Ehitusfoorum

Kuna tänavaaasta suvel peab auto varjualaune püsti saama, siis on vaja lähemala ajal leida vastus põletavale küsimusele:
kuidas katta lamekatusega vajualusel 5 m sille ilma tugipostideta keskel.

Pole päris kindel, milline alltoodud valikutest õigeim/optimaalseim on - üledimensioneeritud konstruktsioon läheb maksma mõttetut lisaraha
liigse materjali näol. Aladimensioneeritud jälle hilisema autoremondi kujul, kui katus lume raskuse all kaela kukub.
Katus ise saab olema kerge, katteks polükarbonaat vms, seega põhimureks materjali omakaal, talvine lumi ja mees labidaga kes väga suure lume korral seda sealt maha lükkab.
(algne, minu enda tehtud algne/lõpetamata joonis nähtav siit: http://bit.do/eH2JX, aga ferm tundub liiga töö- ja materjalimahukas sellisele lihtsale ehistisele)

Kaaluatavad variandid järgnevad:
1) taladega 45x195mm, C24 samm 60cm
2) paraleelvöödega sõrestikferm (materjal 50x100) (a la http://www.puuinfo.ee/web_pildid/suured ... ed/033.jpg)
4) OSB- või vineerseinaga Topelt T tala; valmistaks ise; naelutaks/kruviks niiskuskindla vineeri külgedele 50x50 (http://www.sbiab.com/upload/bilder/byggplats41.gif)
5) Kertopuu (pole udust aimu, mis see maksab aga pidid ideaalselt sobima suuret sillete jaoks.
6) taladega 45x145 mm C24, samm 60cm, alla puidust ja trossidest tõmbevöö.

Milline võiks olla sobivaim valik? Või hoopims mõni muu lahendus?

arvutus näitas, et antud puitala puhul ja k mod=0,8 korral on ainult lumekoormust arvesse võttes kandevõime tagatud 125% tõenäosusega. kui ma õigesti arvutasin siis normkoormuse puhul jääb läbipaine suurusjärku 1cm. omakaal puitkonstruktsioonide puhul ilma ei tee, kui just väga aladimensioneeritud konstruktsiooniga tegu pole.

koostatud konstruktsioone ma sellise väikeehitise puhul ei kasutaks. kui ma ei eksi, siis liimpuidu ja tavapuidu hinnavahe on kuskil 3-kordne. rääkimata siis igasugu sõrestike ja muude selliste asjade tegemisele kuluvast ajast ja kinnitusvahenditest jne.

uudo kirjutas:arvutus näitas, et antud puitala puhul ja k mod=0,8 korral on ainult lumekoormust arvesse võttes kandevõime tagatud 125% tõenäosusega. kui ma õigesti arvutasin siis normkoormuse puhul jääb läbipaine suurusjärku 1cm. omakaal puitkonstruktsioonide puhul ilma ei tee, kui just väga aladimensioneeritud konstruktsiooniga tegu pole.

koostatud konstruktsioone ma sellise väikeehitise puhul ei kasutaks. kui ma ei eksi, siis liimpuidu ja tavapuidu hinnavahe on kuskil 3-kordne. rääkimata siis igasugu sõrestike ja muude selliste asjade tegemisele kuluvast ajast ja kinnitusvahenditest jne.

Tänud arvutamast. Seega saame tulemuseks seega: taladega 45x195mm, C24 samm, 60cm on kandevõime piisavalt tagatud?

arvutuse kohaselt resultantkoormus ühele talale lumekoormusest on 540kg. koos kõikide varu- jne teguritega on kandevõime tagatud.

Endal on kogemus 5m sildega varjualusega. Samuti polükarbonaatkattega ja lund lükkava mehega. Mul on kasutatud 50x150 prusse, sammuga 500mm. Ei ole märganud mingit läbipainet. Tee rahulikult 50x150mm samm 600mm, soovitan jätta terviklike prusside otsad räästaks konsoolselt üle ulatuma (st kasuta 6m või veel pikemaid prusse), et koormus veidi paremini jaotuks.

Uudo võiks kommenteerida vastupidavust.

Mina muretsesin rohkem tuule ülestõstejõu kui lumekoormuse pärast. Kõik detailid tuleb korralike (polt- või koba-)ühendustega teha.

rein113 kirjutas:Endal on kogemus 5m sildega varjualusega. Samuti polükarbonaatkattega ja lund lükkava mehega. Mul on kasutatud 50x150 prusse, sammuga 500mm. Ei ole märganud mingit läbipainet. Tee rahulikult 50x150mm samm 600mm, soovitan jätta terviklike prusside otsad räästaks konsoolselt üle ulatuma (st kasuta 6m või veel pikemaid prusse), et koormus veidi paremini jaotuks.

