutusse toomisega. Kui siiski on vaja tellida uusi laudu, on selle keskuse abil võimalik leida tootjaid, kes valmistavad endisaegse profiiliga välisvoodrilaudu. Mõeldav on tellida laudu ka näidise järgi, kuid siis tuleb küll arvestada, et uute höövliterade tegemine lisab tavahinnale mõnituhat krooni. Fassaadil on uued lauad paari aasta pärast selgesti näha isegi siis, kui nende profiil on esialgsega sarnane, sest värv ei püsi vanal ja uuel laual ühtemoodi. Seetõttu võiks välisvoodri osalisel vahetamisel teha nii, et mõnel seinal vahetatakse kõik lauad, tervemad mahavõetud lauad kasutatakse aga ülejäänud seinte laudade osaliseks asendamiseks.
Fassaadi tuulutamiseks on oluline, et tuulutusvahe oleks avatud nii ülalt kui ka alt. Fassaadi ülaservas piisab tuulekasti laudade vahele ca 10 mm vahede jätmisest, fassaadi tuulutusvahe peab katuse tuulutusvahega olema ühendatud.
Väga oluline on ka fassaadilaudade piisav paksus, see peaks olema vähemalt 25 mm. Samuti oli laudade laius vanasti vähemalt 145 mm või enamgi. Eesti tootjate kataloogides on sellised mõõtmed olemaski, kuid edasimüüjad ei julge pakse ja laiu laudu müüki võtta.
Näiteks 5- korruselisel hoonel, mille välisseintele on tehtud 10 cm paksusele mineraalvilla kihile vastav lisasoojustus, vähenevad aastased soojajuhtivuskaod 396 MWh-lt 320 MWh-le. Seega moodustab soojus-juhtivuskadudest ligikaudu 20%-ne energiasääst.
Kogemuste põhjal võib väita, et korruselamute seinte halva seisukorra tõttu on kõige kehvemas seisus maja otsmised korterid. Maja otsaseintes ei ole sageli aknaid ja sellepärast on neid seinu lihtsam ja odavam soojustada. Otsakorterid on reeglina majas kõige külmemad ning nende järgi reguleeritakse maja küttesüsteemi mineva vee temperatuuri, mis on seetõttu teiste korterite jaoks võib-olla liiga kõrge.
Pikiseinte lisasoojustamine on otsaseinte isoleerimisest keerulisem, kuna akende, uste ja rõdude tõttu on seinapinnas süvendused ja väljaulatuvad elemendid. Sõltumata sellest, mida isoleeritakse, kas maja otsaseinu või karniise, tuleks paigaldada vähemalt 50mm lisaisolatsiooni, millele lisandub kattekiht. Seinte paksus kasvab ja aknad jäävad süvenditesse ning ka rõdude kohalt tuleb teha muudatusi. Enne soojustamistööde algust tuleks kõik keerulisemad kohad läbi mõelda ja projekteerida nii, et pärast renoveerimist ei pääseks vesi enam ehitisse ja kõik kohad saaksid ikkagi soojustatud.
Mida kallimat kütteenergiat on kavas hoone kütteks kasutada, seda kõrgem peab olema piirde soojapidavus.
Praegune Eesti ehitusnorm soovitab elamu välisseinad kavandada selliselt, et soojajuhtivus ei ületaks 0,25–0,28 W/m²K. Kõige kallima kütteliigi -elektri - puhul ei tohiks seina soojajuhtivus ületada 0,16 W/m²K. Selline soojapidavus on ligi viis korda suurem Mustamäe paneelmaja seina soojapidavusest.
Paneelivuukide täitmine
Läbi välisseinte vuukide toimuv aktiivne infiltratsioon või isegi läbipuhutavus põhjustab sageli sisetemperatuuri järske langusi tuuliste ilmade korral. Vuukide tihendamisel elastsete vuugitäidistega prognoositakse kokkuhoidu keskmiselt 1–2 kWh/m³ kohta aastas.
Vuugid paiknevad paneelide vahel ning uste ja akende peerimeetril. Kui vuugid ei ole piisavalt tihedad, võib nende kaudu suur hulk soojust kaotsi minna. Vuukide mõjul võib mugavustase ruumides oluliselt halveneda eriti tuulise ilmaga, kui tuul puhub vuukidest läbi ja põhjustab ruumides tõmbust. Ka vesi võib tungida ebatihedatesse vuukidesse ja rikkuda konstruktsiooni ning vähendada soojapidavust. Eriti vanade akende ümber võivad vuugid olla väga ebatihedad.
Vuukide parandamiseks täidetakse nad elastse mastiksiga ja kaetakse ilmastikukindla materjaliga. Kasutada võib ka vuukidesse pressitud bituumenkattega vahtmaterjali linte, mis pärast paigaldamist paisuvad ja täidavad pilu. Pilud aknaraami ja piida vahel tihendatakse spetsiaalsete poorkummist tihenduslintidega.
Fassaadide remondisüsteemid
Väline lisasoojustus on heaks lahenduseks betoonseinte puhul, sest isolatsioon koos viimistluskihiga kaitseb betooni. Olemasolevatel seintel kasutatakse kahesugust ehitusfüüsikaliselt erinevat toimivat soojustus-viimistlussüsteemi: tuulutatavat ja tuulutuseta.
