Ehitusfoorum

hei, kuna plaani suurem vannitoaremont siis mõtlesin panna põrandakütte. Vee võtaks siugtoru kaudu, mis on tarbevesi.
kas keegi on sedasi teinud ja kui mõtekas.

Kui elad kortermajas, siis ei ole just kõige lennukam mõte, aga idee tasemel on väga hea ja kindlasti on keegi teinud.

Kui see teiste elanike kõrvu jõuab siis keeratakse sulle lihtsalt suurem arve. Tehniliselt on see küll võimalik. Aga kui sa seal põrandasse mineva vee temperatuuri ei saa kontrollida siis võib tulemusena lihtsalt liiga palav olla. Veehulga piiramine pole aga sellises kohas küll hea mõte. Seega mina seda asja ei teeks. Samas see on vaid minu arvamus.

no veehulka saaks ju kraanidega regullida, pole probleemi.
keegi oskab aidata, et mis toru põrandasse panna ja ilmselt siis betooniga üle valama!

Aga kui sa seda veehulka piirad siis mis edasi juhtub ? Õige, pool põrandat soojeneb vähem, seda saab küll toru paigutusega pisut kompenseerida. Teiseks hakkab see ringlev vesi samuti aeglaselt liikuma ja neil kes on peale sind läheb sooja vee ootamiseks rohkem aega. Lisaks on peale sind tegelastel seal torus jahedam vesi.

See idee on täiesti toimiv. Kuigi jah meie kadedad naabrid ei peaks sellest teadma:)
Ise tegin samamoodi u. 7-8 a. tagasi kui korteris elasin ja ühele sõbrale sai alles eelmine aasta sama tehtud. Sinna ei ole muud vaja kui kuumavee torule 2 kolmikut vahele, edasijookule kraan ja põrandasse tulevale kraan. Teed mõlemad kraanid lahti, kui läheb liiga soojaks, piirad põrandakraani. Kui aga ei tule piisavalt sooja põrandasse, siis piirad natuke edasijooksu ja vesi liigub läbi põranda. Lihtne ja toimib.

just nii ma mõtlesingi. asi paistab jah kenasti teostatav.

paneelikas on hea kirjutas:just nii ma mõtlesingi. asi paistab jah kenasti teostatav.

Kui vannituba soojaks tehtud, võiks elektrikilbi ja voolumõõtjaga tegeleda. Juhtmed veidi ümber tõsta (naabrimehe võrku) - saad tasuta telekat vaadata, pliidil suppi keeta jne. Öösti annab ehk kadeda naabrimehe autost ka bensu välja imeda, siis ka sõit prii.

Külaline kirjutas:

paneelikas on hea kirjutas:just nii ma mõtlesingi. asi paistab jah kenasti teostatav.

Kui vannituba soojaks tehtud, võiks elektrikilbi ja voolumõõtjaga tegeleda. Juhtmed veidi ümber tõsta (naabrimehe võrku) - saad tasuta telekat vaadata, pliidil suppi keeta jne. Öösti annab ehk kadeda naabrimehe autost ka bensu välja imeda, siis ka sõit prii.

Ära näe tonti seal kus seda pole:)
Kui seda varianti kasutab 1-2 korterit suurest majast ei ole seda kadu võimalik mõõta kellegi kahjumiga.
Aga lähene siis asjale teise külje pealt. Kodanik teeb vannitoas remonti ja siug jääb ette nt duššinurgale ja siug on vaja viia teise seina peale. Kas siis peab vedama torud seina seest? Soojakadu sama. Paraku põranda seest on kõige lühem tee, seega on see kõige mõttekam ning omaniku oma valik.

Kõik oleneb ühistust, sest soojavee trass on ühistu omand . Sulle kuulub ainult osa, mis jääb sinu poole soojamõõtjat.

Kui nüüd kunagi peaks tulema ühistu poolt määratud santehnik või muu kontroll (näiteks pisteline veemõõtja kontroll või vahetus taatlemiseks) siis korralik ühistu väänab sulle tagantjärgi sooja vee varguse eest sellise arve, et võid koteri tasumiseks ühistule anda.

Sellist olukorda on Tartus juba olnud ja ühistu tuli ka kohtus võitjaks. Nii et minu soovitus, anna aga minna, saad oma adrnaliinilaksu iga päev vahele jäämise ootuses kätte. Vahele jääd sellise tegevusega varem või hiljem aga nagunii.

Siin ongi kaks külge, kui on pandud kraanid vahele, siis võib seda varguseks nimetada küll. Kui aga on lihtsalt siug tõstetud teise seina, niiet torud tulevad põranda alt( põrand läheb üsna soojaks) siis on see lubatud.

Ega seda siugu ei tohiks ka ilma prjektita ja ühistu nõusolekuta teise seina viia, liiatigi veel põranda all keerutades, et "kogemata" läheb põrand soojaks

Tuuliku labadd kirjutas: Kui seda varianti kasutab 1-2 korterit suurest majast ei ole seda kadu võimalik mõõta kellegi kahjumiga.