Uudo võiks kommenteerida vastupidavust.

Mina muretsesin rohkem tuule ülestõstejõu kui lumekoormuse pärast. Kõik detailid tuleb korralike (polt- või koba-)ühendustega teha.

njah eks nii annab ka teha et keegi kuskil tegi ja ma teen ka siis. mina lähtusin oma soovituses EPN-ist, kasutades etteantud parameetreid, mis on eesti projekteerimispraktikas ma ütleks, et tavaline.

kommenteeriksin vastupidavust küll, kui teaksin et vastupidavust millele ( maavärinale, tulekahjule, päikesekiirgusele). äkki täpsustaksid.

mis puutub sinu viimasesse muresse, siis hea ehitustava näeb ette, et kõik detailid ühendatakse omavahel, mis on ka loomulik minu meelest.

Ma mõtlesin: mille suhtes varikatuse konstruktsiooni ikka arvutatakse, kui suurima lume- ja tuulekoormuse suhtes, arvestades ka katuse hooldaja punktkoormust, ning arvestades mõistlikku (lubatud) tekkida võivat läbivajumist.
Ühendusvõtetele juhin seepärast tähelepanu, et kahjuks olen katuse ehitamisel küll näinud nt hapraid kipsikruvisid.

Arvutasin lähtuvalt lumekoormusest. Vastavalt sellele ületab kandevõime koormuse~1,25kordselt. Tihtilugu just lume raskuse all kipuvad katused varisema. Arvestades, et pinged materjalis kasvavad üldjuhul koormusega lineaarselt, on antud talale lubatud koormuse resultant 1,25x540=675kg. seega liites 540+tala omakaal~20kg+100kilone mees+katusekate ja muu pudipadi, leiamegi, et antud tala vastavate parameetritega vastab talle etteantud nõuetele.läbivajumist arvutasin normkoormustest lähtuvalt, kuigi tunnistan et täpne väärtus võib natuke erineda minu poolt esitatust.

muide jah, neid kipsikruve, vist odava hinna pärast mõned tahavad kasutada hirmsasti. pärast kiruvad et kruviliide ei kõlba kuskile:)

Nüüd on poes saada ka puidukruve, need nii haprad ei ole, kuid sama hinnaga, kas ka paremad ei tea.

Omal autovarikatus pea seitsme m.sildega ja suht väikese katusekaldega.Üks viilu ots kannab garaasi seinal ja teine kahel postil,millel fermlahendusega sarikas.Kaks erinevast otsast jätkatud 60x200tala-6800 polnud käepärast-nende vahel50x150diagonaalid sarikaga seotult.Väljapool voodrilaud vertikaalselt,seestpoolt kogu pind 20 OSBga seotud Jätkud veel igaks juhuks ogaplaadiga üle tehtud.Katusel kerge roov ja onduline.Esimene talv oli küll väikene hirm tuisuse ilmaga,kuna katustel on erinevad tasapinnad,siis korjab meetrise hange räästa alla,aga püsib juba aastaid.Ning postid ja otsaviil diagonaaliga veel jäigastatud,et kiiva ajapikku ei vajuks.Ja kruvide pealt pole mõtet koonerdada.Jõudu.

rein113 kirjutas:Soovitan jätta terviklike prusside otsad räästaks konsoolselt üle ulatuma (st kasuta 6m või veel pikemaid prusse), et koormus veidi paremini jaotuks.

Täpselt nii saigi asi planeeritud.

rein113 kirjutas:Kõik detailid tuleb korralike (polt- või koba-)ühendustega teha.

Kõik läheb poltidega (või siis täiendusena ka naelad pluss polt) ühendamiseks. Mis asi see kobaühendus on?

rein113 kirjutas: Ühendusvõtetele juhin seepärast tähelepanu, et kahjuks olen katuse ehitamisel küll näinud nt hapraid kipsikruvisid.

Tänan tähelepanu juhtimast. Mul õnneks ikka selgelt poltliited (plus naelutus tugitalade puhul, kus tuleb kolm prussi kokku üheks tervikuks liita).
Ainuke koht kuhu kruvid lähevad on kastuseroovitis ja kate. Karbi kruvide pärast nüüd küll kogu konstruktsiooni ohtu ei kavatese panna - torx peaga puidukruvid
on muide mugavam sisse keerata, kui ristpeaga kipsikruve.

Lisaks sellele, et torxpeaga kruvisid on lihtsam sisse keerata, on neid lootust ka välja keerata uuesti, kui vajadus peaks tekkima.

Tere,
ehk oleks ka soovitus tala läbilõikele kui sille on 8,1m ning roovitus plaanis ca 40cm tagant. teistpidi oleks sille (kaldega) ca 4m (keskel püst tala) ning kinnitus oleks maja seina külge.