Tuulutatav tarindus tehakse seina külge kinnitatud puitlattidele. Soojustus paigutatakse lattide vahele. Soojustusmaterjali ja välise viimistluskihi vahele jääb kitsas tuulutatav õhupilu. Sellise tarinduse puhul on välimiseks viimistluskihiks tavaliselt viimistlusplaadid.
Kui tehnilistel põhjustel on vajalik fassaadi tuulutusega lahendus (lisasoojustusest sissepoole jääva tarindiosa veeaurutakistus on väga väike, välispind on eriti ebatasane, hoone kasutamine põhjustab ruumides kõrgendatud õhuniiskust vms), tuleb kasutada vooderdus-soojustussüsteemi. Kuna selle lahenduse puhul on soojustusmaterjalid vabad kattest tulevast koormustest, saab kasutada väiksema jäikusega plaate. Samas peab avatud poorsusega soojustusmaterjal olema tuulutuspilu poolt kaetud tuuletõkkeplaadiga, et vältida materjalis õhu konvektsiooni.
Soojustus paigaldatakse tihedalt nii vastu alusseina kui ka tugilattide vahele. Vooderduse kinnitussüsteemid sõltuvad kasutatud materjalide konstruktsioonilistest iseärasustest ja võivad olla kas puidust või metallist (eriprofiilid). Millist välisvoodri materjali valida, millise pinnafaktuuriga, värvitooniga – see jääb ilmselt omaniku ja arhitekti koosotsustamiseks.
Materjali valikul tuleb arvestada hoone kõrgusega, materjali massiga, mis plastplaatidel algab paarist kilogrammist ruutmeetri kohta ja 120 mm paksuse tellisvoodri korral võib ulatuda kuni 230 kg/m². Tellisvooder nõuab aga kas täiesti uut või vana külge ankurdatud konsoolvundamenti.
Tuulutuseta tarinduse võib teha mitmeti, kuid kõigil puhkudel tehakse väline viimistluskiht vahetult soojustusmaterjalile. Sel juhul on väliseks viimistluskihiks kas krohv või muu analoogiline materjal.
Kesk-Euroopas on fassaadide lisasoojustamisel kasutatud polüstüreeni (EPS), mis kaetakse õhekrohvist kattekihiga. Soojustusplaadid kaetakse armeerimiskihiga, mis koosneb pahtlist ja sellesse paigaldatud leeliskindlast klaaskiudvõrgust, edasine pind krunditakse ja kantakse peale mineraalne, polümeerne või silikoone õhekrohv. Koos armeerimiskihiga on õhekrohvi paksus 5-8 mm. Õhekrohvkatte mass on kuni 15 kg/m² , mis ei koorma ülemääraselt alustarindit.
Põhjamaades hakati välisseinte lisasoojustamisel esialgu kasutama soojustuseks mineraalvillast plaate ja nende peale traditsioonilist kolmekihilist krohvkatet. Nüüdseks on kasutusel samuti isekustuvad polüstüreenplaadid ja katteks kas kolmekihiline- või õhekrohv. Kuna kolmekihilise krohvkatte paksus on keskmiselt 25 mm ja mass kuni 60 kg/m², nõuab see märgatavamalt tugevamat katte kinnitust kui õhekrohv. Armeerimiseks kasutatakse keevitatud kuumtsingitud terasvõrku, mis kinnitatakse roostevabast teraseankrutega alusseina.
Põhjamaade karmimat ilmastikku arvestades on õhekrohvide paksust mõnevõrra suurendatud (suurenenud aurutakistus ei pruugi alati tulla kasuks tarindi püsivusele). Samas annab paksem krohvikiht märgatavalt suurema pinnatugevusega viimistluskatte, mis hoone asukohast sõltuvalt võib olla eriti oluline.
Seestpoolt soojustamine
Korteriomanik, kelle tubade seinad on külmad, võib kaaluda võimalust soojustada seinad seestpoolt. Sisemise isolatsioonikihi paigaldamise tulemusena väheneb elamispind. Olulisim oht seespoolse isolatsioonikihi paigaldamisel on sellest tulenevad niiskusprobleemid. Seina sisemisele poolele paigaldatud soojustus langetab vana seina sisepinna temperatuuri. Kui temperatuur langeb nii madalale, et õhuniiskus hakkab kondenseeruma, märgub seina ja uue isolatsiooni vaheline pind. Niiskusest areneb hallitus, mis omakorda soodustab inimestel allergia teket. Niiskus hävitab aja jooksul isolatsiooni ja seinakonstruktsioonid.
Et niiskus ei pääseks ruumist lisaisolatsioonikihti, tuleb isolatsioonikihi peale paigaldada niiskuskindel kiht (kile). Ka isolatsioonimaterjal ise võib olla ehitatud niimoodi, et ta toimib niiskuskindla tõkkena. Sellise kihi valmistamine nõuab oskust ja õiget hooldamist. Seespoolset soojusisolatsiooni tuleks üldjuhul siiski vältida.