Kui ühistu koosolekul teha korralik graafik et kes, mida, kuipalju, kuidas,jne. natuke naabritagant varastab siis kõik ju õige.
Kui suhtuda asja põhimõttel "See natuke pole vargus. Mul on lihtsalt tarvis seda ja ma pean selle saama." siis selline tegelane on lihtsalt varas ja muud ei midagi.

paneelikas on hea kirjutas:hei, kuna plaani suurem vannitoaremont siis mõtlesin panna põrandakütte. Vee võtaks siugtoru kaudu, mis on tarbevesi.
kas keegi on sedasi teinud ja kui mõtekas.

No aga tee väike kalkulatsioon: keskküttega paneelmajas (köetakse ka vannituba) saavutad sellise torusüsteemiga maksimaalselt 50-70 eurose kokkuhoiu aastas võrreldes põrandasse pandud ja enda poolt kinni makstud el-küttekaabliga (15-30W/m). Samas veel see, et iga kord kui naabrite rahaga soojaks köetud põrandaga vannituppa astud , tekib varga tunne ???, kui ei, tegele tõsisemate diilidega - räägi Viioliga või mõne Vasalemmast tulnud profiga

Tuuliku labadd kirjutas: Ära näe tonti seal kus seda pole:)
Kui seda varianti kasutab 1-2 korterit suurest majast ei ole seda kadu võimalik mõõta kellegi kahjumiga.

Endine kolhoosnik sai ka oma mõtte välja öelda, tänud!

Teemaalgataja sai oma küsimusele vastuse, see peamine:)
Mis puutub minu tegemistesse vannitoas seoses siu asukoha muutmisel, siis oli ühistu esimees sellest teadlik ja sellega ei tulnud mingeid probleeme. Loomulikult on mõistlik enne sellist tööd ühistuga konsulteerida.

Tegelikult pole siust lisaks põranda kütmisele midagi uut, tean mitut, kellel see on järgi, kuid põrand pandi siuga paralleelselt. Siis ei teki vooluhulga läbimisel pidurit teiste jaoks. Oht on saada liiga soe põrand, kuid on võimalik arvutada ja õige reguleerimisega ka kõik jonksu saada.
Tehniliselt pole varastamisega teiste tagant, sest ühistu siu kulud jagatakse laiali kas m2 või tarbitud vee järgi ja tegu on ühistu sisese kulude jaotamise küsimusega.

Kui arvel on märgitud Siug=2EUR (näiteks), siis see on arvestusega, et korteris on siug ja selle "küttevõimsus" on sisuliselt teada. Äkki võtab mõni "meister" kätte ja veab siust kogu korteri põrandakütte laiali? Tarbib teistest märksa rohkem sooja aga maksab teistega ikka võrdselt? Ei lähe mitte.

Tehniliselt on see arvestamise küsimus, Selle siu võrra vajatakse vähem maja üldkütet, mis on tavaliselt m2 põhine. Vähemalt minu ühistus oligi nii, et sooja vee m3 arvutati teoreetilise veekraadi põhiselt välja ja igaüks maksis m3 eest, ülejäänud veesoojendamise soojus aga läks m2 põhiselt majale laiali. Sel juhul pole vahet, kas inimene kütab siuga kasvõi tervet korterit, kogu kütte eest makstakse ikka ausalt ja sooja vee m3 määratakse vastavalt kulunud veele. Nii et saab küll, kui vaja.

Kalvis kirjutas:Tehniliselt on see arvestamise küsimus, Selle siu võrra vajatakse vähem maja üldkütet, mis on tavaliselt m2 põhine. Vähemalt minu ühistus oligi nii, et sooja vee m3 arvutati teoreetilise veekraadi põhiselt välja ja igaüks maksis m3 eest, ülejäänud veesoojendamise soojus aga läks m2 põhiselt majale laiali. Sel juhul pole vahet, kas inimene kütab siuga kasvõi tervet korterit, kogu kütte eest makstakse ikka ausalt ja sooja vee m3 määratakse vastavalt kulunud veele. Nii et saab küll, kui vaja.

Teema algataja küsis sooja tarbevee, mitte keskütte süsteemi vee kasutamisest. Teised majaelanikud peavad ju käsa ja üsa pesema külmema veega või kulutama jahtunumat sooja vett rohkem ning selle oma mõõturite näitude alusel
kinni maksma.

Tüüpiliselt paneelikates toodetakse soe tarbevesi maja kütteveest (ehk maja üldsoojamõõtja mõõdab ka tarbeveele kulunud soojust).

Kalvis,
jahedama sooja vee puhul kulub seda lihtsalt rohkem (käte pesuks keerad segisti täiega punasele) ja tulemusena maksad rohkem (osaliselt ka naabri toa kütte eest).

Ma ikka arvasin tänase päevani välja, et ässad naljamehed, need kütteinsenerid, aga aeg läheb edasi ja paistab, et ei olegi mitte nali, mida siin kõike kirjutatakse Meestel ikka tõsine arutelu kuidas naabrimeestelt varastada

Soojasõlmedes on boileris ikka juhtimine peal, väljuv vesi on ikka konstantsel temperatuuril sõltumata sooja tarbimisest.

Head naljamehed ikka... ja siis naaber imestab, et mis jama on selle kuuma veega, enne dushi alla minekut lase hommikul vannitäis kuuma vett enne kui vesi külmast leigeks ja siis leigest kuumaks läheb.