LED vilgub

[Rostfrei]

Ostsin huvi pärast Bauhofist 2 led pirni, 230 V toitega, mingi Festing vms iganes kaubamärk. Huvitav on see, et kui pirnid lülitist välja lülitatud, siis nad vilguvad... Just, iga 10 sek. möödudes kiire vilgutus, nagu storbed oleks laes. Kas võib olla, et kuna juhtmed jooksevad pööningul koos, siis mingi juhe industeerib el. voolu? Samas ahelas olid enne halogeenid, ei mingit muret.
Samuti on maja liitumiskilbi juures (mis asub majast ~30 m eemal) kilp, milles sukelpumba muundur, nö alguspunkt EE liinil on neil sama.

[dumbuser]

No aga tee proovi. Kruvi sama asi kuskile mujale, kus pole muid juhtmeid. Ma ise kahtlustan pigem seda LEDi toiteplokki.

[kolekoll]

mul sama jama, aga pole strobe moodi ja ka alati ei vilgu, miski elektrik ytles, et nii ongi ... kurat seda teab, veider igaljuhul. Mul led on 220V.Ja ainult 1 LED 3st vilgub.

[igiliikur]

Minu teada on mõned ledid induktsiooni suhtes ikka väga tundlikud. Mul õnneks seda probleemi pole, kõik tagasiside on positiivne olnud. Ju on mul valmistajatehasega vedanud

[sorts]

tere, mul see tagasisidega (väike täpp lülitis) lüliti, siis sellel jääb hõõguma ja teine on potensiomeetriga lüliti, siis ka nagu pildistab (saab sealt vähe voolu ja kogub nii et lüüb nagu välku)

[Rostfrei]

Pea võimatu on nii ühendada, et ei oleks teiste juhtmetega koos. Ainus variant on juhtmetega õue, peakilbi juurde.
Katsetan, muidu teises ahelas, kus samuti GU10 peasd, toimis asi täpselt sama moodi, st mõlemad LED vilkusid.
Laias laastus olen neis pettunud - lubatud valgusjõud, mis pidi olema võrdne 35 W halogeeniga, on saavutamatu ning nö "sooja" valguse temp. on asi ikka väga kaugel.

[Küülaline]

tagasisidega (väike täpp lülitis) lüliti, siis sellel jääb hõõguma ja teine on potensiomeetriga lüliti

Mis asi on "tagasisidega lüliti", viimase all mõtled ilmselt regulaatorit (dimmerit).

[Külaline]

See strobe moodi vilkumine viitab pigem laadimisele/tühjenemisele. Ehk arvan ka, et sõltuvuses toiteplokist. Eriti kui arvestada kolekolli 1/3-st.
Arvan ,et Teil pole juhistikus perioodilisi induktiivpinge impulsse ega ka kaablite rööpkulgemisest tulenevat induktiivpinget. Asi on lihtlabaselt pingestatud juhis samas kaablis (veksellülitus,grupilülitus jne.), ehk LED lambi "väljalülitamisel" rakendub faasijuhile induktiivpinge, mis sõltuvalt toiteplokist - a) ei tee midagi b) paneb lambi "kumama" c) paneb lambi "vilkuma".

Laias laastus olen neis pettunud - lubatud valgusjõud, mis pidi olema võrdne 35 W halogeeniga, on saavutamatu ning nö "sooja" valguse temp. on asi ikka väga kaugel.

Ilmselt "kuuseküünla põhimõttel" ehitatud valgusallikast on seda ka palju tahetud. Lisaks tükib neil "eluiga" olema "ettenähtust" tunduvalt lühem.
Imelik.

[Rostfrei]

Jah, ühes ahelas on veksel lüliti, kus toimub vilkumine. Teises ahelas, kus samuti oli vilkumine, on grupilüliti? - st kahe klahviga lüliti. Toiteplokki süsteemis ei ole. Selgita palun seda faasijuhile rakenduvat induktiivpinget, ei saa häasti aru.

[Külaline]

Jah, ühes ahelas on veksel lüliti, kus toimub vilkumine. Teises ahelas, kus samuti oli vilkumine, on grupilüliti? - st kahe klahviga lüliti. Toiteplokki süsteemis ei ole. Selgita palun seda faasijuhile rakenduvat induktiivpinget, ei saa häasti aru.