Puitmajade fassaadide soojustamine
Erinevalt kivimajadest võib puithoonet soojustada nii seest- kui väljastpoolt, kuid ka siin tuleb teatud ohte silmas pidada. Kui puitmaja piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama ja veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk, pärgamiin vms), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni.
Soojustusmaterjalidest on saepuru mineraalvilla vastandiks. Tema isolatsioonivõime on mineraalvillast ligi kolm korda halvem. Saepuru hea omadus on niiskuda kondensaati andmata ning kevadel, ilmade soojenedes kuivab saepurusse kogunenud niiskus sealt välja. Paraku kipub saepuru vajuma (ilmneb vanemate hoonete renoveerimisel), tekitades külmasildasid.
Kui saepuru võib endasse õhust vett koguda kuni 14 liitrit kuupmeetri kohta, ilma et tekiks kondensaati, siis mineraalvillade puhul piisab kondensaadi tekkeks vaid mõnesajast grammist veest. Seepärast peab mineraalvillaga soojustatud hoone sees olema kindlasti korralikult paigaldatud aurutõke.
Samas näitavad uuringud, et puitmaja puhul pole peaprobleem mitte väike seinapaksus, vaid halb tuulepidavus. Sageli piisab sellest, kui välissein seestpoolt avada ja palgivahed uuesti korralikult takutada. Suurem osa soojast kaob ju läbi lae ja akende ning kui need on soojapidavad, piisabki palkseina tihendamisest. Külm võib sisse tungida ka läbi põranda, aga sedagi on lihtsam soojustada kui fassaadi ning maja välisilme ei muutu.
Fassaadi renoveerimisel tuleb muidugi kontrollida ka seinakonstruktsioonide seisukorda ning sedagi on loogiline alustada seestpoolt. Kui seestpoolt selgub, et seinte seisukord on hea ja fassaadil suuri niiskuskahjustusi ei ole, on põhjust loota, et renoveerimiseks piisab vaid kahjustatud kohtade parandamisest. Seda tehes võib olla raskusi sobiva profiiliga laudade hankimisega. Väiksema koguse laudu võib leida Säästva Renoveerimise Infokeskusest (vt. www.renoveeri.net), mis tegeleb muuhulgas vanade materjalide taaskasutusse toomisega. Kui siiski on vaja tellida uusi laudu, on selle keskuse abil võimalik leida tootjaid, kes valmistavad endisaegse profiiliga välisvoodrilaudu. Mõeldav on tellida laudu ka näidise järgi, kuid siis tuleb küll arvestada, et uute höövliterade tegemine lisab tavahinnale mõnituhat krooni. Fassaadil on uued lauad paari aasta pärast selgesti näha isegi siis, kui nende profiil on esialgsega sarnane, sest värv ei püsi vanal ja uuel laual ühtemoodi. Seetõttu võiks välisvoodri osalisel vahetamisel teha nii, et mõnel seinal vahetatakse kõik lauad, tervemad mahavõetud lauad kasutatakse aga ülejäänud seinte laudade osaliseks asendamiseks.
Fassaadi tuulutamiseks on oluline, et tuulutusvahe oleks avatud nii ülalt kui ka alt. Fassaadi ülaservas piisab tuulekasti laudade vahele ca 10 mm vahede jätmisest, fassaadi tuulutusvahe peab katuse tuulutusvahega olema ühendatud.
Väga oluline on ka fassaadilaudade piisav paksus, see peaks olema vähemalt 25 mm. Samuti oli laudade laius vanasti vähemalt 145 mm või enamgi. Eesti tootjate kataloogides on sellised mõõtmed olemaski, kuid edasimüüjad ei julge pakse ja laiu laudu müüki võtta.
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
Teadmised kuuluvad rahvale!
Vox populi vox Dei!
Teadmised kuuluvad rahvale!
Vox populi vox Dei!
Re: Paneelmaja vuugisoojustus
Teadlane: renoveeritud majad hallitavad
sageli (97)
09.11.2010 12:02
Tallinna tehnikaülikooli dotsendi Hendrik Volli sõnul pole saladus, et
renoveeritud ja uute pakettakendega varustatud paneelmajades
hakkab sageli levima tervisele ohtlik hallitus, sest korralikku
ventilatsiooni seal tavaliselt ei ole.
«On üsna tavaline, et äsja renoveeritud majas on hea soe, kuid
hallitab ja sotsiaalministeerium maksab selle kõik kinni,» lausus Voll
energiasäästu käsitleval foorumil rahvusraamatukogus.
Vanades paneelmajades on paneelid sageli nihkes, nii et õhuavad on
kinni. Teiseks tehakse pakettaknad ilma tuulutusavadeta. Ja harvad
pole juhtumid, kus inimesed ise tuulutusavad kinni topivad.
Volli sõnul eritab neljaliikmeline pere ööpäevas 7-9 liitrit niiskust, mis peab kuidagi ruumist välja saama.
Vastasel korral kondenseerub see seintel, tekitades niiskuskahjustusi ja põhjustades hallitust, mis
omakorda võib tekitada allergiat ja teisi tervisehädasid.
Kuna ka inimesed ise eritavad oma elutegevusega niiskust, siis tekib sellistes korterites sageli hallitus,
mis omakorda võib põhjustada allergiat ja muid tervisehäireid.
Ainuõiget lahendust pole teadlase sõnul seni veel leitud, akna lahtihoidmise kaudu tuulutamine on aga
väga energiamahukas.
Ka paljud eramute ja kontorihoonete ehitajad hoiavad Volli sõnul ventilatsiooni pealt kokku. Kokkuvõttes
võib see aga tarbijale kallimaks minna.
Ligi 90 protsenti oma ajast veedab inimene sisetingimustes, seetõttu on sisekliima väga tähtis ja
energiasäästu ei tohiks saavutada sisekliima arvelt. Inimese tervise ja mõnusa enesetunde seisukohast
on seega kvaliteetse ventilatsioonisüsteemi paigaldamine eluruumi igati mõistlik otsus.
Tänapäevaseid ehitustehnoloogiaid ja võimalusi arvestades ei saa elumajas loota ainult loomulikule
õhuvahetusele. Traditsiooniliselt on siseõhu ventileerimiseks kasutatud aknaid ja uksi, samuti täidavad
vanemates majades kasutatud siseõhu väljatõmbefunktsiooni ahjud ja kaminad. See aga ei pruugi olla
efektiivne ega piisav.
Lisaks loomulikule õhuvahetusele soovitavad asjatundjad kasutada sissepuhke ja väljatõmbe
sundventilatsiooni, mis on varustatud soojustagastisega ja võimaldab energiat kokku hoida.
Elamu sisekliima on kompleksne mõiste. See ühendab endas õhu füüsikalised parameetrid (temperatuur,
niiskus, õhuliikumise kiirus), saasteainete sisalduse, müra ja mitmed psühhosotsiaalsed tegurid.
Õhurežiimi kontrolliks peaks ruumis olema korralik termomeeter ja niiskusemõõtja.
sageli (97)
09.11.2010 12:02
Tallinna tehnikaülikooli dotsendi Hendrik Volli sõnul pole saladus, et
renoveeritud ja uute pakettakendega varustatud paneelmajades
hakkab sageli levima tervisele ohtlik hallitus, sest korralikku
ventilatsiooni seal tavaliselt ei ole.
«On üsna tavaline, et äsja renoveeritud majas on hea soe, kuid
hallitab ja sotsiaalministeerium maksab selle kõik kinni,» lausus Voll
energiasäästu käsitleval foorumil rahvusraamatukogus.
Vanades paneelmajades on paneelid sageli nihkes, nii et õhuavad on
kinni. Teiseks tehakse pakettaknad ilma tuulutusavadeta. Ja harvad
pole juhtumid, kus inimesed ise tuulutusavad kinni topivad.
Volli sõnul eritab neljaliikmeline pere ööpäevas 7-9 liitrit niiskust, mis peab kuidagi ruumist välja saama.
Vastasel korral kondenseerub see seintel, tekitades niiskuskahjustusi ja põhjustades hallitust, mis
omakorda võib tekitada allergiat ja teisi tervisehädasid.
Kuna ka inimesed ise eritavad oma elutegevusega niiskust, siis tekib sellistes korterites sageli hallitus,
mis omakorda võib põhjustada allergiat ja muid tervisehäireid.
Ainuõiget lahendust pole teadlase sõnul seni veel leitud, akna lahtihoidmise kaudu tuulutamine on aga
väga energiamahukas.
Ka paljud eramute ja kontorihoonete ehitajad hoiavad Volli sõnul ventilatsiooni pealt kokku. Kokkuvõttes
võib see aga tarbijale kallimaks minna.
Ligi 90 protsenti oma ajast veedab inimene sisetingimustes, seetõttu on sisekliima väga tähtis ja
energiasäästu ei tohiks saavutada sisekliima arvelt. Inimese tervise ja mõnusa enesetunde seisukohast
on seega kvaliteetse ventilatsioonisüsteemi paigaldamine eluruumi igati mõistlik otsus.
Tänapäevaseid ehitustehnoloogiaid ja võimalusi arvestades ei saa elumajas loota ainult loomulikule
õhuvahetusele. Traditsiooniliselt on siseõhu ventileerimiseks kasutatud aknaid ja uksi, samuti täidavad
vanemates majades kasutatud siseõhu väljatõmbefunktsiooni ahjud ja kaminad. See aga ei pruugi olla
efektiivne ega piisav.
Lisaks loomulikule õhuvahetusele soovitavad asjatundjad kasutada sissepuhke ja väljatõmbe
sundventilatsiooni, mis on varustatud soojustagastisega ja võimaldab energiat kokku hoida.
Elamu sisekliima on kompleksne mõiste. See ühendab endas õhu füüsikalised parameetrid (temperatuur,
niiskus, õhuliikumise kiirus), saasteainete sisalduse, müra ja mitmed psühhosotsiaalsed tegurid.
Õhurežiimi kontrolliks peaks ruumis olema korralik termomeeter ja niiskusemõõtja.
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
Teadmised kuuluvad rahvale!
Vox populi vox Dei!
Teadmised kuuluvad rahvale!
Vox populi vox Dei!
Re: Paneelmaja vuugisoojustus
Paneelmaja vajab soojakaitset
Siim Sultson
20.09.2006 00:00
Vana paneelmaja soojustamisel ei piisa välisvuukide taastäitmisest.