Asi on pingestatud juhti ümbritsevas elektriväljas, millel on mõju ka tema läheduses paiknevatele juhtidele. Tihtipeale aetakse seda nähtust segi
muutuva magnetvälja poolt tekitatava elektriväljaga.
Ehk (inimese keeli )- põhjustab pingestatud juhi olemasolu samas kaablis (kus asub lambi faasijuht)piisava induktiivpinge faasijuhil.
"Teooria" paikapidamist saad kontrollida 2 moel:
a)antud rühma-/grupikaitse väljalülimisel -
a1-vilkumine lakkab- pinge pärineb samast ahelast.
a2- vilkumine ei lakka- pinge pärineb teistest ahelatest
b) kogu tarbimise katkestamine selles ahelas-
b1- vilkumine ei lakka- tarbimine ei põhjusta induktiivpinget
b2- vilkumine lakkab - tarbimine põhjustab induktiivpinget.
Juhul kui toide ja lambi faasijuht jooksevad ühes kaablis ei saa varianti b
kasutada.
Põhjuseks pakun varianti a1
Grupilülitusel (oleneb teostusest) ei saa ilmselt varianti b kasutada (tuginedes küsija vihjele).
Toiteplokk on 230V Led-idel sisseehitatud.
Imelik.

[Külaline]

Unustasin. Lahenduseks on kahepooluseline lülitus, või lambiahela eraldamine muudest ahelatest.
Imelik.

[dumbuser]

See toiteplokk on seal lambi sees, seal kus see sokkel on. Ma eriti ei imestaks, kui see on samasugune käkerdis nagu mõned odavad digifotokad. Olen ka näinud sellised LED'e mille puhul võib kuni 15 volti neile otse peale ajada. Seal oli takisti sama kupli alla, ehk siis konkreetselt selle plastiknublaka sees, kus see valgust kiirgav osagi asub. Kõrgema pinge jaoks ei anna seda takki vist teha. Ma pole arvutanud aga pakun, et see soojus, mis takisti peale jääb on põhjuseks. "Vana kooli" lampidega võrreldes aga erutuvad ned LED valgustid kordades väiksemate voolude peale, sellest ka igasugu anomaaliad.

[reks]

Mul probleem just sisselülitatud led pirniga, et ta vilgub ühtlaselt, ilmselt 50 Hrz peal, kui kätt selles valguses liigutad siis tekib nagu palju sõrmi, nigu vana kineskoop teleka ees kus pikemalt istudes saab peavalu. Kas see ongi led pirnide puhul tavaline, või silutakse see vahelduvvoolu 50hrz mõnede pirnide puhul ära? Tegu on ilma toiteplokita otse 220 v soklisse käiva pirniga.

[dumbuser]

Mitte midagi ei siluta seal. Keskmise inimese silm ei näe seda vilkumist. See, et sina näed on sügavalt sinu probleem. Asja saaks paremaks teha kui seal tõesti mingi konde oleks. Teoreetiliselt jääks see vilkumine siis selliseks, et sinu silm enam ei näe seda. Muide ka kõik need foorid ja väga paljude autode tuled on tahtlikult sedasi käima aetud ja põhjuseks on see, et kui see LED saab ülilühikeseks hetkeks kõrgema pinge siis ta ei sure, küll aga kiirgab heledamalt. Ja sedasi siis võetakse sealt viimast. Kuna aga inimese silm on päris suure inertsiga siis ta seda vilkumist ei näe. Kusjuures seda nö viimase võtmist vbl enam ei kasutatagi, sest LED tehnoloogiat on üsna palju edasi arendatud ja nüüd on see asi ainult energia kokkuhoiu pärast vilkuma pandud.

[reks]

Seega tasuks ettevaatlik olla LED-ide kasutamisega ruumides kus viibitakse pikemaajaliselt. Pulseeriv valgus, mida inimsilm ei märka mõjub kesknärvisüsteemile, sarnaselt pulseerivad ka päevavalguslambid, kuid oluliselt vähem kui LED pirnid, kuna päevavalguslampdie seintel on fluorentseeruv kiht, mis on inertne ja helendub lambi kustudes veel mõnda aega. Ohtlik on selline pulsseriv valgus näiteks epilepsiat põdevatele inimestele, samuti migreeni ja peavalude käes vaevlevatele inimestele. Eraldi teema on kitsas valgusspekter ja selle pikemaajaline mõju.

[igiliikur]

Seega tasuks ettevaatlik olla LED-ide kasutamisega ruumides kus viibitakse pikemaajaliselt.

Selge, see kes LED-i ostab või kasutab, on siis üsna varsti hull valmis.