Pae tänava elamu soojapidav...
"Täiesti õige lahendus oleks väljastpoolt tervikuna soojustada," tõdeb Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetooli erakorraline professor Karl Õiger.
Maja väljast täielikul katmisel vahtpolüstüreeniga soovitab ta kasutada akende ümber umbes 20 sentimeetrit mineraalvilla tulepüsivuse tagamiseks. Vahtpolüstüreeni katmiseks sobib väga hästi õhekrohv. "Sel juhul ei ole vuukidega üldse mõtet jännata."
Ka Ehitusekspertiisibüroo OÜ juhataja Teet Sepaste peab õigemaks terviksoojustamist. "Otsaseinte soojustamisel jäetakse vuugid nii, nagu nad parasjagu on. Seda ei saa tehniliselt õigeks lugeda," lisab ta.
Mõned aastad tagasi levinud vuugi täitmist seguga peab Õiger mõttetuks, kuna jäik mört hakkab temperatuuri kõikumisel murenema. Kahekihilised seest TEP-plaadiga soojustatud paneelid toetuvad vertikaalsuunas üksteisele sisekihi kaudu. Väliskiht ongi projekteeritud õuetemperatuuri käes paisuma-kahanema, seda peab maandama elastse täitega välisvuuk.
Õigeri seletusel kasutati algselt vuugitihendina kerniidist jäigavõitu köit, millele määriti peale mört. Jäiga vuugi korral hakkab kandvaks muutunud paneeli väliskiht kannatama pingete all.
Vertikaalvuukides kasutati vanasti soojustusena pärgamiini sisse keeratud mineraalvilla, mis võis aga vuuki segu valamisel viltu vajuda. Nii jäi selline soojustus tihti puudulikuks ja tekkis palju vuugisiseseid betoonist külmasildu.
Tulemusena tekkisid paneelmajal eriti välisnurkadesse ja laenurkadesse hallitavad külmasillad. "See ongi suurpaneelelamu üks põhilisi hädasid, et sel on palju külmasildasid," lisab Õiger. Seega tuleb selline vuuk lahti võtta.
See ongi üks suurpaneelelamu põhiline häda, et tal on palju külmasildasid.
Karl Õiger, Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetooli erakorraline professor
Teisalt peab Sepaste hallituse põhjustajaks hoopis vanade akende kinnikleepimist või uute akende paigaldamisel ventilatsiooni lahendamata jätmist.
Ühe lahendusvariandina vaid vuukide täitmisel pakub Õiger makrofleksiga täitmist. Seejärel saab pärast servade hoolikat puhastamist katta vuugi tänapäevase elastse tihendiga.
Sepaste kinnitusel peab uus korralikult sissesurutav vuugitihend olema umbes 25% paksem vuugiavast. Tihendi taha tekkiva kondensaadi ärajuhtimiseks soovitab ta plasttorukesi.
Kindlaimaks lahenduseks peab Õiger ikkagi terviksoojustust. Materjaliks sobib vahtpolüstüreen või mineraalvill, viimast peab ta töökindlamaks.
Sepaste väitel kipuvad aga mineraalvilla plaatidele paigaldamisel sissejäävad vahed pealiskrohvi pragundama.
Teisalt soovitab ta enne fassaaditöid kontrollida keskküttesüsteemi seisukorda ja tasakaalu. Nii võib sooja säästa kuni 30%. Unustada ei tasu ka katusekatte aluse täiendavat soojustamist.
Soojasääst kuni 25%
Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi meenutusel piirduti varematel aastatel paljuski rahalistel põhjustel kortermajadel otsaseinte soojustamisega. Viimasel ajal on aga tõusutrendis maja soojustamise terviklahendused.
Samas on otsaseinte soojustamise efekt tema sõnul siiski soojapidavuse mõttes tagasihoidlik, sest mujalt pahiseb toasoe endiselt välja.
Nii otsaseina- kui ka terviklahenduste osas on Mardi kinnitusel levinud eelkõige nn penoplast (vahtpolüstüreen), mille kasutamine on andnud majadele soojasäästu kuni 25%. "Soojapidavuses on oluliselt võidetud," lisab ta.
Siiani pole välissoojustamise teemal tema teada negatiivset tagasisidet olnud.
Enne töid ekspertiis
Aivik Ehitus OÜ juhataja Viktor Džura sõnul on seinte soojustamisel oluline tellida enne igale majale eraldi paneelide ekspertiis, et selguks tegelike tööde maht.
Enne vuukide soojustamist tuleb need hoolikalt puhastada vanadest täitejääkidest ja tolmust. Seejärel kasutada vahtkummitihendajaid ja elastseid hermeetikuid vastavalt tehnoloogiale.
Džura hinnangul sõltub konkreetse maja välisseina soojustus teostatud projekti põhisest seina soojusjuhtivuse arvestusest, mis iga maja puhul on individuaalne.
välissoojustus alates 250 kr/m2
Hinnad kroonides ruutmeetri kaupa
Aivikehitus OÜ
fassaadi soojustus alates 250
välisseina soojustus sõltuvalt materjalist, paksusest ja välisviimistlusest (plekk, krohv või plaat) 600-1200
Jarvo Est OÜ
krohvfassaad alates 350
plekkfassaad alates 250
Allikad: Aivik Ehitus OÜ, Jarvo Est OÜ
Siim Sultson
20.09.2006 00:00
Vana paneelmaja soojustamisel ei piisa välisvuukide taastäitmisest.
Pae tänava elamu soojapidav...
"Täiesti õige lahendus oleks väljastpoolt tervikuna soojustada," tõdeb Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetooli erakorraline professor Karl Õiger.
Maja väljast täielikul katmisel vahtpolüstüreeniga soovitab ta kasutada akende ümber umbes 20 sentimeetrit mineraalvilla tulepüsivuse tagamiseks. Vahtpolüstüreeni katmiseks sobib väga hästi õhekrohv. "Sel juhul ei ole vuukidega üldse mõtet jännata."
Ka Ehitusekspertiisibüroo OÜ juhataja Teet Sepaste peab õigemaks terviksoojustamist. "Otsaseinte soojustamisel jäetakse vuugid nii, nagu nad parasjagu on. Seda ei saa tehniliselt õigeks lugeda," lisab ta.
Mõned aastad tagasi levinud vuugi täitmist seguga peab Õiger mõttetuks, kuna jäik mört hakkab temperatuuri kõikumisel murenema. Kahekihilised seest TEP-plaadiga soojustatud paneelid toetuvad vertikaalsuunas üksteisele sisekihi kaudu. Väliskiht ongi projekteeritud õuetemperatuuri käes paisuma-kahanema, seda peab maandama elastse täitega välisvuuk.
Õigeri seletusel kasutati algselt vuugitihendina kerniidist jäigavõitu köit, millele määriti peale mört. Jäiga vuugi korral hakkab kandvaks muutunud paneeli väliskiht kannatama pingete all.
Vertikaalvuukides kasutati vanasti soojustusena pärgamiini sisse keeratud mineraalvilla, mis võis aga vuuki segu valamisel viltu vajuda. Nii jäi selline soojustus tihti puudulikuks ja tekkis palju vuugisiseseid betoonist külmasildu.
Tulemusena tekkisid paneelmajal eriti välisnurkadesse ja laenurkadesse hallitavad külmasillad. "See ongi suurpaneelelamu üks põhilisi hädasid, et sel on palju külmasildasid," lisab Õiger. Seega tuleb selline vuuk lahti võtta.
See ongi üks suurpaneelelamu põhiline häda, et tal on palju külmasildasid.
Karl Õiger, Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetooli erakorraline professor
Teisalt peab Sepaste hallituse põhjustajaks hoopis vanade akende kinnikleepimist või uute akende paigaldamisel ventilatsiooni lahendamata jätmist.
Ühe lahendusvariandina vaid vuukide täitmisel pakub Õiger makrofleksiga täitmist. Seejärel saab pärast servade hoolikat puhastamist katta vuugi tänapäevase elastse tihendiga.
Sepaste kinnitusel peab uus korralikult sissesurutav vuugitihend olema umbes 25% paksem vuugiavast. Tihendi taha tekkiva kondensaadi ärajuhtimiseks soovitab ta plasttorukesi.
Kindlaimaks lahenduseks peab Õiger ikkagi terviksoojustust. Materjaliks sobib vahtpolüstüreen või mineraalvill, viimast peab ta töökindlamaks.
Sepaste väitel kipuvad aga mineraalvilla plaatidele paigaldamisel sissejäävad vahed pealiskrohvi pragundama.
Teisalt soovitab ta enne fassaaditöid kontrollida keskküttesüsteemi seisukorda ja tasakaalu. Nii võib sooja säästa kuni 30%. Unustada ei tasu ka katusekatte aluse täiendavat soojustamist.
Soojasääst kuni 25%
Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi meenutusel piirduti varematel aastatel paljuski rahalistel põhjustel kortermajadel otsaseinte soojustamisega. Viimasel ajal on aga tõusutrendis maja soojustamise terviklahendused.
Samas on otsaseinte soojustamise efekt tema sõnul siiski soojapidavuse mõttes tagasihoidlik, sest mujalt pahiseb toasoe endiselt välja.
Nii otsaseina- kui ka terviklahenduste osas on Mardi kinnitusel levinud eelkõige nn penoplast (vahtpolüstüreen), mille kasutamine on andnud majadele soojasäästu kuni 25%. "Soojapidavuses on oluliselt võidetud," lisab ta.
Siiani pole välissoojustamise teemal tema teada negatiivset tagasisidet olnud.
Enne töid ekspertiis
Aivik Ehitus OÜ juhataja Viktor Džura sõnul on seinte soojustamisel oluline tellida enne igale majale eraldi paneelide ekspertiis, et selguks tegelike tööde maht.
Enne vuukide soojustamist tuleb need hoolikalt puhastada vanadest täitejääkidest ja tolmust. Seejärel kasutada vahtkummitihendajaid ja elastseid hermeetikuid vastavalt tehnoloogiale.