Ilmselt ei tohiks ka autoga sõita, teed on auklikud, vibratsioon, äkki hakkavad veel käed süstemaatiliselt värisema

[Imelik]

Viimati nimetatud probleemiga valgusallikaid (minu teada) pole lubatud müüa EU-s. Samas ei ole ka mu silm ilmselt piisavalt tundlik, registreerimaks 50 või 100 sündmust sekundis.
Rostfrei - kas "diagnoos" pidas paika? Kui mitte, anna julgelt teada, huvitab ennastki (praktikas ei ole sellist juhtumit kohanud).
Dumbuser- see toiteplokk asub minu teadmist mööda ikka kolvis (võib olla muidugi tüübiti erinevusi?)

[vtl]

Plaah. Muidugi võib LED-pirni nime all müüa igasugust sitta, seega ei oska vastutada selle eest, mis inimestele kätte on sattunud, aga vähegi võimsama LED-i korral üldiselt takistiga voolupiiramist ei tehta. Üks põhjus on see, et takistile langeb küllaltki suur võimsus ning see viib alla kasuteguri. Teine asi, takisti ei kaitse LED-i ülepinge eest. Õigem oleks öelda, et LED ei talu liiga suurt VOOLU ja LED-i toiteplokk peab olema voolugeneraator.
Normaalsed lahendused on tehtud impulsstoiteplokkidega ning need töötavad võrgusagedusest tuhandeid kordi kõrgemal sagedusel (suurusjärk paarkümmend kilohertsi)

[Imelik]

LED- i hingeelu

[vtl]

LED- i hingeelu

Irv. Hulk LED-e jadasse pandud ja takisti voolu piiramiseks ette... Vähemalt paistab seal dioodsild ja konder pulsatsiooni silumiseks, seega mingist vilkumisest vähemalt selle pildi järgi rääkida ei saa.

[GuidZ]

Led'ide ja säästupirnide vilkumist olen näinud kui on neoonlambiga või led valgustiga lüliti - läbi selel laeb pirni silukondekas endale mingi laengu ja siis tuli vilksatab korra. Ja niimoodi pidevalt.
Lahendus on lülitist märgutule väljaviskamine või pirnidega paralleelselt üks hõõgpirn

[Imelik]

Nii vtl-i kui GuidZ-i arvamusega päri (väikeste mööndustega). Nimelt räägivad lugupeetavad vilkumisest erinevatel juhtudel.
Vtl pidas ilmselt silmas vilkumist/pulseerimist tööolukorras (?) , Guidz aga "väljalülitatud" (üle suure takistuse) asendis.
LED-ide puhul aga ei välista paralleelne hõõglamp minu meelest "anomaaliate" teket, ega neutraliseeri elektrivälja mõju täielikult (paralleelahelas jaotuvad voolud vastavalt juhtivusele,seega pole välistatud kondeka laadimine?).
Infoks - pildil olev 3W LED lamp lõpetas oma töö 2aasta möödudes (rikkesagedus 10% aasta kohta, kasutusaeg 2 aastat)selle LED-i riknemisega, kust siseneb toitejuhe (sisemises ringis). Oskab keegi pakkuda põhjust?
Parandus- siiski eksisin, 6-s LED (seega suvaline- see mis jääb pildil juhtme varju) sisemisest ringist.

[Rostfrei]

Ei ole aega olnud, vilguvad, siiani.
Järgmine nädal läheb elu "veidi" kergemaks, st kohustusi vähem, siis võtan ette ja katsetan teistes ahelates ning üldse teises hoones.

[vtl]

Vtl pidas ilmselt silmas vilkumist/pulseerimist tööolukorras (?)

Just. Vaata ülalpool reks-i kurtmist 50Hz vilkumise kohta.

Harv sähvimine on ilmselt kondekal aeglasest pingekogumisest tingitud, kuniks pinge ületab dioodi(de) avanemisläve ja tühjendab kondeka.

[dumbuser]

LED- i hingeelu

See asi töötab täpselt niikaua kuni esimese kõrgema pinge peale kõige nõrgem diood maha sureb. Jah seal paistab küll varistor olema aga ma pakun, et see diood on tiba kiirem tegelane. Kui üks LED elab umbes 2 voldi peal siis kogu pinge peaks olema kuskil 80 volti. Ma muidugi ei tea mis pingega need LEDid seal skeemis töötavad. Kogu selle pinge "stabiliseerimiseks" paistab olema üks konde ja kaks takki. Edasi sõltub asi juba võrgupingest.