Džura hinnangul sõltub konkreetse maja välisseina soojustus teostatud projekti põhisest seina soojusjuhtivuse arvestusest, mis iga maja puhul on individuaalne.
välissoojustus alates 250 kr/m2
Hinnad kroonides ruutmeetri kaupa
Aivikehitus OÜ
fassaadi soojustus alates 250
välisseina soojustus sõltuvalt materjalist, paksusest ja välisviimistlusest (plekk, krohv või plaat) 600-1200
Jarvo Est OÜ
krohvfassaad alates 350
plekkfassaad alates 250
Allikad: Aivik Ehitus OÜ, Jarvo Est OÜ
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
Teadmised kuuluvad rahvale!
Vox populi vox Dei!
Teadmised kuuluvad rahvale!
Vox populi vox Dei!
Re: Paneelmaja vuugisoojustus
Huupi soojustatud elamu lennutab omanike raha tuulde «Iga korralik ettevõtja teeb enne investeeringut äriplaani. Ühistule on see energiaaudit, milleta pole arukas majas kulukaid soojustustöid ette võtta,» toob IFC energiasäästuprogrammi Eesti juht Eero Saava võrdluse.
Ta teab, et korteriomanikke ei rõõmusta jutt järjekordsest väljaminekust, kuid kulutus energiaauditile pole tema kinnitusel mingil juhul mahavisatud raha: «Energiaaudit aitab välja selgitada konkreetse maja säästumeetmed ja annab hinnangu, millist kokkuhoidu need annavad. Tulemus on soojuse sääst, see toob raha kokkuhoiu.»
Eero Saava tõdeb, et suurem osa ühistuid suhtub: mis siin ikka auditeerida ja mõõta - soojustame otsaseinad ära ja aitab küll. Hinnanguliselt on alla 100 ühistu tellinud energiaauditi, samas kui energiasäästu on investeerinud tuhanded majad.
Kõht higistab ja selg külmetab
Otsaseinte soojustamise otstarbekust Eero Saava kahtluse alla ei sea, kui majas on reguleeritav kahetoruküttesüsteem või muu hädavajalikku reguleerimist võimaldav variant. Kui aga radiaatoritesse mineva sooja vee hulka majas vähendada ei saa, võib toimuda ülekütmine. Aknad hoitakse lahti ja suur hulk kütteraha lendab tuulde.
Sama lugu on katuslae soojustamisega. «Kui töö tehti põhjusel, et ülemise korruse korterid olid külmad, siis pärast soojustustöid võib seal toasooja olla oma 25 kraadi. Kui nüüd püstikukraane kinni keerata, siis kannataksid ülejäänud majaelanikud, kelle tubadesse jääks sooja ainult 16-17 kraadi. Seda loomulikult ei tehta. Järelikult teevad ülemise korruse elanikud aknad lahti, et tube jahutada. Soojus läheb lihtsalt raisku.»
Kuhu soe kulub?
«Põhiliselt kolmeks otstarbeks,» selgitab Saava. «Sooja kraanivee tootmiseks, ventilatsiooniga sissetuleva külma õhu kütmiseks ja soojakadudeks läbi piirete. Kui suur osa täpselt kuhugi kulub, on igas majas individuaalne.» Vastavalt sellele võivad sobivad energiasäästu meetmed eri majades erineda.
Eero Saava hoiatab, et rahaline sääst auditi soovituste põhjal toimides ei pruugi tulla kiiresti. Võib juhtuda ka vastupidi, et majanduskasu kiputakse üle hindama. Saava sõnul tuleb arvestada, et talved erinevad suurel määral - pooled neist on keskmised, viiendik soojad, teist sama palju keskmisest külmemad ja 10% eriti külmad.
«Kui teeme prognoosid soojal talvel ja järgneb külm talv, ei näe me rahalist kokkuhoidu, kuigi arvestuslik energiasääst on täiesti olemas. Samas võib soe talv anda tunduva küttekulude kokkuhoidu, seda aga ilma igasuguse arvestusliku energiasäästuta. Kümne aasta lõikes joonistuks rahaline kokkuhoid kindlasti välja, kui ei toimuks jällegi küttehindade tõusu.»
Pank usaldab auditit
Audit annab juba eelnevalt teada, kui suurt rahalist kokkuhoidu energiasäästumeetmetest on oodata. «Kui näiteks on põhjust eeldada kahekroonist kokkuhoidu igalt maja ruutmeetrilt, võib selle raha paigutada näiteks remondifondi - tõsta see tavapäraselt neljalt kroonilt kuuele - rahaline kulu igas kuus jääb korteriomanikule endiseks» toob Eero Saava näite.
Tema sõnul suhtuvad pangad energiaauditisse samamoodi nagu ettevõtte äriplaani, millega ettevõtja läheb panka laenu taotlema: «Mõlemad näitavad, millised on eeldatavad kümne aasta sissetulekud ja väljaminekud. Ühistu jaoks võib olla ülioluline, et ta võib tänu energiaauditi andmetele laenata pangalt miljoni asemel poolteist ja maja korrastades korterite väärtust tunduvalt kiiremini tõsta. Peale energiaauditi tasub teha ka maja tehnoülevaatus, et saaks kõiki maja korrastamiseks tarvilikke töid arvestada. «Mõnel juhul võib lisasoojustuse raskus kujutada endast tõsist ohtu vana välisvoodri või paneelikihi püsivusele» lisab Saava.
Energiaauditit on just praegu õige aeg teha, sest toa- ja õuetemperatuuride vahe on kõige suurem. Lisateavet sobivate audiitorite kohta tasub küsida Eesti Korteriühistute Liidust.
Regina Hansen
7. jaanuar 2005, SL Õhtuleht
Ta teab, et korteriomanikke ei rõõmusta jutt järjekordsest väljaminekust, kuid kulutus energiaauditile pole tema kinnitusel mingil juhul mahavisatud raha: «Energiaaudit aitab välja selgitada konkreetse maja säästumeetmed ja annab hinnangu, millist kokkuhoidu need annavad. Tulemus on soojuse sääst, see toob raha kokkuhoiu.»
Eero Saava tõdeb, et suurem osa ühistuid suhtub: mis siin ikka auditeerida ja mõõta - soojustame otsaseinad ära ja aitab küll. Hinnanguliselt on alla 100 ühistu tellinud energiaauditi, samas kui energiasäästu on investeerinud tuhanded majad.
Kõht higistab ja selg külmetab
Otsaseinte soojustamise otstarbekust Eero Saava kahtluse alla ei sea, kui majas on reguleeritav kahetoruküttesüsteem või muu hädavajalikku reguleerimist võimaldav variant. Kui aga radiaatoritesse mineva sooja vee hulka majas vähendada ei saa, võib toimuda ülekütmine. Aknad hoitakse lahti ja suur hulk kütteraha lendab tuulde.
Sama lugu on katuslae soojustamisega. «Kui töö tehti põhjusel, et ülemise korruse korterid olid külmad, siis pärast soojustustöid võib seal toasooja olla oma 25 kraadi. Kui nüüd püstikukraane kinni keerata, siis kannataksid ülejäänud majaelanikud, kelle tubadesse jääks sooja ainult 16-17 kraadi. Seda loomulikult ei tehta. Järelikult teevad ülemise korruse elanikud aknad lahti, et tube jahutada. Soojus läheb lihtsalt raisku.»
Kuhu soe kulub?
«Põhiliselt kolmeks otstarbeks,» selgitab Saava. «Sooja kraanivee tootmiseks, ventilatsiooniga sissetuleva külma õhu kütmiseks ja soojakadudeks läbi piirete. Kui suur osa täpselt kuhugi kulub, on igas majas individuaalne.» Vastavalt sellele võivad sobivad energiasäästu meetmed eri majades erineda.
Eero Saava hoiatab, et rahaline sääst auditi soovituste põhjal toimides ei pruugi tulla kiiresti. Võib juhtuda ka vastupidi, et majanduskasu kiputakse üle hindama. Saava sõnul tuleb arvestada, et talved erinevad suurel määral - pooled neist on keskmised, viiendik soojad, teist sama palju keskmisest külmemad ja 10% eriti külmad.
«Kui teeme prognoosid soojal talvel ja järgneb külm talv, ei näe me rahalist kokkuhoidu, kuigi arvestuslik energiasääst on täiesti olemas. Samas võib soe talv anda tunduva küttekulude kokkuhoidu, seda aga ilma igasuguse arvestusliku energiasäästuta. Kümne aasta lõikes joonistuks rahaline kokkuhoid kindlasti välja, kui ei toimuks jällegi küttehindade tõusu.»
Pank usaldab auditit
Audit annab juba eelnevalt teada, kui suurt rahalist kokkuhoidu energiasäästumeetmetest on oodata. «Kui näiteks on põhjust eeldada kahekroonist kokkuhoidu igalt maja ruutmeetrilt, võib selle raha paigutada näiteks remondifondi - tõsta see tavapäraselt neljalt kroonilt kuuele - rahaline kulu igas kuus jääb korteriomanikule endiseks» toob Eero Saava näite.
Tema sõnul suhtuvad pangad energiaauditisse samamoodi nagu ettevõtte äriplaani, millega ettevõtja läheb panka laenu taotlema: «Mõlemad näitavad, millised on eeldatavad kümne aasta sissetulekud ja väljaminekud. Ühistu jaoks võib olla ülioluline, et ta võib tänu energiaauditi andmetele laenata pangalt miljoni asemel poolteist ja maja korrastades korterite väärtust tunduvalt kiiremini tõsta. Peale energiaauditi tasub teha ka maja tehnoülevaatus, et saaks kõiki maja korrastamiseks tarvilikke töid arvestada. «Mõnel juhul võib lisasoojustuse raskus kujutada endast tõsist ohtu vana välisvoodri või paneelikihi püsivusele» lisab Saava.
Energiaauditit on just praegu õige aeg teha, sest toa- ja õuetemperatuuride vahe on kõige suurem. Lisateavet sobivate audiitorite kohta tasub küsida Eesti Korteriühistute Liidust.
Regina Hansen
7. jaanuar 2005, SL Õhtuleht
Kommunismi lõpp kortermajades tulenevalt RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUSEST Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-146-10 ja 3-2-1-50-11
Teadmised kuuluvad rahvale!
Vox populi vox Dei!
Teadmised kuuluvad rahvale!
Vox populi vox Dei!